X. Xi kaebus tühistada Tallinna Kesklinna Valitsuse 15. detsembri 2023. a otsused ning kohustada vastustajat kaebaja novembri- ja detsembrikuu toimetulekutoetuse taotlusi uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja X. X Vastustaja Tallinna linn, esindajad Kristel Tina, Marje Paljak ja Moonika Roosinupp
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebaja 18. märtsi 2024. a seisukoha lisad 4–7, 10–13, 15 ja 16.
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses X. X, D. D, Q. Q ja Y. Y nimed tähemärkidega. Jätta avaldamata kaebaja telefoninumber, aadress Tallinn, XX ja kaebaja tütre sünniaeg.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 2. mail 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X esitas 10. novembril ja 11. detsembril 2023 Tallinna linnale toimetulekutoetuse taotlused.
2.Tallinna Kesklinna Valitsus tegi 15. detsembril 2023 otsused nr 5-8/3219-24 ja 58/4843-3, millega jättis kaebaja taotlused rahuldamata. Vastustaja märkis, et novembri- ja detsembrikuu taotluste lahendamisel arvestatavad asjaolud on samad. Seetõttu lähtub vastustaja mõlema taotluse lahendamisel selgitustest, mille kaebaja esitas novembrikuu taotluse kohta. Toimetulekutoetuse määramisest keeldumist põhjendas vastustaja mõlemas otsuses järgmiselt.
2.1.Kaebaja on saanud toimetulekutoetust ajavahemikel 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2021,
1.jaanuarist kuni 31. maini 2022 ning 1. septembrist 2022 kuni 13. juunini 2023. Seega on tema pere pikaajalistes toimetulekuraskustes. Kaebaja on mitme ettevõtte omanik, osanik või juhatuse liige. Vastustaja andis 19. aprilli 2023. a toimetulekutoetuse määramise otsusega kaebajale kolm kuud aega, et ta leiaks enda ja oma pere ülalpidamiseks ja toimetuleku tagamiseks sobiva töö või realiseeriks äriühingute osaluse pere esmase toimetuleku tagamiseks. Kaebajale selgitati, et kui ta jätab selle kohustuse täitmata, on vastustajal õigus lõpetada toimetulekutoetuse maksmine (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 4 p-d 7 ja 8).
2.2.13. juuni 2023 toimetulekutoetuse otsuses soovitas vastustaja kaebajal leida soodsama elamispinna. Selle soovituse täitmise tähtajaks anti kolm kuud. Kaebaja elukohaks oleva XX korteri üür on 800 eurot. Toimetulekutoetuse vahenditest saab hüvitada kuni 600 eurot. Kaebajale pakuti võimalust saada üürinõustamise teenust, millest ta keeldus. Kaebaja andis nõusoleku toimetulekut soodustavatele teenustele suunamiseks 6. oktoobril 2023 toimunud kodukülastusel. Kaebaja allkirjastas tema kohta eluasemeprobleemi lahendamiseks koostatud juhtumiplaani ja tegevuskava pärast korduvaid meeldetuletusi 6. detsembril 2023. Ta on suunatud majandamisnõustamise teenusele, mille raames selgitatakse, kas tal on vaja üürinõustamise teenust.
2.3.13. aprilli 2023. a kodukülastusel oli näha, et kaebaja kodus toimub XX OÜ (oktoobrist 2023 uus ärinimi X OÜ) äritegevus, mida kaebaja suuliselt kinnitas. Korteris oli palju kaubakaste, pakendeid, toidunõusid jms. OÜ kodulehel ja sotsiaalmeedias on kaupade tellimiseks antud kaebaja kontaktandmed. Ka teeb kaebaja OÜ kaupadele reklaami. Kaebaja selgitas 27. juuli 2023 vastuvõtul, et ei saa XX OÜ-st juhatuse liikme tasu, töötasu ega dividenditulu. Kaebaja sõnul tegutseb ta ettevõttes vabatahtlikuna.
2.4.28. juuli 2023 e-kirjas selgitas kaebaja, et tegeleb X MTÜ kaudu tervisliku toidu propageerimisega. Tegu on heategevuse, mitte töötamisega. Kaebaja on kahe retseptiraamatu „X“, „X. Jõulud“ autor, kuid autoritasu väidetavalt saanud ei ole. Raamatute müük pole kaebaja sõnul kasumisse jõudnud. Kaebaja tegeleb sotsiaalmeedias aktiivselt raamatute reklaami ja müügiga.
2.5.Kaebaja kontaktandmed olid veel oktoobris 2023 ka iluteenuste ettevõtte XX lehel, mida kaebaja samuti sotsiaalmeedias reklaamib. Teenuse aja broneerimiseks ja toodete ostmiseks tuli võtta ühendust telefonil +372 xxxx xxxx. See on kaebaja isiklik number, mille ta märkis oma kontaktiks ka toimetulekutoetuse taotluses. Kaebaja väitis 8. augusti 2023 e-kirjas, et XXX tal seost pole.
2.6.Eesti Töötukassa andmetel on kaebaja jätkuvalt töötu. Eesti Hariduse Infosüsteemi järgi on kaebaja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilane alates 23. augustist 2023. Kaebaja sõnul on õpingud planeeritud ühiselt töötukassaga 2023. a kevadel.
2(13)
3-23-2633
2.7.28. juulil 2023 täidetud vara ankeedis märkis kaebaja, et on seotud ettevõtetega X OÜ (likvideerimisel), XX OÜ (arestitud), XXX OÜ, X MTÜ ning X OÜ. Äriregistri põhjal on kaebajal seosed järgmiste ettevõtetega:
Insomnia OÜ (likvideerimisel; X. X on 50% omanik, esindusõigusega isik, kasusaaja ja likvideerija); X MTÜ (X. X on juhatuse liige ja esindusõigusega isik); XXX OÜ, mille juhatuse liige on alates 28. novembrist 2023 X. X asemel Y. Y; XX OÜ, milles X. Xle kuulunud 40% suuruse osaluse omandas 29. novembril 2023 Y. Y; X OÜ, mis on registreeritud aadressile XX, Tallinn. Kokku on kaebaja elukohta registreeritud kuus ettevõtet, millest neli kuuluvad Y. Yle.
2.8.Kaebaja maksab eluasemekulusid ja üüri XXX OÜ-ga sõlmitud üürilepingu alusel. Kaebajal oli kuni 28. novembrini 2023 selle OÜ esindusõigus. Kuna kaebaja elukohaks olev korter on kasutusel kuue ettevõtte asukohana, pole selge, kas kaebaja peab tasuma eluasemekulusid täielikult või osaliselt. Kaebaja seoste lõpetamine äriühingutega XXX OÜ ja XX OÜ-ga võib olla näilik. Kohus on varem juhtinud tähelepanu sellele, et kaebaja esineb üürilepinguid sõlmides nii juriidilise isiku esindajana kui ka füüsilise isikuna. Seoste lõpetamise eesmärgiks võis olla selle probleemi lahendamine. Lisaks on korteri omaniku ja XXX OÜ vahel sõlmitud üürilepingu järgi XX üürnik ka Y. Y. Pole tõendatud, et Y. Y elaks tegelikult mujal.
