X kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 15. augusti 2023. a otsuse nr 5-8/3219-4, 29. augusti 2023. a otsuse nr 58/3642 ja 27. septembri 2023. a otsuse nr 5-8/3219-16 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2023. a määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja KT
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2023. a määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse.
2.Tagastada Tallinna linna 9. jaanuari 2024. a vastuse lisa 74 ning võtta toimikusse lisad 71–73 ja 75.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2023. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
1.X esitas 18.07.2023 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse riikliku toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a juulikuu eest, mille sotsiaalhoolekande osakond jättis 15.08.2023 otsusega nr 5-8/3219-4 sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel rahuldamata.
3-23-2201 Taotleja on jätkuvalt töötu, plaanib asuda õppima ja tegeleb vabatahtliku tegevusega, mis ei taga perele iseseisvat toimetulekut. Ta on seotud äriühingutega Y OÜ, Q OÜ, G OÜ ja W MTÜ. Kuni 25.05.2023 oli taotleja ka F OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Taotleja ja tema pere elukoha aadressile on registreeritud mh Z OÜ ja D OÜ. Kokku on taotleja elukoha aadressil registreeritud 6 ettevõtet. Taotleja maksab üüri enda kui eraisiku ja G OÜ vahel sõlmitud üürilepingu alusel 800 eurot kuus. Sotsiaalhoolekande osakond soovitas 13.06.2023 toimetulekutoetuse määramise otsuses taotlejal leida soodsam elamispind ning andis selleks 3kuulise tähtaja, sest Tallinna linna kompenseeritavate eluasemekulude piirmäär on 600 eurot. Taotlejale pakuti lisaks üürinõustamise ja -toetamise teenust, millest ta keeldus. Kodukülastusel 13.04.2023 oli korteris näha Z OÜ äritegevus (kaubakastid, pakendeid, toidunõud jne). Taotleja on keeldunud äriühingute kontoväljavõtete ja juhatuse liikme lepingute esitamisest, väites, et lepingud on suulised ja kontoväljavõtteid ei tohi esitada. Taotleja ei saa enda väitel Z OÜ-st mingeid tasusid. Samas on Z OÜ veebilehel ja sotsiaalmeedias kaupade tellimiseks taotleja kontaktandmed, samuti teeb taotleja ettevõttele reklaami. Taotleja kontaktandmed on mh iluteenuste ettevõtte XXX lehel, mida ta samuti sotsiaalmeedias reklaamib. Taotleja selgituste kohaselt puudub tal seos nende ettevõtetega. Taotleja on saanud toimetulekutoetust 01.01.2021–30.04.2021, 01.01.2022–31.05.2022 ning alates 01.09.2022. Seega on perel pikaajalised toimetulekuraskused. Sotsiaalhoolekande osakond andis 19.04.2023 toimetulekutoetuse määramise otsusega taotlejale 3 kuud töökoha leidmiseks või äriühingute osaluste realiseerimiseks, et tagada enda pere esmane toimetulek. Taotlejale selgitati, et juhise täitmata jätmise korral võidakse toimetulekutoetuse maksmine SHS § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel lõpetada. Sotsiaalhoolekande osakond on korduvalt küsinud taotlejalt selgitusi pere igapäevase majandamise kohta, sest esitatud pangakonto väljavõtetelt ei nähtu igapäevaeluga seotud kulutusi (toidu- ja esmatarbekaubad, sideteenuste tasud jms). Taotleja selgituste kohaselt võttis ta 2023. a märtsis tütre arvelduskontolt välja 1000 eurot, millega ta majandab (täpsemaid selgitusi ta ei andnud). Sotsiaalhoolekande osakonnal on kahtlus, et taotleja ei ole esitanud kõiki perega seotud pangakontode väljavõtteid, sest nt taotleja poja pangakonto väljavõttelt nähtub mh intressitulu laekumine. Seda ei ole taotleja selgitanud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3 ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1 kohaselt peab isik hüvitise taotlemisel aitama menetlusele igakülgselt kaasa, esitades kõik asjakohased andmed ja tõendid, mis võivad mõjutada hüvitise määramist. Esitatud andmed ja tõendid ei võimalda teha kindlaks taotleja õigust saada toetust ning on alust arvata, et taotleja varjab oma tulusid. Seega ei saa pere toimetulekut hinnata terviklikult. Toimetulekutoetus jääb SHS § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel määramata, sest taotleja on tööealine inimene, kes ei tööta ega õpi ning ei ole talle antud tähtaja jooksul asunud tööle ega toimetuleku parandamiseks võõrandanud oma vara (osalusi). Toimetuleku parandamiseks saab taotlejat suunata majandamis- ja/või võlanõustamisele. Lisaks on taotlejal võimalus saada üürinõustamise ja -toetamise teenust.
