X kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 27.10.2023 otsuse nr 58/4324-1 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, esindajad KT, MP ja MR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.12.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.12.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-2405.
Tagastada Xle määruskaebuse ning 14.12.2023 ja 17.12.2023 täienduste lisad.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.12.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-2405 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
X esitas 15.10.2023 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale sotsiaaltoetuste taotluse, milles taotles toimetulekutoetust 2023. a oktoobrikuu eest.
2.X esitas 27.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks ning linna kohustamiseks vaadata läbi kaebaja 15.10.2023 sotsiaaltoetuse taotlus. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus toimetulekutoetuse maksmiseks.
3-23-2405
3.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond jättis 27.10.2023 otsusega nr 5-8/4324-1 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise otsus“ X taotluse sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 134 lg 4 p-de 7 ja 8 alusel rahuldamata.
4.X esitas 29.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse, milles palus tühistada Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 27.10.2023 otsus nr 5-8/4324-1, tuvastada 27.10.2023 otsuse ja menetlusega viivitamise õigusvastasus ning kohustada Tallinna linna vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses maksta talle 2023. a oktoobri eest toimetulekutoetust 1283,57 eurot.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.11.2023 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.11.2023 määruse resolutsiooni p-i 7 muutmata. Ringkonnakohus leidis, et asjas esitatud tõendid ei viita sellele, et oktoober 2023 toimetulekutoetuse esialgse õiguskaitse korras määramata jätmisel oleks kaebaja (ja tema tütre) minimaalsete esmavajaduste rahuldamine ohus või ähvardaks neid oht jääda ilma üüripinnast, ning seetõttu ei esine sellist ülekaalukat õiguskaitsevajadust, mis õigustaks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega kaebaja eesmärgi saavutamist juba enne asja sisulist lahendamist. Kuna riigi vahendid on toetuse maksmisel piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et toetust makstaks üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks vajadus ja õiguspärane alus.
7.X esitas 05.12.2023 Tallinna Halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles esialgse õiguskaitse korras 2023. a oktoobrikuu eest toimetulekutoetuse maksmist 1283,57 eurot. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest vastustaja on 5 kuu vältel keeldunud toimetulekutoetuse maksmisest, mistõttu on ohus kaebaja ja tema perekonnaliikmete esmavajaduste rahuldamine. Kaebaja ja tema alaealise diabeetikust tütre esmavajaduseks on toit ja elukoht. Kaebaja sai 04.12.2023 hoiatuse maksmata kommunaalmaksete ja üürivõla eest. 26.11.2023 seisuga oli kaebaja kodus üürivõla tõttu sooja üksnes 16 kraadi. Vastustaja on toimetulekutoetuse maksmisel kohaldanud õigusnorme kaebaja suhtes valikuliselt ja arusaamatult. Tänaseks on tekkinud olukord, kus kaebajal ja tema pereliikmetel on tekkinud võlgnevus eluasemekulude tasumisel, mis võib lõppeda üürilepingu ülesütlemisega ja eluaseme kaotusega. Tegemist on üliraske tagajärjega, sest kaebajal puudub raha uue eluaseme üürimiseks ja kolimiseks. Kaebajal ei ole sellist sissetulekut, mis võimaldaks katta perekonna kulud eluasemele, toidule, esmatarbekaupadele, ravimitele, sidevahendi kasutamisele jne. Kui kaebaja ei tasu jooksvaid elektriarveid, siis võidakse elekter välja lülitada (ravimeid hoitakse ka külmkapis). On ilmselge, et korteris, kus elab puudega alaealine, tooks selline olukord kaasa rasked tagajärjed, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava lahendiga võib osutuda võimatuks.