2.9.Toimetulekutoetuse taotlusele lisatud korteriühistu arve järgi pole kaebajal novembri lõpu seisuga eluasemekulude võlgnevust. Eesti Energia AS 30. novembri 2023 arve järgi tuleb kaebajal tasuda novembrikuus kasutatud elektrienergia eest 79 eurot ja 14 senti. Eelneva perioodi eest võlgnevust pole.
2.10.Kaebaja on 7. ja 12. detsembril 2023 selgitanud, et äriühingute osaluse müügist saadud tulu läks võlausaldajatele. Kaebaja pole tõendanud, kui palju ta tulu sai ning millistele võlausaldajatele ja kui palju maksis. Kaebaja väitis, et ta eemaldati juhatusest, kui nõudis juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu. Selle kohta, kas ta sai juhatuse liikme staatuse lõppemisel hüvesid, ei ole kaebaja esitanud muid tõendeid peale omakäelise selgituse.
2.11.Kaebaja sõnul ei ole tal õnnestunud tööd leida, kuigi on seda töötukassa abil üritanud. Kaebaja selgitas, et sotsiaalmeedias iluteenustele, kondiitritoodetele ja raamatutele reklaami tegemine ei ole vabatahtlik töö. Seetõttu jääb selgusetuks, millega tegemist on. Kaebaja on esitanud andmed selle kohta, et ta on tööd otsinud. Siiski on kaebaja kandideeritud vaid töökohtadele, kuhu saamine on tema enda väitel tema kohta meedias avaldatud teabe tõttu vähetõenäoline. Kaebajal oleks võimalik kandideerida ka lihtsamatele töökohtadele, et perekonna toimetulekut parandada. Kaebaja saaks töötada kooli kõrvalt osalise koormusega. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada õppimist. Selleks on ette nähtud teised meetmed. Lisaks maksab töötukassa alates 2023. a septembrist kaebajale õppimise eest stipendiumi. Kaebajal on olemas kõrgharidus rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. Kaebaja on küll järginud töötukassa suuniseid, kuid mitte vastustaja antud juhist asuda tööle, et tagada enda ja oma pere toimetulek.
2.12.Kaebaja on esitanud lünklikku teavet enda ja oma pere varade kohta. Kaebaja on varade ankeeti täites jätnud esitamata teabe väärtpaberite ja osade pangakontode kohta nii esimesel korral 29. jaanuaril 2021 kui ka viimasel korral 28. juulil 2023. Maksu- ja Tolliameti andmetest on varem selgunud, et kaebaja poeg Q. Q on teeninud intressitulu ja ettevõtete dividenditulu, mille kohta kaebaja teavet esitanud ei ole. Äriregistri andmetel kuulub kaebaja pojale ettevõtte OÜ Mru (tegevusala enda kinnisvara ost ja müük).
3(13)
3-23-2633
2.13.Kaebaja on esitanud vastakaid andmeid. Ei ole selge, milline on kaebaja pere tegelik sissetulek. Kaebaja on märkinud toimetulekutoetuse taotlusel, et ta pere on kaheliikmeline. 5. oktoobril 2023 saadetud e-kirjas ja 6. oktoobri 2023 kodukülastusel selgitas kaebaja aga, et pere on kolmeliikmeline. 7. detsembri 2023 selgitustes märkis kaebaja, et poeg elab temaga samal aadressil. Kaebaja väidab, et tal pole sissetulekut. Samas väidab ta, et maksab pojale 300 eurot elatist. Kui kaebaja loeb oma täisealise poja enda perekonna liikmeks SHS tähenduses, tuleb tal perekonna toimetulekutoetuse vajaduse ja toetuse saamise õiguse tõendamiseks esitada andmed ka poja tulude kohta. Seda pole ta seni teinud. Oluline pole see, et poeg on täisealine. Ühes eluruumis elavad inimesed, praegusel juhul ema ja tema lapsed, loetakse üheks perekonnaks.
2.14.Perekonna igapäevane majapidamine käib läbi poja pangakonto. Nendele kontodele, mille väljavõtte kaebaja esitas, ei laeku kaebaja stipendium, tütre lapse-, töövõime- ja puudetoetus ega elatis. 6. oktoobri 2023. a kodukülastuse akti järgi maksab tütre isapoolne vanaema lapsele elatist 500 eurot kuus. Nendelt kontodelt ei nähtu ka igapäevased väljaminekud. Kaebaja ei pruugi olla esitanud kõigi pere pangakontode väljavõtteid. Näiteks on tema poja varasemalt kontoväljavõttelt näha ka intressitulu laekumist. Selle kohta ei ole kaebaja selgitusi esitanud. Arusaamatu on kaebaja väide, et laste isa on töötu ja tema teada elatist ei maksa. Lastega koos elav vanem peab olema elatise maksmisega kursis.
2.15.Kaebaja on varem kohtule esitanud Harju Maakohtu 1. novembri 2023. a määruse tsiviilasjas nr 2-23-177, mille järgi on talle määratud eeldatavate menetluskulude katteks tagatis 4000 eurot. See tuleb tasuda nelja osamaksena 15. veebruariks 2024. On tõenäoline, et kaebaja või tema pereliikmete pangakontodelt on näha ka kõnealuse kohtuasjaga seotud maksed ja nende tegemiseks kasutatud raha päritolu.
2.16.Kaebaja pole andnud täielikku ülevaadet enda ja oma pere sissetulekute kohta, rikkudes sellega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-st 3 ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg-st 2 ja § 21 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust. Selle kasuks, et toimetulekutoetust makstaks üksnes inimestele, kellel on selle saamiseks õigus, räägib kaalukas avalik huvi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2023. a määrus asjas nr 323-2633, p 22). Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada seda elustandardit, mille inimene on ise endale valinud. Toetuse vajadus peab olema tegelik, mitte tekitatud kunstlikult või andmeid varjates.
2.17.Taotleja ei ole talle antud tähtaja jooksul astunud asjakohaseid samme tasustatud tööle asumiseks (SHS § 134 lg 4 p 8). Kaebaja ei ole teinud ka muid piisavaid pingutusi selleks, et pere toimetulek tagada (nt pojale kuuluvate väärtpaberite müük).
3.X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus vastustaja 15. detsembri 2023. a otsused tühistada ja kohustada vastustajat tema taotlusi uuesti läbi vaatama.
3.1.Kaebaja pereliikmeks on tema alaealine keskmise puudega tütar D. D (sündinud xx.xx.xxxx), kes õpib gümnaasiumis. Kaebajal on täisealine poeg, kes jätkab hariduse omandamist. Kaebaja maksab pojale elatist 300 eurot kuus.