2.X esitas 14.08.2023 taotluse riikliku toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a augustikuu eest, mille sotsiaalhoolekande osakond jättis 29.08.2023 otsusega nr 5-8/3642 SHS § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel rahuldamata. Otsuses on korratud 15.08.2023 otsuse põhjendusi. Taotleja on esitanud andmeid pere toimetuleku kohta valikuliselt. Äriregistri andmete järgi on taotleja poeg seotud ka OÜ-ga U, mille tegevusalaks on enda kinnisvara osa ja müük. Samuti kuuluvad taotleja pojale väärtpaberid, mille kohta ei ole taotleja selgitusi andnud. Taotlejal on äriühingute juhatuse liikmena õigus saada oma ametiülesannete täitmise eest tasu. Kuna taotleja maksab üüri äriühingule, mille juhatuse liikmeks ta ise on, ning kuna taotleja elukohaks olev korter on mitme ettevõtte tegevuskohaks, jääb selgusetuks, kui suures osas tuleb taotlejal eluasemekulusid 2(9)
3-23-2201 kanda. Kuna vastustajal ei ole terviklikku ülevaadet taotleja ja tema pere varadest ning taotleja ei ole järginud vastustaja juhiseid toimetuleku parandamiseks, siis jätab vastustaja taotlejale toimetulekutoetuse määramata.
3.X esitas 13.09.2023 taotluse riikliku toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a septembrikuu eest, mille sotsiaalhoolekande osakond jättis 27.09.2023 otsusega nr 5-8/3219-16 SHS § 134 lg 4 p-de 7 ja 8 alusel rahuldamata. Otsuses on korratud 15.08.2023 ja 29.08.2023 otsuste põhjendusi. Eesti Hariduse Infosüsteemist nähtuvalt on taotleja alates 23.08.2023 TTT üliõpilane. Kuigi taotleja on välja toonud ka pojale elatise maksmise, on taotleja poeg täisealine ja lapse sellist rahalist toetamist ei ole võimalik sissetulekust elatisena maha arvata.
4.X esitas 04.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse 15.08.2023, 29.08.2023 ja 27.09.2023 otsuste tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi. Kaebaja peab tagama nii alaealise tütre kui ka ülikoolis õppiva täisealise poja ülalpidamise. Vastustaja on heitnud kaebajale korraga ette nii aktiivsust kui passiivsust. Kaebaja on olnud töötuna arvel alates 24.03.2020 ja täitnud töörehabilitatsiooni tegevuskava ning õpib alates 23.08.2023 ülikoolis eriala, mis võimaldab tulevikus tööle asuda. Kaebaja ei saa teha erialast tööd (raamatupidamine ja ärijuhtimine), sest tema kohta on meedias alates 2016. a-st avaldatud valeväiteid, mille ümberlükkamiseks on esitatud hagi maakohtule. Kaebaja on püüdnud tegeleda ettevõtlusega, kuid edutult. Tal on osalused mittetegutsevates ja arestitud äriühingutes ning ta ei saa ettevõtlusest tulu. Kaebaja üürib juba 10 aastat kolmetoalist korterit, mille üür on 800 eurot kuus ning kommunaalmaksed suvel 200–250 eurot ja talvel kuni 650 eurot. Isegi kui kaebaja koliks teise sarnasesse korterisse (nt Mustamäel), oleksid kulud samas suurusjärgus, samuti tuleks maksta täiendavalt tagatisraha ja teha kulutusi kolimiseks. Vastustaja nõue praegusest korterist loobumiseks on põhjendamatu ja pahatahtlik. Kaebajal ja tema perel ei ole vara, mida võõrandada. Arusaamatu on väide, et kaebaja poeg saab mingit dividenditulu. Kaebaja omandis ei ole ka väärtpabereid. Väljaminekute puudumine pangakontodel ei tähenda tulude varjamist. Sissetulekute puudumisel ei saagi väljaminekuid teha ning enamuse vajaminevast saavad kaebaja ja tema lapsed lähedaste abil ja toel. Kaebaja on püüdnud olla võimalikult kokkuhoidlik. Talle ei saa ette heita osaluste võõrandamata jätmist, sest mittetegutsevate ja kahjumlike äriühingute osade müümisest ei saaks mingit tulu. Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja tütre vajadustega, kelle puue nõuab lisakulutusi. Vastustaja tegevuse tõttu on kaebaja sattunud raskesse olukorda. Kaebaja ei ole võimeline tasuma eluasemekulusid ja tal on tekkinud üürivõlg, mis võib lõppeda üürilepingu ülesütlemisega. Kui kaebajal ei ole võimalik tagada perele eluaset, tuleb seda teha vastustajal. Vastustaja oleks pidanud arvestama ka augustis kaebajast eraldi elanud pojale 300 euro suuruse elatise maksmist. Tasemeõppes õppival lapsel on perekonnaseaduse alusel õigus saada elatist, mille saamiseks ei pea laps tingimata pöörduma kohtusse. Elatise summa ei ole ülemäära suur, arvestades kulusid, mida tuleb õppetöö algul paratamatult kanda.