8.Tallinna Halduskohus jättis 08.12.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
2(6)
3-23-2405 Kaebajal puudub jätkuvalt esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadust saaks möönda üksnes juhul, kui esineks oht, et kaebajal ja tema perekonnaliikmetel ei ole võimalik katta kõige põhilisemaid vajadusi. Olukorras, kus kaebaja ja tema perekonna sissetulek septembrikuus oli vähemalt 1272,02 eurot (lapsetoetus 80 eurot, tütre puudetoetus 36,31 eurot, tütre töövõimetoetus 328,66 eurot, kaebaja tulu Eesti Töötukassalt 327,05 eurot ning elatis 500 eurot), on kaebajal vähemalt esmavajaduste rahuldamiseks vahendid üldjoontes olemas. Lisaks ei saa ilmselgelt alusetuks pidada vastustaja kahtlust, et kaebajal on täiendavaid sissetulekuid, millest ta vastustajat teavitanud ei ole. Seega ei esine ohtu, et kaebajal ja tema perekonnaliikmetel ei ole kohtumenetluse ajal võimalik katta kõige põhilisemaid vajadusi. Järelikult ei esine kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust. Neid asjaolusid arvestades ei ole tegemist olukorraga, kus tuleks pidada põhivaidluse ette otsustamist põhjendatuks. Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa tuletada kaebaja väidetud eluaseme kaotamise ohust. Vastustaja on esitanud asjaomased üürilepingud. Seoses kaebaja ja tema tütre elukohaga (XXX) on 25.08.2016 sõlmitud üürileping VAAJ ja F OÜ vahel. Selle kohaselt lubatakse üürnikuga koos eluruumis elada kaebajal, tema lastel ja Ql ning üüri suuruseks on 1000 eurot kuus. Lisaks on F OÜ ja kaebaja vahel 26.08.2016 sõlmitud üürileping, mille tingimused on samad 25.08.2016 üürilepinguga. Arvestades eeltoodut, ei saa kaebajal olla võlgnevust korteri omaniku ees. Usaldusväärne ei ole kaebaja tõend, et tema väidetava võlgnevuse tõttu F OÜ ees ootab teda üürilepingu ülesütlemine. Tõenditest nähtub, et korteriomanikuga sõlmis üürilepingu F OÜ nimel kaebaja ise ning korteri allüürile andmiseks on leping sõlmitud kaebaja kui eraisiku ning kaebaja kui F OÜ esindaja vahel. Äriregistrist nähtub, et kaebaja oli F OÜ juhatuse liige perioodil 01.10.2013‒28.11.2023. Alates 28.11.2023 on juhatuse ainukeseks liikmeks sama äriühingu osanik Q. Tõendi usaldusväärsust vähendab ennekõike asjaolu, et äriühingu juhatuse liikmete vahetus ja kaebajale hoiatuskirja esitamine toimus vaid mõned päevad pärast seda, kui Tallinna Ringkonnakohus oli 24.11.2023 määruses haldusasjas nr 3-23-2201 selgitanud üürilepingu ning üürivõlgnevusega seonduvat (vt viidatud määruse p-d 11‒13) ning märkinud, et puuduvad andmed, et F OÜ nõuaks kaebajalt võlgnevuse tasumist või ähvardaks üürilepingu ülesütlemisega. Lisaks ei kattu erinevates dokumentides väidetava võlgnevuse suurus (vrd hoiatuskiri ning 06.10.2023 kodukülastusaktis märgitut, vastustaja 21.11.2023 vastuse lisa 43). Arvestades eeltoodut, ei saa esitatud tõendist teha järeldust, et kaebajat ja tema pereliikmeid ohustaks üürilepingu ülesütlemine ning elukoha kaotamine. Selleks peaks osaühing esitama kaebaja vastu kohtusse hagi üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse sissenõudmiseks ning valduse vabastamiseks. Sellise hagi esitamist kaebaja vastu kohtute infosüsteemist ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt on vähese tõendusliku väärtusega ka foto termomeetrist. Vaatamata täiendavate tõendite esitamisele ei nähtu, et kaebaja ja tema perekonda ähvardaks oht üüripinnalt väljatõstmiseks. Järelikult ei ole alust arvata, et toimetulekutoetuseta jäämine võiks seoses eluasemega tuua lähitulevikus kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kuivõrd kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust, ei pea kohus hindama kaebuse perspektiivi ega avalikku huvi või riivet kolmandate isikute õigustele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X palub 13.12.2023 määruskaebuses (täiendatud 14.12.2023 ja 17.12.2023) tühistada Tallinna Halduskohtu 08.12.2023 määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.