3.2.Kaebaja on alates 24. märtsist 2020 Eesti Töötukassas arvel pikaajalise töötuna. Ta on täitnud talle koostatud tegevuskava ja on alates 23. augustist 2023 immatrikuleeritud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli täiskoormusega õenduse erialale. Varem on kaebaja lõpetanud Tallinna Majanduskooli raamatupidamise erialal (2001) ja EBS magistriõppe ärijuhtimise erialal (2005).
3.3.Kaebaja ei saa õpitud erialal tööd, kuna tema kohta on alates 2016. a-st avaldatud erinevates meediaväljaannetes väärandmeid. Andmete ümberlükkamiseks on kaebaja esitanud
4(13)
3-23-2633 hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-23-177). Kuna kaebajal pole raha kohtumenetluse kulude katmiseks, ei ole tal seni edu olnud.
3.4.Kuna kaebaja ei ole leidnud palgatööd, on ta proovinud tegeleda ettevõtlusega, kuid teda pole saatnud edu. Kaebaja oli osanik mitmes ettevõttes, mis enam ei tegutse ja mille osad olid arestitud. Tänaseks on kohtutäitur tema osalused võõrandanud. Tulu on läinud täiturile.
3.5.Kaebaja üürib juba kümme aastat 121,7 m 2 suurust korterit XX. Üür on 800 eurot kuus. Lisanduvad kommunaalmaksed, talvel 450–650 eurot, suvel 250–350 eurot kuus. Pärast eluasemekulude tasumist jääb perekonna netosissetulek alla toimetulekupiiri.
3.6.Vastustaja heidab kaebajale ette, et ta pole tööle läinud. Seda olukorda reguleerivad SHS § 134 lg 4 p-d 1–5, mida pole kaebaja puhul võimalik kohaldada. Kaebaja on töötuna arvel ja asus töötukassa suunistel haridust omandama. Kaebaja on teinud kõik võimaliku, et tööd leida. Kaebajale ei saa ette heita tegevusetust. Uut eriala ei asunud kaebaja omandama omal soovil, vaid vajaduse tõttu omandada teadmised, mis võimaldaks tal tulevikus tööd leida. Osakoormusega õpe on tasuline. Seda ei saa kaebaja endale lubada. Lisaks jääb selgusetuks, kuidas kaebaja tööd peaks leidma. Tööd on praegu raske leida. Kaebaja on esitanud info selle kohta, kuhu ta CV keskuse andmetel kandideerinud on. Vastustaja põhjendab toetuse määramata jätmist sellega, et kaebaja on järginud talle töötukassa määratud juhtumiplaani. Juhtumiplaani järgimata jätmine annaks omakorda aluse toetus määramata jätta.
3.7.Kaebaja lõpetas oma seosed kahe äriühinguga, nagu vastustaja nõudis. Nüüd leiab vastustaja aga, et äriühingutega seoste lõpetamine kujutab endast skeemitamist. Vastustaja heidab ette, et kaebaja pole tõendanud oma väidet, et ta ei saanud sellest tulu. Negatiivset asjaolu polegi võimalik tõendada. Äriühingutel ei olnud majandustegevust. Kaebaja sai osaluse müügist 32 eurot, mis läks võlausaldajale.
3.8.Riigikohus selgitas asjas nr 3-16-1759 inimese põhiseaduslikku õigust saada puuduse korral riigilt abi (p 13). Samas selgitas Riigikohus ka ettevõtluses kasutatava vara seost toimetulekutoetuse taotlemisega (p 18). Vastustaja nõue, et kaebaja võõrandaks oma äriühingud, ja arusaam, et ühingute vara on kaebaja isiklik vara, on õigusvastane.
3.9.Vastustaja leiab, et kaebaja on andmeid esitanud valikuliselt, kuid pole selgitanud, millised andmed ta esitamata on jätnud. Vastustaja heidab ette, et kaebaja esitatud kontodelt pole näha igapäevaseid kulutusi. Kaebaja ei saa esitada andmeid kulutuste kohta, mida ta rahapuudusel teha ei saa. Kaebaja elab toetustest ning sugulaste ja tuttavate abist. Kaebaja on saanud lähedastelt toiduaineid ja muud abi, kuid mitte raha. Enamuse vajaminevast hangib kaebaja sularahaga, mille talle annab tema poeg (stipendium, peretoetus, tütre töövõime- ja puudetoetus jne). Poja pangakonto väljavõtet kaebaja esitada ei saa. Tal pole sellele ligipääsu.
3.10.Vastustaja leiab, et kaebajal on liiga kallis korter. Isegi Mustamäe kolmetoalise korteri üürihind on samas suurusjärgus. Toetuse määramisel arvestatakse maksimaalseks üüri suuruseks 600 eurot, seega pole oluline, et kaebaja üürikulu on sellest kõrgem. Arusaamatu on see, miks on vastustaja jaoks probleemiks, et korterit kasutatakse kuue ettevõtte asukohana. Kaebaja kohustus üüri maksta tuleneb üürilepingust. Mõistlik on eeldada, et kaebaja tasub ise oma arved. Üürileping sõlmiti kümme aastat tagasi, kui kaebaja pere oli suurem. Tänaseks on leibkonnas ainult kaebaja ja tema tütar. Y. Y elab mujal. Pole arusaadav, miks loeb vastustaja kaebaja pereliikmeks ka tema täisealist poega. Kaebajal ei ole pojaga ühist majapidamist. Vastustaja pole arvestanud sellega, millisesse olukorda sattub toetuse maksmisest keeldumise tõttu kaebaja diabeeti põdev tütar.
3.11.Kaebaja sai 4. detsembril 2023 hoiatuse kommunaalmaksete ja üürivõla tõttu. XXX OÜ ei tegutse ega saa kaebaja eest üüri tasuda. Avaldus üürilepingu ülesütlemiseks võib saabuda iga hetk. Kuna varem tekkinud eluasemekulude võlga toimetulekutoetuse määramisel 5(13)
3-23-2633 ei arvestata (SHS § 133 lg 7), ei lahendaks toetuse määramine edaspidi enam probleeme, millesse kaebaja sattub toetuse õigel ajal maksmata jätmise tõttu.
3.12.Kaebaja on vaidlustanud toimetulekutoetuse määramata jätmisi alates juulikuust ja taotlenud esialgset õiguskaitset (EÕK). Ühes kohtuasjas kohaldas ringkonnakohus EÕK-d. Sellest oli kaebajale suur abi. Toimetulekutoetuse eesmärgiks on vältida olukorda, kus kaebajast saaks nn puuküürnik või ta kaotaks oma kodu. Kolimise korral ei väheneks kaebaja kulud oluliselt. Lisaks tuleks tal leida raha tagatise jaoks ja teha kulutusi kolimisele. Nõue, et kaebaja loobuks oma kodust, on põhjendamatu ja kiuslik.
3.13.Kaebajal ja tema pereliikmetel pole vara, mida oleks toimetuleku parandamiseks võimalik müüa. OÜ X pole kaebajaga seotud. Kaebaja ei saa võõrandada oma täisealise poja vara (väärtpabereid).