5.Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus sooviga maksta kaebajale toimetulekutoetust 2023. a juunikuu eest 976,54 eurot, juulikuu eest 902,98 eurot ja augustikuu eest 1137,85 eurot. Kaebaja ja tema lapse sissetulekust ei piisa eluasemekulude tasumiseks. Kuna vastustaja on kohaldanud õigusnorme valikuliselt ja arusaamatult, on kaebaja sattunud raskesse olukorda, sest ei ole suutnud tasuda eluasemekulusid ja tal on tekkinud üürivõlg, mis võib lõppeda 3(9)
3-23-2201 üürilepingu ülesütlemisega ja eluaseme kaotusega. Kuna kaebajal ei ole sel juhul võimalik enda perekonnale eluaset tagada, tuleb uus korter leida vastustajal, mis on kindlasti kulukam kui kaebajale toimetulekutoetuse maksmine, et kaebaja saaks enda perekonnaga kodus edasi elada. Kaebaja taotles vastustajalt uue eluaseme üürimise võimalust, kuid ei ole vastust saanud. Kaebajal ei ole sellist sissetulekut, millest oleks võimalik katta perekonna kulud eluasemele, toidule, esmatarbekaupadele, ravimitele, sidevahendi kasutamisele jne. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel võib kaebaja sattuda olukorda, kus tekivad pöördumatud tagajärjed. Nt elektriarvete tasumata jätmisel võidakse elekter välja lülitada (ravimeid hoitakse külmkapis). Korteris, kus elab puudega alaealine, tooks selline olukord kaasa rasked tagajärjed, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava lahendiga võib osutuda võimatuks. Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine ei ole kindel. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt enda eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ja samas ei tohiks pöördumatute õiguslike ja faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju.
Vastustaja palus 10.10.2023 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Kuigi kaebajal võivad olla tekkinud võlgnevused seetõttu, et talle ei makstud 2023. a juuli kuni septembri eest toimetulekutoetust, on kaebaja väited võimaliku üürilepingu ülesütlemise kohta ennatlikud ja eluaseme kaotuse oht paljasõnaline. Puuduvad tõendid, et korteri omanik oleks astunud samme kaebajalt üürivõla sissenõudmiseks ja üürilepingu ülesütlemiseks ning kaebaja eluruumist väljatõstmiseks. Korteri omanikul on üürisuhe G OÜ-ga, mille esindajaks on kaebaja, kes on omakorda sõlminud üürilepingu enda ja äriühingu vahel. Seega saab korteri omanik nõuda kohustuste täitmist esmalt G OÜ-lt, mitte kaebajalt. Kaebaja korterist väljatõstmine oleks võimalik üksnes kohtulahendi alusel ja kohtutäituri kaasabil. Seega ei tingi eluasemekulude võlgnevus esialgse õiguskaitse vajadust. Kui kohus peaks kaebuse rahuldama, saab kaebaja tasuda eluasemekulud tagantjärele. Kaebaja taotlus munitsipaaleluruumi saamiseks on menetluses ning lõplik otsus tehakse pärast kaebaja osalemist majandamis-, võlaja üürinõustamisel. Pole arusaadav, miks ei tasu eluasemekulusid (vähemalt osaliselt) kaebajaga samale aadressile registreeritud 6 äriühingut. Praegu ei oleks esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse ette ära otsustamine põhjendatud, sest puudub ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebuse perspektiiv on ebaselge. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 4 p-d 1, 7 ja 8 jätavad vastustajale kaalutlusõiguse. Vastustajale ei ole lisaks arusaadav, mille alusel kaebaja pereliikmed üksteisele raha üle kannavad. Kuna kaebaja saab koolist stipendiumi ja lähedastelt abi toiduainete näol, siis on tal olemas vahendid pere esmatarbevajaduste rahuldamiseks. Kaebaja tütar on osalenud tööhõives. Tööle minemise asemel on kaebaja asunud õppima. Väited kaebaja äriühingute majandusraskustest on kaheldavad, sest teatmik.ee portaalist nähtuvad andmed G OÜ ja Z OÜ 2023. a majandustegevuse (käibe) kohta. Pere toimetulekut saaks parandada ka poja väärtpaberite müügi arvelt. Jääb arusaamatuks, miks pöördus kaebaja kohtusse alles 2023. a oktoobris. Kaebaja pidi toimetulekutoetuse laekumata jäämisel aru saama, et tema suhtes oli tehtud keelduv otsus. Lahenduste leidmiseks vastustajaga suhtlemise asemel hoidis kaebaja kõrvale otsuste vastuvõtmisest. Pärast 2023. a juuli osas negatiivse otsuse tegemist saanuks kaebaja esitada täiendavaid andmeid äriühingute kohta, kuid ta otsustas seda mitte teha.
7.Tallinna Halduskohus jättis 14.10.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 4(9)
3-23-2201
8.Kaebaja esitas määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 24.11.2023 määrusega rahuldas ning kohustas vastustajat maksma kaebajale toimetulekutoetust 2023. a juuli eest 400 eurot, 2023. a augusti eest 400 eurot ning 2023. a septembri eest 400 eurot. Ringkonnakohus nõustus, et kaebaja ei ole esitanud täielikke andmeid ja selgitusi enda ja oma perekonnaliikmete sissetulekute ja vara kohta ning ebaselgeks on jäänud, millised on olnud perekonna reaalsed kulutused. Kohtutoimikus seni olevate dokumentide põhjal ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada ülekaalukalt suurteks. Vaatamata sellele, et vahendid toetuse maksmiseks on piiratud, ei nähtu ringkonnakohtule sellist ülekaalukat avalikku huvi, mis välistaks kaebajale esialgse õiguskaitse korras toimetulekutoetuse osalist maksmist.
9.Kaebaja esitas 07.12.2023 halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada vastustajat maksma kaebajale toimetulekutoetust 2023. a juuni eest 576,54 eurot, juuli eest 502,98 eurot ja augusti eest 737,85 eurot. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel saadud 1200 euroga sai kaebaja vana võlga osaliselt tasuda. Kaebaja sai 04.12.2023 hoiatuse maksmata kommunaalmaksete ja üürivõla eest. 26.11.2023 seisuga oli kaebaja kodus üürivõla tõttu sooja üksnes 16 kraadi. Kaebaja on esitanud toimetulekutoetuse saamiseks kõik vajalikud dokumendid. Täiskasvanud poja pangaväljavõtet ei ole vastustajal õigus nõuda. Laekumised poja kontole (puudetoetus, stipendium jne) on vastustajale Maksu- ja Tolliametist näha. Poeg võtab sularaha välja ja annab kaebajale. Poeg on üliõpilane ja ei käi tööl ning vajab kaebajalt elatist, sest on vaja käia koolis, omada arvutit ja omandada mootorsõiduki juhiluba. Kaebaja ei saa kooli pooleli jätta, sest talle määrati stipendium ja see on ainus sissetulek ning sellel põhineb lootus saada tööd. Pikaajaline külm, nälg, stress ja võlgnevused on toonud kaebajale kaasa väga rasked terviseprobleemid. Samuti on kaebaja puudega tütrel tervislik olukord väga palju halvenenud. Juhatuse liikme tööd kaebaja ei tee. Kaebaja on korteriomanikule võlgu ja omanik tõstis ta sealt välja ning tegi hoiatuse üürivõla tasumise ja väljatõstmise kohta. Tegevusplaan on allkirjastatud, nõustamistel käidud, kuid abi ei paista. Pere elab praegu soodsas korteris. Korterivahetusel tuleks tasuda kolimise eest ja samuti praegused üürikodu võlad. Vastustaja 900-eurone toetus ei kata isegi veerandit kaasnevatest kuludest.