3(6)
3-23-2405 Kohus ei ole õigesti hinnanud ohtu, et kaebaja ja tema pereliikmed kaotavad üüritud eluruumis elamise õiguse ning neile tekivad eluruumi kaotuse näol pöördumatud tagajärjed. Üürilepingu erakorralise ülesütlemise eeldused on juba täidetud (võlaõigusseaduse § 316), kuna vastustaja on keeldunud toimetulekutoetuse maksmisest ja kaebaja pole suutnud tähtaegselt ja täies mahus üüri tasuda F OÜ-le ega ka VAAJle. F OÜ-l puudub tegevus ja äriühing ei saa kaebaja eest üüri tasuda. Avaldus kaebaja ja tema tütre kasutuses oleva eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks võib saabuda iga hetk. Sellisel juhul peab kaebaja varem või hiljem välja kolima ja saabub pöördumatu tagajärg. Uueks rendipinna sissemakseks puudub kaebajal raha. Toimetulekutoetus on meede, mis on loodud olukorra vältimiseks, kus isikust saab puuküürnik ja toetuse eesmärgiks on vältida abivajava isiku eluruumi kaotust. Kaebajal ja tema tütrel on õigus saada stipendiumi, puudetoetust, töövõimelanguse toetust jne, mida ei saa sissetulekuna arvesse võtta. Kaebajal on elatise maksmise kohustus. Alates 28.11.2023 on F OÜ ainukeseks juhatuse liikmeks Q, kumbki neist ei ole kohustatud kaebaja eluasemekulusid ega muid kulusid tasuma. Juhatuse liikme tagasikutsumine ja uue määramise avaldus tehti äriregistrile 20.11.2023 ehk enne ringkonnakohtu määrust asjas nr 323-2201. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas kohus leidis, et 1200 eurost on võimalik ära maksta korteri üür ja kommunaalmaksed, osta süüa jm vajalikke vahendeid. Kohus ei ole selgitanud, kuidas peaks kaebaja oma eluruumi temperatuuri tõendama. Kaebajal ei ole varjatud sissetulekuid. Kaebaja on saanud kaks aastat toimetulekutoetust ja on olnud 3,5 aastat töötu. Vastustaja ja kohus on kaebaja leibkonna koosseisu arusaamatult laiendanud, lisades sinna kaebaja täisealise lapse, kellele kaebaja elatist maksab. Kui kaebaja ei suuda tasuda elektriarveid, siis võidakse elekter välja lülitada. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat maksma kaebajale toimetulekutoetust oktoober 2023 eest kokku 1283 eurot (üür 800 eurot, arvestada 600 eurot; elekter 53,68 eurot; kommunaalmaksed 189,99 eurot + toimetulekupiir 440 eurot). Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei tähenda vaidluse ette ära otsustamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
11.X on koos määruskaebusega ning 14.12.2023 ja 17.12.2023 täiendustega esitanud järgmised lisad: F OÜ 04.12.2023 hoiatus (dtl 387), X 26.11.2023 e-kiri VAAJle toatemperatuuri kohta (dtl 389), kandeavaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale (dtl 391), F OÜ 20.11.2023 ainuosanike otsus (dtl 392), B konto väljavõte (dtl 393), kaebaja kandideerimised CV Keskuse kaudu (dtl 394‒405 ja 463‒474), H 10.11.2023 kinnitus (dtl 406), Harju Maakohtu 14.06.2023 määrus nr 2-23-177 (dtl 420‒422), Harju Maakohtu 01.11.2023 määrus nr 2-23-177 (dtl 423‒428) ja Harju Maakohtu 30.11.2023 määrus nr 2-23177 (dtl 459‒462). HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas 4(6)
3-23-2405 tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Ringkonnakohus tagastab ülalviidatud lisad määruskaebuse esitajale, sest need ei ole asjakohased (ei puuduta perioodi 2023. a oktoober). Osa lisasid on esitatud ka juba halduskohtus (04.12.2023 hoiatus ja kaebaja tütre konto väljavõte) ning nende korduv esitamine ei ole vajalik.
12.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-5914, p 19).
13.Halduskohus lahendas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust vastustaja kohustamiseks maksma kaebajale 2023. a oktoobrikuu toimetulekutoetust 1283,57 eurot ka 01.11.2023 määrusega, jättes taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis 24.11.2023 määrusega kaebaja määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks rahuldamata.
14.Kaebaja on esitanud 05.12.2023 halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse vastustaja kohustamiseks maksma kaebajale 2023. a oktoobrikuu eest toimetulekutoetust 1283,57 eurot. Koos taotlusega on kaebaja esitanud täiendavad tõendid: 1) F OÜ juhatuse liikme Q 04.12.2023 hoiatus eluruumi XXX kommunaalkulude (september, oktoober ja november) ning kahe kuu üürimaksete võlgnevuse kohta kokku 2686,14 eurot (dtl 319) ; 2) foto termomeetrist, mille kohaselt 26.11.2023 oli toatemperatuur 16 kraadi (dtl 320); Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 04.12.2023 kiri nr 5-8/3219-22 (dtl 321); Sotsiaalkindlustusameti 23.11.2023 vastus pöördumisele (dtl 322).