3.14.Vastustaja tegevus on kaebajale põhjustanud depressiooni. Ka kaebaja tütar kannatab suure stressi all.
3.15.Stipendium ning puude- ja muud toetused ei ole sissetulek SHS § 133 lg 2 järgi, kuna need tagavad erinevaid põhiõigusi. Kohtud on varem EÕK taotlusi lahendades neid ekslikult arvesse võtnud. Lisaks on kaebajal kohustus maksta pojale elatist 300 eurot kuus. Seda maksab kaebaja stipendiumi arvelt.
3.16.Kaebaja palub endale maksta toimetulekutoetust järgmise arvutuse alusel:
kaks pereliiget: kaebaja ja tema tütar; toimetulekupiir: esimene täisealine 200, alaealine 240 ehk kokku 440 eurot; kulud oktoobris: üür 800 eur, millest arvestada 600 eurot; elekter 65 eurot 52 senti, kommunaalid 327 eurot 36 senti; kokku 992 eurot 88 senti, millele lisandub toimetulekupiir 440 eurot; toimetulekutoetus novembris 1432 eurot 88 senti (992,88+440); kulud novembris: üür 800 eurot, millest arvestada 600 eurot; elekter 79 eurot 14 senti; kommunaalid 402 eurot 61 senti; kokku 1081 eurot 75 senti; toimetulekutoetus detsembris 1521 eurot 75 senti (1081,75+440).
Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
4.1.Toimetulekutoetuse määramine sõltub pereliikmete arvust, nende sissetulekutest ja majanduslikust seisust. Selle kohta on kaebaja andnud vastakat teavet. Toetusetaotluste järgi on peres kaks liiget. 5. oktoobri 2023. a e-kirjas ja 6. oktoobri 2023. a kodukülastusel nimetas kaebaja perekonda kolmeliikmeliseks. Üürilepingu järgi elab XX ka Y. Y. Korter on tema elukohaks märgitud ka kaebaja esitatud 15. novembril 2023 koostatud vara kordusenampakkumise aktis. Eeldatavasti esitas Y. Y kohtutäiturile enda kohta tõesed andmed. Kaebaja esitab pereliikmete pangakontode väljavõtteid valikuliselt. Esitatud kontodel ei kajastu pere tulud ega kulud. Kaebaja on jätnud täitmata koostöö tegemise kohustuse (HMS § 38 lg 3, SÜS § 21 lg 1 p 1, SHS § 132 lg 2).
4.2.Oluline pole see, kas kõik tulud arvestatakse toimetulekutoetuse menetluses sissetulekute hulka. Vastustajal on kohutus hinnata inimese abivajadust terviklikult, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid (vt SHS § 15 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 3).
4.3.Toimetulekutoetus on ajutine abimeede, mida ei maksta lõputult (SHS § 131 lg 1). Esmane vastutus sotsiaalsete riskidega toimetulekul on inimesel endal (SÜS § 5 lg 1). Kaebaja ei ole vastutust vajalikul määral enda kanda võtnud. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada hariduse omandamist. Selleks on ette nähtud muud meetmed. Lisaks maksab töötukassa kaebajale õppimise eest stipendiumi. Toimetulekutoetuse eesmärk on aidata inimene tagasi tööle. Õppimine ei anna alust toetuse saamise aega pikendada. Kaebajal on erialane kõrgharidus olemas. Tal on võimalik õpingute kõrvalt osakoormusega töö otsida.
6(13)
3-23-2633 Sellest ta ilmselgelt huvitatud ei ole. Vastustaja pole nõudnud, et kaebaja suunduks osakoormusega õppele.
4.4.Kaebaja ei asunud tööle talle 11. aprillil 2023 selleks antud kolme kuu jooksul (11. juuliks 2023) ega ole seda teinud tänini. Kaebaja on lõpetanud enda seosed kahe äriühinguga, kuid pole esitanud tõendeid selle kohta, kas ta sai sellega seoses tulu. Ka ei esitanud kaebaja tõendeid, mis kinnitaks tema väidet, et ta kasutas saadud tulu võlgnevuste tasumiseks.
4.5.Kaebaja ei ole esitanud selgitusi selle kohta, kas tema elukohta registreeritud kuus ettevõtet, millest neli kuuluvad Y. Yle, kannavad enda asukohaga seotud kulusid. Seetõttu pole selge, millises ulatuses peab kaebaja ise tegelikult korteri kuluside tasuma. Toimetulekutoetuse taotlustele lisatud arvete järgi kaebajal eluasemega seotud võlgnevusi polnud.
4.6.Teatmik.ee portaalist nähtub, et XXX OÜ, mille esindaja oli kaebaja kuni 28. novembrini 2023, esimese kvartali käive oli 4 867 eurot 98 senti ja teise kvartali käive 5 520 eurot. XX OÜ (X OÜ), mille kaudu kaebaja teeb väidetavalt heategevuslikku tööd, esimese kvartali käive oli 5 116 eurot 93 senti, teise kvartali käive 11 044 eurot ja kolmanda kvartali käive 3 813 eurot 91 senti.
4.7.Kaebaja on OÜ-dega seotud, kuid tulu millegipärast ei saa. Kaebajal oli õigus saada oma tööülesannete täitmise eest juhatuse liikme tasu. Kui juhatuse liige tegutseb aktiivselt äriühingus ning tema tegevuse tagajärjel tekib äriühingul kasum, peab ta oma töö eest saama ka kõigi tööjõumaksudega maksustatud töötasu. Samuti oleks kaebajal õigus saada töötasu toimivast äriühingust XX OÜ (X OÜ). Kaebaja väited temaga seotud äriühingute majandusliku seisu kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Dokumente, nt äriühingute pangakontode väljavõtted või likvideerimisdokumente (sealjuures on likvideerijaks kaebaja ise) kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja sõnul ei ole sotsiaalmeedias iluteenustele, kondiitritoodetele ja raamatutele reklaami tegemine vabatahtlik töö. On selgusetu, millega sellisel juhul tegemist on.
4.8.Äriühingutega seoste lõpetamine võib olla näilik. Lisaks on korteri omaniku ja XXX OÜ vahel sõlmitud üürilepingu alusel XX korteri üürnik ka XXX OÜ uus juhatuse liige ja ainuomanik Y. Y. Pole tõendatud, et Y. Y elaks tegelikult mujal.
4.9.Toimetulekutoetuse esmakordsel taotlemise või andmete muutumise korral peab taotleja esitama kirjaliku loetelu tema enda ja tema perekonna omandis olevatest väärtpaberitest (vt SHS § 132 lg 6, s.o lisaks sama paragrahvi lg-tes 1, 3 ja 4 nimetatud dokumentidele). Kaebaja esitas enda ja oma pere omandis oleva vara kohta teavet valikuliselt, jättes esitamata teabe väärtpaberite ja osade pangakontode kohta nii esimesel korral 29. jaanuaril 2021 kui ka viimasel korral 28. juulil 2023. Maksu- ja Tolliameti andmetest on varem selgunud, et kaebaja poeg Q. Q on teeninud intressi- ja dividenditulu, mille kohta kaebaja andmeid ei esitanud.