10.Tallinna Halduskohus jättis 18.12.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), kohustas kaebajat esitama kohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates korrektne ja struktureeritud ülevaade eluasemega seotud nõuetest (resolutsiooni p 2), kohustas kaebajat selgitama 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates Hispaanias toimunud üritustega ja kuludega seonduvat (resolutsiooni p 3) ning võttis asja juurde kuvatõmmise veebilehelt „36th Rotary Club Marbella Charity Summer Gala 2023 at Finca de la Concepción Gallery“ (resolutsiooni p 4). Kaebajal ei ole ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust, arvestades, et ringkonnakohtu 24.11.2023 määruse alusel maksti kaebajale toimetulekutoetust 1200 eurot. Kaebaja on selle summa eest tasunud 2023. a juuli- ja augustikuu kommunaalkulud ja mingisuguse perioodi eest osaliselt üüri ja on seega saanud kasutada temale ennetavalt eraldatud toimetulekutoetuse vahendeid eesmärgiga säilitada senise elamispinna kasutus. G OÜ poolt 04.12.2023 tehtud hoiatus ei võimalda tõsikindlalt järeldada, et kaebajat ohustab eluruumist väljatõstmine, sest esitatud tõend ei ole usaldusväärne. Halduskohus jääb enda ja ringkonnakohtu seisukoha juurde, et esialgse õiguskaitse taotluse kohaldamata jätmisel ei saa tõenäoliseks pidada kaebaja ilmajäämist oma senisest kodust (vt halduskohtu 14.10.2023 5(9)
3-23-2201 määruse p 19, ringkonnakohtu 24.11.2023 määruse p 12 ja ringkonnakohtu 11.12.2023 määrus asjas nr 3-23-2633, p 20). Riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud ja seetõttu on kaalukaks avalikuks huviks, et toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks õiguspärane alus. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada seda elustandardit, mille isik on endale valinud. Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab olema tegelik, mitte kunstlikult (või andmeid varjates) tekitatud. Kaebaja ei saa praeguses haldusasjas enda toimetulekutoetuse vajadust kinnitada tsiviilasja nr 2-23-177 menetlusega, sest kaebaja on ise (hoolimata väidetavast toimetulekuraskusest) esitanud maakohtusse hagi ja võtnud sellega kanda lisakulutused (riigilõiv hagi esitamisel 100 eurot ja võimalikud menetluskulude tagatised). Hagi esitamine maakohtusse 04.01.2023 oli kaebaja valik. Sellega seonduvaid kulutusi ei saa arvestada toimetulekutoetuse taotlemisel. Halduskohus on 24.10.2023 selgituse küsimisel juhtinud kaebaja tähelepanu, et toimetulekutoetuse andmine otsustatakse igakuiselt jooksva kuu eest selle kuu abivajadust arvestades. Kui kaebajal on praeguse seisuga toimetulekutoetuse vajadus, siis ei õigusta see esialgse õiguskaitse vajadust asjas, milles vaidlustatakse varasemate kuude kohta tehtud otsuseid. See selgitus on jätkuvalt asjakohane.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja kohustada vastustajat maksma kaebajale toimetulekutoetust juuni, juuli ja augusti eest. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest vastustaja on kuue kuu vältel keeldunud toimetulekutoetuse maksmisest, mille tõttu on ohus kaebaja ja tema perekonnaliikmete esmavajaduste rahuldamine. Iga kuu esimesel päeval tekib taotlejal üüri-, kommunaal- ja elektriarve tasumise kohustus. Samuti on iga kuu vaja osta ravimeid ja toitu. Taotleja tütar on puudega ja vajab erihooldust ja -toitu. Kaebajal on toimetulekutoetuse vajadus juuli, augusti ja septembri eest ja ka hiljem. Seega on asjakohatud halduskohtu seisukohad, et seetõttu ei saa esialgset õiguskaitset rahuldada. Maakohus on tsiviilasjas nr 2-23-177 menetlusabi taotlust lahendades leidnud, et kaebaja maksevõime on olematu, kuid halduskohus ei ole maakohtu hinnangut arvestanud.