15.Ringkonnakohus märgib esmalt, et jääb määruskaebuse lahendamisel 24.11.2023 määruses toodud seisukoha juurde, et asjas seni esitatud tõendid ei viita sellele, et oktoober 2023 toimetulekutoetuse esialgse õiguskaitse korras määramata jätmisel oleks kaebaja (ja tema tütre) minimaalsete esmavajaduste rahuldamine ohus või ähvardaks neid oht jääda ilma üüripinnast. Teistsugusele seisukohale asumiseks ei anna alust ka kaebaja poolt koos uue esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtule esitatud täiendavad tõendid.
16.Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ei ole koos 05.12.2023 esialgse õiguskaitse taotlusega esitatud F OÜ juhatuse liikme Q 04.12.2023 hoiatus tõendina usaldusväärne. Asja materjalide juurde on esitatud XXX, Tallinn korteri üürileping (dtl 137‒140), mis on sõlmitud 25.08.2016 VAAJ ja F OÜ vahel. Üürilepingu kohaselt lubatakse üürnikuga koos eluruumis elada kaebajal, tema lastel ja Ql ning üür on 1000 eurot kuus (toimetulekutaotluse kohaselt 800 eurot). Samuti on esitatud F OÜ ja kaebaja vahel 26.08.2016 sõlmitud üürileping (dtl 141), mille tingimused on samad eelnimetatud üürilepingus tooduga. Ehkki äriregistri andmetel on alates 28.11.2023 ainuke F OÜ juhatuse liige sama äriühingu osanik Q ja puudub alus väita, et kaebaja on üürilepingu sõlminud osaühinguga, mille juhatuse liige ta ise on, esineb kahtlus 04.12.2023 hoiatuse tõepärasuses. Erinevalt hoiatuses märgitust ei nähtu eluasemekulude võlgnevust toimetulekutoetuse taotlusele lisatud Eesti 5(6)
3-23-2405 Energia 30.09.2023 arvelt nr 141 (dtl 106-107) ega Tallinn, VVV korteriühistu 09.10.2023 arvelt nr 141 (dtl 108). Ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et need arved oleks kaebaja eest tasunud keegi teine. Samuti märgib ringkonnakohus, et korteri omaniku ja F OÜ vahel sõlmitud üürilepingu alusel on eluruumi XXX üürnik ka Q. Et Q elaks tegelikult mujal, on tõendamata. Asja materjalidest ei nähtu, et F OÜ poolt oleks esitatud avaldus kaebajaga sõlmitud üürilepingu ülesütlemiseks võlgnevuse tõttu. Samuti ei ole esitatud andmeid selle kohta, et VAAJ oleks esitanud F OÜ-le üürilepingu ülesütlemise avalduse.
17.Ülejäänud 05.12.2023 esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud täiendavad tõendid ei ole praeguse esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel asjakohased. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 04.12.2023 kiri nr 5-8/3219-22 (dtl 321) ja Sotsiaalkindlustusameti 23.11.2023 vastus pöördumisele (dtl 322) ei puuduta perioodi oktoober 2023 toimetulekutoetuse menetlust.
18.Koos 29.10.2023 esialgse õiguskaitse taotlusega esitatud Elisa Eesti ja Telia Eesti tekstisõnumitest (dtl 45 ja 46) ei selgu, millise perioodi võlgnevuse eest meeldetuletus on esitatud, mistõttu ei tõenda need, et kaebajal on makseraskused, millest tulenevalt on tal oht jääda teenuseta.
19.Ülaltoodut arvestades ei esine asjas sellist ülekaalukat õiguskaitse vajadust, mis õigustaks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega kaebusega taotletud eesmärgi saavutamist juba enne asja sisulist lahendamist. Lõpliku hinnangu selle kohta, kas vastustaja on vaidlustatud otsusega õigesti jätnud kaebaja toimetulekutoetuse taotluse rahuldamata, tuleb anda asja sisulise läbivaatamise käigus. Kuivõrd riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks vajadus ja õiguspärane alus. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada seda elustandardit, mille isik on endale valinud. Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab olema tegelik, mitte kunstlikult (või andmeid varjates) tekitatud.
20.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.12.2023 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.