4.10.Kaebaja poeg tuleb lugeda tema leibkonna liikmeks. 5. ja 6. oktoobril 2023 ning 7. detsembril 2023 on kaebaja selgitanud, et poeg elab XX. Kaebaja ja tema tütre sissetulekud laekuvad poja pangakontole. Pere majapidamine toimub läbi Q. Q pangakonto. On kaheldav, kas kaebajal on tegelikult kohustus maksta oma pojale elatist. Poeg saab kaebajalt ülalpidamist ühise majapidamise kaudu. Elatist maksab üldjuhul lapsest lahus elav vanem. Ka ei ole vanemal täisealisele lapsele elatise maksmise kohustust ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline ülalpidamist andma, kahjustamata enese ülalpidamist (perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 1). Kui kaebaja sattub täisealisele lapsele elatise maksmise tõttu olukorda, kus ta pole võimeline enda ja oma alaealise lapse toimetulekut tagama, võib tal olla alus elatise maksmisest keelduda (PKS § 98 lg 1).
7(13)
3-23-2633
4.11.Vastustaja on korduvalt palunud kaebajalt selgitusi, kuidas toimub pere igapäevane majandamine. Esitatud kontoväljavõtetelt ei nähtu perekonna tulusid (taotleja stipendium koolist, tütre lapse-, töövõime- ja puudetoetus, elatis) ega igapäevaseid kulutusi (toidukaubad, esmatarbekaubad, sideteenuste tasud, eluasemekulud jms). Kaebaja ei ole andnud vastustajale enda ja oma perekonnaliikmete majanduslikust olukorrast terviklikku ülevaadet, mistõttu ei ole vastustajal olnud võimalik hinnata perekonna sotsiaalmajanduslikku toimetulekut.
4.12.Sotsiaalkindlustusameti andmebaasi järgi saab kaebaja lapsetoetust 80 eurot. Kaebaja tütrele on määratud puudetoetus 36 eurot 31 senti. Töötukassa on määranud kaebaja tütrele töövõimetoetuse oktoobris ja novembris 2023 vastavalt 318 eurot 6 senti ja 328 eurot 66 senti. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja saanud töötukassalt stipendiumi 327 eurot 5 senti. Lisaks saab kaebaja tütar elatist 500 eurot. Toimetulekutoetuse mõttes kuuluvad nendest sissetulekute hulka lapsetoetus, töövõimetoetus, töötukassa stipendium ja elatis. Puudetoetus ei lähe toimetulekutoetuse mõttes sissetulekuna arvesse, kuid on ettenähtud tütre puudest tingitud lisakuludeks. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et kaebajal ja tema perekonnal polnud taotluste esitamisele eelnenud kuudel sissetulekuid.
4.13.Y. Y 4. detsembri 2023. a e-kiri ei tõenda, et kaebajal on eluasemekulude võlg. Y. Y on kaebajaga seotud isik, kellele kaebaja võõrandas oma osaluse kahes ettevõttes ning kelle mitu ettevõtet tegutsevad kaebaja elukohaks olevas korteris.
4.14.Tallinna Linnavolikogu 16. detsembri 2021. a määruse nr 32 „Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“ järgi saab toimetulekutoetuse vahenditest kompenseerida kuni 600 euro suurust üüri. XX korteri üür on 800 eurot. Vahe on märkimisväärne. Kaebaja hinnangul ei ole sel tähtsust, kuigi tal rahalisi vahendeid enda sõnul üldse ei ole. Pole andmeid selle kohta, et puudujäävat üüri tasuvad korterisse registreeritud äriühingud sh XXX OÜ, kellega korteri omanik üürilepingu sõlmis. Kaebajale pakuti 27. juuli 2023. a vastuvõtul võimalust saada üürinõustamise teenust, mille eesmärk on abistada inimest võimetekohase eluruumi leidmise ja üürimisega. Kaebaja keeldus sellest tookord suuliselt. Seda võimalust tuletati kaebajale meelde 15. ja 29. augustil, 27. septembril ja 27. oktoobril 2023.
4.15.Kaebaja esitas 8. septembril 2023 vastustajale taotluse munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtmiseks. Selle menetluse raames 6. oktoobril 2023 tehtud kodukülastusel andis kaebaja nõusoleku nõustamisteenustele suunamiseks. Pärast koduvaid meeldetuletusi allkirjastas kaebaja juhtumiplaani ja tegevuskava. Ta suunati nõustamisteenustele (üürimise nõustamise ja toetamise teenus, võlanõustamise teenus ja majandamisnõustamise teenus), mille kohta edastas Tallinna Sotsiaaltöö Keskus teenuse kokkuvõtte. Kaebajale pole munitsipaaleluruumi eraldamisest keeldutud. Kaebaja eluruumi taotlejana arvele võtmise küsimust arutatakse uuesti pärast seda, kui kaebaja on nõustamised läbinud. Selle eelduseks on, et kaebaja on koostööaldis. Kaebaja ei vaja munitsipaaleluruumi, kui ta nõustub üürima elamispinna vabaturult üürimise nõustamise ja toetamise teenuse kaudu.
4.16.Kaebaja viidatud Riigikohtu lahend asjas 3-16-1759 ei ole praeguse vaidluse lahendamisel asjakohane. Kaebaja ei ole esitanud toimetulekutoetust taotledes andmeid täitemenetluses kinnipeetud summade kohta, mida oleks võimalik toimetulekutoetuse otsuse tegemisel arvestada.
4.17.Kaebaja ja tema tütre vaimse tervise probleemide seos toimetulekutoetusega seotud kohtuvaidlustega pole tõendatud. Kaebajal on pooleli ka mitu tsiviilvaidlust.
4.18.Vastustaja tegi kaebaja 10. novembri ja 11. detsembri 2023. a taotluste kohta otsused SHS § 134 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul: viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide saamist. Riigi vahendid toimetulekutoetuste maksmiseks on piiratud. Kaalukas avalik huvi toetab seda, et toetust makstaks üksnes inimestele, kellel on selle saamiseks 8(13)
3-23-2633 õiguspärane alus. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada seda elustandardit, mille inimene on endale valinud. Inimene peab toetust tegelikult vajama ega tohi olla seda vajadust kunstlikult või andmeid varjates tekitanud. Kaebaja sai 2023. a neljandas kvartalis toiduabi (kolm Rimi toidukaarti 30 eurole).
Kaebaja esitas 18. märtsil 2024 seisukoha.