12.Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole praeguses vaidluses toimetulekutoetustest täiesti ilma jäänud, vaid talle on võimaldatud saada abi 1200 euro ulatuses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2023 määrus). Kaebaja on palunud kohustada vastustajat maksma toimetulekutoetust 2023. a juuni-, juuli- ja augustikuu eest, kuid vaidlustatud haldusaktidega on keeldutud maksmast kaebajale toimetulekutoetust 2023. a juuli-, augusti- ja septembrikuu eest, mistõttu on asjakohane arvestada toimetuleku seisu viidatud kuudel. Halduskohus on õigesti leidnud, et G OÜ poolt 04.12.2023 tehtud hoiatus ei võimalda tõsikindlalt järeldada, et kaebajat ohustab eluruumist väljatõstmine, sest esitatud tõend ei ole usaldusväärne. Alates 28.11.2023 on G OÜ juhatuse liige U, kes on ühtlasi üürilepingu alusel eluruumi XXX, Tallinn üks elanikest; nelja Uga seotud äriühingu asukohad on registreeritud aadressile XXX, Tallinn. Kaebaja ja tema pereliikmed omasid ka kõnealusel perioodil sissetulekuid, milleks on riiklik lapsetoetus, tütre puudetoetus, tütre töövõimetoetus ja töötasu ning laste elatis, septembris 2023 ka stipendium Eesti Töötukassast. Seega võib uue esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel tekkida olukord, et kaebajale määratakse esialgse õiguskaitse korras toimetulekutoetust enam, kui ta oleks õigustatud saama. Toimetulekutoetus ei ole igakuine regulaarne, vaid vajaduspõhine toetus, 6(9)
3-23-2201 mille saamine sõltub abivajaduse, sh majandusliku olukorra hindamisest. Kui kaebajal on praeguse seisuga toimetulekutoetuse vajadus, siis ei õigusta see esialgse õiguskaitse vajadust asjas, milles vaidlustatakse varasemate kuude kohta tehtud otsuseid. Kaebaja on esitanud Sotsiaalkindlustusameti 23.11.2023 vastusest üksnes esimese lehekülje, milles asutus toob välja toimetulekutoetuse määramise üldpõhimõtted seadusest, kuid ei kommenteeri konkreetset juhtumit, mistõttu ei oma kiri praeguse asja lahendamisel tähtsust. Tallinna Ringkonnakohus on kaebajaga seotud sarnastes asjades leidnud, et kaebajal puudub ülekaalukas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus (ringkonnakohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 3-23-2405, p 11 ja ringkonnakohtu 11.12.2023 määrus asjas nr 3-23-2633, p 17).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
14.Vastustaja on koos 09.01.2024 vastusega esitanud G OÜ äriregistri väljavõtte (lisa 71), U äriregistri väljavõtte (lisa 72), korteriühistu 20.12.2023 e-kirja (lisa 73), vastustaja 04.12.2023 kirja kaebajale (lisa 74) ning kaebaja 23.11.2023 ja 29.11.2023 e-kirjad (lisa 75). Ringkonnakohus tagastab vastustaja 04.12.2023 kirja, kuna see on toimikus juba olemas (dtl 416). Ringkonnakohus võtab vastustaja esitatud lisad 71–73 ja 75 asja õigemaks lahendamiseks asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).
15.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Kaebusel peaksid sellisel juhul olema ka head eduväljavaated, vältimaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega õigusvastase olukorra tekitamist (Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2023 määrus asjas nr 3-23-2690, p 15).
16.Halduskohus märkis õigesti, et kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega otsustataks vaidlus ette ära, sest kaebaja saavutaks oma eesmärgi juba enne asja sisulist läbivaatamist. Järelikult õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist praeguses asjas kaebaja ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebuse head väljavaated. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused täidetud.
17.Toimetulekutoetuse eesmärk on leevendada ajutise abimeetmena abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades neile minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toetuse maksmine tagab isikule või perekonnale minimaalse asendussissetuleku, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad vajadused. Seega tuleb kohtul esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hinnata, kas esineb oht, et kaebaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete esmavajadused (näiteks elukoht, minimaalsed tarbimiskulud 7(9)
3-23-2201 toidule, riietusele, jalanõudele, muudele kaupadele ja teenustele) jäävad rahuldamata. Toimetulekutoetuse vajaduse tõendamisel lasub tõendamiskoormus toetuse taotlejal.
18.Kaebaja ja tema tütre sissetulekuteks 2023. a septembris kokku oli 1225,11 eurot, mis koosnes lapsetoetusest 80 eurot, tütre töövõimetoetusest 318,06 eurot, töötukassa makstavast stipendiumist 327,05 eurot, laste isa makstavast elatisest 500 eurot (tsiviilasi nr 2-20-8069; vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 3-23-2201, p 13). Halduskohus on põhjendatult leidnud, et Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2023 määruse alusel kaebajale makstud toimetulekutoetus 1200 eurot on võimaldanud kaebajal tasuda kommunaalkulude ja üüri eest. Eelnevast tulenevalt ei nähtu, et kaebaja oleks jäetud olukorda, kus oleks ohus perekonna esmavajaduste rahuldamine. Teistsugusele seisukohale asumiseks ei anna alust ka kaebaja poolt koos uue esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtule esitatud täiendavad tõendid.
19.Harju Maakohtu 30.11.2023 määrusega nr 2-23-177 lahendati üksnes kaebaja riigi õigusabi taotlus ja menetlusabi taotlus. Maakohtu üldine hinnang kaebaja majandusliku seisu kohta ei lükka ümber praeguses asjas tehtud järeldust, et kaebaja sai ringkonnakohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse määruse alusel tasuda kommunaalkulude ja üüri eest.
20.Ringkonnakohtu hinnangu kohaselt kaebaja poolt esitatud G 04.12.2023 hoiatus (dtl 414) ei tõenda usaldusväärselt kaebaja eluruumist väljatõstmise ohtu. Samale seisukohale asus Tallinna Ringkonnakohus ka 18.12.2023 määruses asjas nr 3-23-2405 (p 15) ja 11.12.2023 määruses asjas nr 3-23-2633 (p 20). Äriregistri andmetel on alates 28.11.2023 ainus G OÜ juhatuse liige U. Korteri omaniku ja G OÜ vahel sõlmitud üürilepingu järgi on eluruumi XXX üürnik ka U. Nelja Uga seotud äriühingu asukohad on registreeritud aadressile XXX (vastustaja 09.01.2024 vastuse lisa 72). Asja materjalidest ei nähtu, et G OÜ oleks esitanud avalduse kaebajaga sõlmitud üürilepingu ülesütlemiseks võlgnevuse tõttu. Samuti ei ole esitatud andmeid selle kohta, et korteriomanik oleks esitanud G OÜ-le üürilepingu ülesütlemise avalduse.
21.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et ta on esitanud ammendava teabe sissetulekute kohta. Halduskohus on vaidlustatud määruses küsinud kaebajalt täiendavaid andmeid ja viidanud võimalusele, et kaebajal võib olla tulusid, mida ta on vastustaja ja kohtu eest varjanud. Kaebaja ei ole esitanud oma poja pangakonto väljavõtet põhjendusel, et poeg on iseseisev ja ei kuulu alates 2023. a augustist enam leibkonda. Tallinna Ringkonnakohus on juba 24.11.2023 määruses leidnud, et kaebaja ei ole esitanud täielikke andmeid ja selgitusi enda ja oma perekonnaliikmete sissetulekute ja vara kohta ning ebaselgeks on jäänud, millised on olnud perekonna kulutused. Ringkonnakohus jääb viidatud seisukoha juurde ja leiab jätkuvalt, et kohtutoimikus seni olevate dokumentide põhjal ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada ülekaalukalt suurteks. See, kas ja millises ulatuses oleks toimetulekutoetuse taotluste rahuldamine põhjendatud, selgitatakse välja vaidluse sisulisel lahendamisel, sest praeguse seisuga on asjaolud ebaselged.
22.Eeltoodut arvestades ei esine asjas sellist ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust ja kaebuse eduväljavaated ei ole sellised, mis õigustaks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega kaebusega taotletud eesmärgi saavutamist juba enne asja sisulist lahendamist. Lõpliku hinnangu selle kohta, kas vastustaja on vaidlustatud otsustega õigesti jätnud kaebaja toimetulekutoetuse taotlused rahuldamata, tuleb anda asja sisulise läbivaatamise käigus. Kuna riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks vajadus ja õiguspärane alus. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada seda elustandardit, mille isik on endale valinud. Isiku toimetulekutoetuse 8(9)
3-23-2201 vajadus peab olema tegelik, mitte kunstlikult (või andmeid varjates) tekitatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2023 määrus asjas nr 3-23-2405, p 19).
23.Eeltoodu tõttu jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.