5.1.Kaebaja nõustus vastustajaga, et tema pere on pikaajalistes toimetulekuraskustes. See ei anna aga põhjust jätta toetust määramata. Vastustaja tegevuse tõttu kannatab ka kaebaja tütar. Põhiseaduse § 28 järgi on puudega inimesed riigi erilise hoole all. Kaebaja on kandideerinud sadadele ametikohtadele ega ole ühestki tööst keeldunud. Vastustaja kohtleb kaebajat ebavõrdselt teiste inimestega. Kaebaja teab üht vanglast vabanenud narkomaani, kellele vastustaja on maksnud iga kuu toimetulekutoetust 1000 eurot juba poolteist aastat ilma mistahes nõudmisi esitamata. See inimene ei tööta, õpi ega isegi otsi võimalusi selleks.
5.2.Vastustajal pole õigust arvustada töötukassa tegevust. Tööturule naasmiseks vajalikke toetusi ja teenuseid pakub töötukassa, mitte kohalik omavalitsus. Kaebajal on kohustus järgida töötukassa tegevusplaani. Kaebaja on läbinud koolis aineid 30 ainepunkti ulatuses. 2023. a oktoobrist detsembrini koostas kaebaja töötukassale äriplaani. See on täiskohaga töö, nagu ka koolis käimine ja kohtuasjade ajamine. Taotleja pingutab pidevalt oma elujärje parandamise nimel. Sotsiaalmeedias tegutseb kaebaja selleks, et oma äriplaani toetada.
5.3.X OÜ on likvideerimisel. OÜ-l on võlg raamatu „X“ trükkinud AS XX ees. Kaebaja peab raamatuid reklaamima, et võlausaldajale maksta. Töötasu kaebaja selle eest ei saa.
5.4.Äriühingute käivet ei saa samastada nende tuluga. OÜ-de käive on nii väike, et palka maksta pole võimalik. Vastustaja on palunud esitada OÜ-de arvelduskonto väljavõtted, kuid pole selgitanud selle nõude õiguslikku alust. Kaebajal pole isikuandmete kaitse üldmääruse järgi õigust eraisikute andmeid vastustajale anda. Ükski kohus pole siiani leidnud seadust, mille alusel kaebaja saaks nõuda oma pojalt, kes ei ole leibkonna liige, tema konto väljavõtet. Kui poeg keeldub seda andmast, ei või teisi toimetulekutoetusest ilma jätta.
5.5.Väike Karja 7–7 olnud kastides ei olnud mitte kaup vaid pere hooajalised asjad: jõuluehted, raamatud, köögiriistad, tühjad purgid jne.
5.6.Kaebaja poeg on 2024. a algusest sõjaväes. Pärast keskkooli lõpetamist asus ta ülikooli õppima ja otsustas olla eraldi leibkonnas alates augustist 2023. Ta elab vanaema juures Viimsis. Kaebaja maksab pojale elatist. See kohustus tuleneb seadusest.
5.7.Kaebaja on alates 2023. a septembrist esitanud vastustajale neli taotlust eluruumi saamiseks. Tänaseks on vastustaja kaebajale eluruumi andmisest lõplikult keeldunud.
Vastustaja esitas 25. märtsil 2024 seisukoha.
6.1.Vastustaja pole leidnud, et kaebaja pere vajab abi. Vastustaja pidas silmas seda, et kaebaja on taotlenud toimetulekutoetust pikema aja vältel. Kaebaja tütre tervislik seisund on abivajaduse hindamisel oluline, kuid see pole toimetulekutoetuse andmisel määrav.
6.2.Vastustaja otsused põhinevad õigusnormidel, millele on otsustes viidatud. SHS § 134 lg 4 p 8 kohaldamisel on vastustajal kaalutlusõigus. Olulisel kohal on ka kaebaja kohustus teha koostööd. Võrdse kohtlemise põhimõtet rikuks vastustaja juhul, kui kohtleks samas olukorras olevaid inimesi erinevalt. Kaebaja pole ära näidanud, et tema seisukohas kirjeldatud juhtum on tema juhtumiga võrreldav.
6.3.Vastustaja lähtud otsuseid tehes kaebaja esitatud töötukassa dokumentidest. Vastustajal on õigus teha nende põhjal järeldusi selle kohta, milliseid jõupingutusi kaebaja enda
9(13)
3-23-2633 majandusliku olukorra parandamiseks on teinud. Vastustaja ei arvusta seejuures töötukassa tegevust.
6.4.Kaebaja poeg tuli lugeda leibkonna liikmeks. Pere majapidamine toimub läbi poja pangakonto. Seega oli vastustajal õigus nõuda poja pangakonto väljavõtet (SHS § 132 lg 3). Andmete varjamine ja nendega manipuleerimine on toetusõiguse kuritarvitamine. Toetuse maksmine neile, kes seda tegelikult ei vaja, raiskab piiratud avalikke ressursse. SHS § 132 lg 3 ei jäta kaebajale õigust otsustada, kas ta esitab dokumendid oma netosissetulekute kohta või mitte. Toimetulekutoetust määrates hindab vastustaja, kas taotleja vastab SHS-s nimetatud eeldustele. Toetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist (SHS § 134 lg 2). KOV uurimiskohustus on seejuures piiratud. Toetusetaotlust lahendades lähtub vastustaja eelkõige taotleja esitatust.
6.5.Üürinõustamisel selgus, et kaebaja ei soovi praegu eluruumi vahetada, mistõttu selle teenuse osutamine tulemusi ei andnud. Kaebajale selgitati, et tal oleks mõistlik vahetada oma eluruum väiksema ja soodsama vastu. Üürinõustaja pakkus abi perele sobivate pakkumiste leidmisel. Kaebaja ei näidanud üles huvi pakutud korterite vastu.
6.6.Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 38 „Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused“ p 2 järgi on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 üldpinda perekonna iga liikme kohta ja lisaks 15 m2 perekonna kohta. Kolmeliikmelise perekonna puhul on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm 69 m 2. Kaebaja perekond kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7 m2. Kaebajal pole soovi ega motivatsiooni teha mööndusi oma harjumuspärases elustandardis.
6.7.Infot selle kohta, et ta koostas 2023. a oktoobrist detsembrini äriplaani, kaebaja vastustajale varem ei esitanud. See kinnitab, et kaebaja esitab vastustajale teavet valikuliselt.
6.8.Kohus leidis asjas nr 3-23-2405, et vastustajal oli õigus nõuda, et kaebaja asuks tööle (otsuse p 27). Kaebaja eelistas asuda õppima. Haldusasjas nr 3-23-2201 märkis kohus samuti, et kaebaja ei ole püüdnud enda ja pere materiaalset olukorda parandada (otsuse p 25). Kohtule esitatud kuvatõmmised CV keskuse portaalist ei näita, et kaebaja oleks otsinud ükskõik millisel erialal tööd ja et talle oleks keeldutud tööd andmast. Kaebaja on olnud põhjendamatult valiv, piirdudes vaid varem õpitud erialaga.
6.9.Kaebaja 18. märtsil 2024 esitatud seisukoha lisad 4–7, 10–13, 15 ja 16 ei puuduta vaidlusalust ajavahemikku ega ole seetõttu asjakohased. Lisaks ei ole praeguses asjas vaidluse all kaebaja terviseseisund. Kaebaja 18. märtsi 2024 seisukoha lisa 14 ei ole asjakohane, kuna puudutab äriühingute vahelisi suhteid ega ole seotud kaebajaga.
6.10.Kaebaja leiab, et tema kohustus on aidata parandada ettevõtte majanduslikku olukorda. Kaebaja ei võta aga vastutust oma perekonna majandusliku olukorra parandamise eest. See, et kaebaja tegutseb erinevates äriühingutes, teeb nende toodetele reklaami ja saadab oma korterist välja kaupa, loob põhjendatud kahtluse selles, et ta saab töist tulu, mis ei kajastu tema esitatud dokumentides (kohtuasi nr 3-23-2201, otsuse p 24). Seda, et kaebaja korteris olid just kaubakastid, tõendab 13. aprilli 2023. a kodukülastusakt. Selle õigsust on ka kaebaja enda allkirjaga kinnitanud.
6.11.Q. Q on ajateenistuses alates 15. jaanuarist 2024. See teave ei ole seega praeguses asjas asjakohane. Väide, et kaebaja poeg elab Viimsis, on vastuolus tõenditega, mis kinnitavad, et noormees elas novembris ja detsembris 2023 koos emaga XX korteris.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus tagastab kaebaja 18. märtsi 2024. a seisukoha lisad 4–7 (jaanuarist, veebruarist ja märtsist 2024 pärinev kaebaja kirjavahetus vastustajaga eluruumi saamiseks), 10–13
10(13)
3-23-2633 (kaebajale välja kirjutatud ravimiretseptid veebruarist 2024), 15 (kaebaja 31. jaanuaril 2024 esitatud toimetulekutoetuse taotlus koos lisadega) ja 16 (vastustaja 7. veebruari 2024. a vastus kaebaja jaanuaris esitatud taotlusele). Lisad 4–7, 15 ja 16 kajastavad asjaolusid ajast pärast vaidlustatud otsuste tegemist. Haldusakti õiguspärasust hindab kohus aga selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Lisad 10–13 kajastavad kaebaja erinevaid terviseprobleeme. Kaebuse lahendamiseks ei ole kaebaja terviseseisundit vaja välja selgitada. Seega pole esitatud tõendid asja lahendamiseks vajalikud (HKMS § 62 lg 2).
18.märtsi 2024. a seisukoha lisa 14 (Harju Maakohtu määrus AS XX hagi menetlusse võtmise kohta) võtab kohus toimikusse. Selle abil soovib kaebaja tõendada oma väidet, et pidi X OÜ-s tegutsema ühingu majandusliku seisundi parandamiseks, kuigi ta ühingust enda sõnul töötasu ei saanud. Kaebajal on õigus ja kohustus esitada oma väiteid kinnitavaid tõendeid (HKMS § 59 lg 1). Tõend on kaebaja väite kinnitamiseks asjakohane.
9.Kohus jätab tähelepanuta kaebaja 27. märtsil 2024 esitatud avalduse, kuna see on esitatud pärast avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumist (HKMS § 51 lg 4).
10.Tallinna Halduskohus on varem lahendanud X. X kaebused Tallinna linna otsuste peale jätta talle määramata toimetulekutoetus 2023. a juulis, augustis ja septembris (kohtuasi nr 3-23-2201) ja 2023. a oktoobris (kohtuasi nr 3-23-2405). Kohus jättis kaebuse mõlemas asjas rahuldamata.
11.Vastustaja tugines praeguses asjas vaidlustatud otsustes esmalt sellele, et kaebaja pole teinud piisavalt oma pere toimetuleku parandamiseks. Teiseks leidis vastustaja, et kaebaja pole esitanud kõiki nõutavaid dokumente oma pere sissetulekute kohta. I Toimetuleku parandamine
12.SHS § 134 lg 4 p-des 1–7 on loetletud olukorrad, mil vastustajal on õigus jätta toimetulekutoetus määramata. Tegu on juhtumitega, mil toetuse taotleja või tema pereliige pole kasutanud võimalusi pere toimetulekut parandada. Vastustaja tugines SHS § 134 lg 4 p-le 8, mille järgi võib kohalik omavalitsus jätta toetuse määramata, kui ta leiab, et taotleja ei ole muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada. Tegu on normiga, mis võimaldab vastustajal arvestada erinevaid, seaduses konkreetselt nimetamata asjaolusid kogumis ja vältida seega toetuse maksmist eesmärgipäratult.
13.Vastustaja leidis esmalt, et kaebaja saaks oma pere toimetulekut parandada, kui leiaks perele soodsama eluaseme. Vastustaja seisukoht on põhjendatud (vt ka 3-23-2201, otsuse p- d 26 ja 27 ning 3-23-2405, otsuse p-d 24 ja 25). Praeguse otsuse tegemise ajaks on kaebaja käinud üürinõustamise teenusel. Nõustamise kokkuvõttest (koostatud 15. veebruaril 2024, digitoimiku leht (dtl) 793) nähtub, et vastustaja oli valmis kaebajat soodsama eluaseme leidmisel abistama, kuid kaebaja ei olnud sellest huvitatud. Nõustaja pakkus välja erinevaid turul saadaolevaid üürikortereid, kuid kaebaja nendega lähemalt tutvuda ei soovinud.
14.Teiseks leidis vastustaja, et kaebaja pole teinud kõike võimalikku selleks, et parandada pere toimetulekut töise tulu teenimise abil.
15.Kaebaja asus 2023. a sügisel omandama kõrgharidust Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. See tegevus oli kavandatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (kehtis kuni 31. detsembrini 2023) § 10 alusel kaebaja ja töötukassa koostöös koostatud tegevuskavas (vt dtl 283). Kaebaja on esimesel poolaastal aktiivselt õpingutega tegelenud ning läbinud edukalt aineid 30 ainepunkti ulatuses (õpisoorituse tõend 21. jaanuarist 2024, dtl 735). Tegu on tõendiga, mida vastustaja ei saanud otsuse tegemisel arvestada, kuid mis kinnitab, et kaebaja tegutses ka vaidlusalusel ajavahemikul õpingutega. Oluline on see, et erinevate avaliku võimu organite
11(13)
3-23-2633 juhised inimesele ei oleks vastuolulised. Kui töötukassa leidis, et kaebajal on töö leidmiseks kõige mõistlikum omandada uus eriala, ei ole tõepoolest põhjust talle õppima asumist ette heita. Vastustaja polegi vaidlustatud otsustes seda teinud. Liiati on töötukassa kinnitatud tegevuskava järgimata jätmine üks olukordadest, mis annab kohalikule omavalitsusele õiguse jätta toimetulekoetus määramata või seda vähendada (vt SHS § 134 lg 4 p 3).
16.Vastustaja leidis põhjendatult, et kaebajal oleks olnud võimalik teenida töist tulu ka õpingute kõrvalt. Vastustaja tugineb asjakohaselt sellele, et kaebaja on õpingutest hoolimata aktiivselt erinevates ettevõtetes tegutsenud (X MTÜ, XXX, X OÜ). Kui kaebaja töö nimetatud ettevõtetes on olnud vabatahtlik ja töötasuta, nagu kaebaja väidab, siis on ta jätnud kasutamata võimaluse tegeleda selle asemel hoopis perekonnale sissetulekuid tagavate tegevustega. Tõepärasem on aga see, et kaebaja on tegelikult saanud töist tulu, mis tema esitatud dokumentides ei kajastu.
17.Kaebaja väide, et vastustaja 13. aprilli 2023. a kodukülastuse aktis (dtl 576) märgitud kaubakastides olid tegelikult perekonna tarbeesemed, ei ole usutav. Vastustaja on selgitanud, et korteris oli palju kaubakaste, pakendeid ja toidunõusid. Vastustaja sõnul kinnitas kaebaja toona ka suuliselt, et korteris toimub äritegevus. Korter on X OÜ äriregistri järgseks tegevuskohaks ning OÜ kodulehel ja sotsiaalmeedias on kaupade tellimiseks antud kaebaja kontaktandmed. Kaebaja väited praeguses kohtuasjas annavad kinnitust kahtlusele, et kaebaja ei ole vastustaja ja kohtuga aus (vt ka SÜS § 21 lg 1 p 1, samuti 3-23-2201, otsuse p 24).
18.Vastustaja leidis põhjendatult, et kaebaja taandus äriühingutest arvatavasti vaid näilikult (vt ka 3-23-2201, otsuse p 23). Vastustaja tegi äriregistri põhjal kindlaks, et kaebaja elukohaks olevas korteris tegutses vaidlustatud otsuste tegemise ajal kuus erinevat ettevõtet. Kaebaja võõrandas oma osalused XXX OÜ-s ja XX OÜ-s Y. Yle, kellele kuuluvad teisedki kaebaja korteris tegutsevad ettevõtted. Y. Y on kaebajale lähedane inimene, kes asus 25. augustil 2016 sõlmitud üürilepingu järgi koos kaebajaga XX korterisse elama (dtl 73, vt ka 323-2201, otsuse p 28, mille järgi Y. Y oli veel vähemalt 2021. a seisuga kaebaja elukaaslane, samuti 15. novembril 2023 koostatud kordusenampakkumise akt, kus Y. Y elukohaks on märgitud XX (dtl 427)).
19.Kui kaebaja on tõepoolest võtnud enda peale kõigi üüri ja kommunaalkulude tasumise korteri eest, kus tegutseb kuus erinevat ettevõtet, on ta ka siinkohal jätnud kasutamata võimaluse parandada oma toimetulekut kulude ettevõtetega jagamise teel (vt ka 3-23-2201, otsuse p 30).
20.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et vastustaja seisukoht, mille järgi kaebaja pole teinud piisavalt oma toimetuleku parandamiseks, on põhjendatud. Vastustajal oli selles olukorras kaalutlusõigus otsustada, kas vähendada määratava toimetulekutoetuse summat või jätta toetus määramata. Vastustaja tugines kaalutlusõigust teostades õigesti sellele, et kaebaja on saanud toimetulekutoetust juba mitme aasta vältel (vt praeguse otsuse p 2.1). Toimetulekutoetus on mõeldud ajutiseks abimeetmeks (vt SHS § 131 lg 1). Arvestades ka asjaolu, et kaebaja rikkus dokumentide esitamise kohustust (vt praeguse otsuse II osa) olid vastustaja otsused jätta kaebajale 2023. a novembris ja detsembris toimetulekutoetus määramata õiguspärased. Vastustajal on õigus, et kaebaja tütre tervislik seisund ei oma eeltoodu taustal määravat tähendust. II Dokumentide esitamise kohustus
21.SHS § 132 lg 3 järgi tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid. Poolte vahel on
12(13)
3-23-2633 vaidlus selle üle, kas kaebaja poeg tuleb lugeda tema pereliikmeks ning kas vastustaja nõudis seetõttu põhjendatult kaebajalt tema poja kontoväljavõtet.
22.Kaebaja väidab, et poeg elab alates 2023. a sügisest vanaema juures Viimsis. See väide on tõendamata ning vastuolus asjas esitatud tõenditega, sh kaebaja enda haldusmenetluses antud ütlustega. Kohus tuvastas asjas nr 3-23-2201, et kaebaja poeg oli 2023. a septembrist alates jätkuvalt tema perekonnaliige (otsuse p 21). Vastustajal oli praeguses asjas vaidlustatud otsuste tegemise aja seisuga alust järeldada, et poeg elab endiselt koos kaebajaga ja on tema pereliikmeks. Kuigi XX korter ei olnud Q. Q rahvastikuregistrijärgseks elukohaks, on kaebaja vastustajale korduvalt kinnitanud nii seda, et poeg on tema pereliige, kui ka seda, et poeg elas ka 2023. a sügisel temaga koos (vt kaebaja 5. oktoobri 2023. a e-kiri (dtl 566), 6. oktoobril 2023 tehtud kodukülastuse akt (dtl 86) ja kaebaja 7. detsembri 2023. a vastus vastustajale (dtl 354)).
23.Nagu kohus ka asjas nr 3-23-2201 selgitas, on piisavalt alust järeldada, et kaebajal ja temaga koos elanud esmakursuslasest pojal oli ühine majapidamine (vt SHS § 131 lg 7 p 2). Kaebaja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et osa üüri, kommunaal- või muudest maksetest oleks tasunud Q. Q eraldi. 8. septembril 2023 esitatud eluruumi saamise avalduses märkis kaebaja, et vajab vähemalt kolme magamistoaga korterit vähemalt kolmele inimesele (dtl 176). Kaebaja ei vajaks eluruumi kolmele inimesele, kui poeg ei oleks temaga ühises majapidamises.
24.Seega oli kaebajal kohustus esitada toimetulekutoetust taotledes oma poja kontoväljavõte. Sama kohustus tuleneb asjaolust, et poja kontole laekusid ka kogu ülejäänud pere sissetulekud. Kui pere on otsustanud korraldada oma arveldused läbi Q. Q konto, peab kaebaja olema valmis toimetulekutoetuse menetluses vastustajale selle konto väljavõtte esitama.
25.Kuna kaebaja jättis pere sissetulekuid tõendava dokumendi esitamise kohustuse täitmata, võis vastustaja jätta kaebaja taotlused rahuldamata. Vastustaja viitas seejuures õigesti HMS § 38 lg-le 3 ning SÜS § 5 lg-le 2 ja § 21 lg 1 p-le 1 (vt ka 3-23-2405, otsuse p 23).
Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata.
27.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist. Poolte menetluskulud jäävad seega nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
28.Avaldatavas kohtuotsuses tuleb X. X, D. D, Q. Q ja Y. Y nimed asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). Avaldamata tuleb jätta kaebaja telefoninumber ja elukoha aadress Tallinn, XX ning D. D sünniaeg.
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.