Määruse tegemise aeg ja koht 17.03.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-4668
Kohtuasi
M.X-i avaldus H.V, Z.T ja X.F suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.10.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
M.X-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja M.X (isikukood XXX) Puudutatud isik I H.V (isikukood XXX) Puudutatud isik II Z.T (isikukood XXX) Puudutatud isik III X.F (isikukood XXX) Puudutatud isikute lepingulised esindajad vandeadvokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild-Freiberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13.10.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud M.X-i kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.M.X (avaldaja) esitas 25.03.2025 Harju Maakohtule avalduse H.V (puudutatud isik I), Z.T (puudutatud isik II) ja X.F (puudutatud isik III) vastu lähenemiskeelu, viibimiskeelu ja filmimise keelu kohaldamiseks.
1.1.Avaldaja esitas 29.07.2025 kohtule avalduse täienduse, milles palus keelata: puudutatud isikul II viibida avaldaja suhtes kuni 50 meetri raadiuses; puudutatud isikutel võtta avaldajaga ühendust telefoni, kirja, e-kirja, sotsiaalmeedia, portaali „Kuldnebörs, Facebook“ ega muude sidevahendite kaudu; puudutatud isikutel pildistada, filmida, viibida, jälgida avaldajat 50 meetri raadiuses; puudutatud isikutel kasutada või levitada ilma loata avaldaja pilte, sh erakogust pärit isiklikke fotosid; puudutatud isikutel avaldada sotsiaalmeedias ükskõik mis viisil avaldaja suhtes artikleid, postitusi, videoid, saateid.
1.2.Õiguskaitsevahendite rakendamine puudutatud isiku I suhtes on põhjendatud, kuna puudutatud isik I on avaldanud artikleid ja saateid, kasutades isiklikke andmeid ja väärkasutades fotosid. Avaldaja eesmärk on, et puudutatud isik I lõpetaks sotsiaalmeedias avaldajast artiklite ja saadete avaldamise, sest siiani ei ole ükski artikkel olnud ajakirjandusena mõistetav ning nende avaldamiseks puudub avalik huvi. Tegemist on puudutatud isiku I isikliku huviga kiusata, alandada, mõnitada ja kasu teenida avaldaja arvelt valedega, fabritseeritud lugudega ning provotseerida vägivalda loo saamiseks ja tekitada frustratsiooni. Puudutatud isik I sekkub avaldaja majandustegevusse, takistab avaldaja raamatute müüki ja tasulise blogi avaldamist.
1.3.Õiguskaitsevahendite rakendamine puudutatud isiku II suhtes on põhjendatud, kuna puudutatud isik II on avaldanud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX solvavaid ütlusi, saatnud anonüümseid kirju, ta on grupeeringu „pedoment“ eestvedaja ning on käitunud provokatiivselt ja teinud avaldajast pilti enne kohtuistungit. Avaldaja eesmärk on, et puudutatud isik II lõpetaks avaldaja pildistamise, filmimise ja viibimise avaldaja lähedal puudutatud isiku I isiklikust huvist tulenevalt ning lõpetaks avaldajaga kontakti otsimise sotsiaalmeedias ja emaili kaudu, eraellu tungimise ning majandustegevusse sekkumise.
1.4.Õiguskaitsevahendite rakendamine puudutatud isiku III suhtes on põhjendatud, kuna puudutatud isik III osales 24.03.2025 kriminaalasja X-XX-XXXX istungil, kus ta tegi avaldajast pilti ja pärast seda istungit jälitas puudutatud isik III koos puudutatud isikuga II avaldajat kohtumajas. Avaldaja eesmärk on, et puudutatud isik III lõpetaks avaldaja istungitel käimise ja avaldaja läheduses viibimise. Puudutatud isikute seisukohad
2.Puudutatud isikud esitasid avaldusele ühise seisukoha, milles palusid jätta avalduse rahuldamata. Avaldaja ahistab puudutatud isikuid. Puudutatud isiku I ahistamise osas on alustatud kriminaalmenetlust ja avaldajale on kohaldatud puudutatud isikule I lähenemise keeld. Kohus on mõistnud avaldaja süüdi puudutatud isikute II ja III kehalises väärkohtlemises. Avaldaja ei ole esitanud avaldust oma tegelike õiguste kaitseks, vaid üksnes puudutatud isikute 2
2-25-4668 järjepidevaks kiusamiseks, ebamugavuse põhjustamiseks ning ka puudutatud isikutele täiendavate menetluskulude tekitamiseks, et alusetule taotlusele vastata. Avaldajal endal on keelatud puudutatud isiku I kohta postituste tegemine. Avalduse eesmärgiks on ajakirjanikud vaigistada. Lähenemiskeelu rakendamine on välistatud ka seetõttu, et käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Maakohtu määrus
3.Maakohus jättis 13.10.2025 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja nõude materiaalõiguslik alus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg-st 1 tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1.
3.2.Avaldaja ei tõendanud enda väidet, et talle on puudutatud isikute tegevuse tõttu tekkinud tervisekahju osalise töövõime vähenemise näol ning muud tervisemured. Avaldaja ei viidanud konkreetselt, millisest tõendist saab kohus tervise kahjuga seonduvaid asjaolusid tuvastada. Kohus selgitas avaldajale, et VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise eeldused, sealjuures (tervise)kahju tekitamise, peab välja tooma ja tõendama avaldaja. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) artikkel 9 lg 1 järgi on terviseandmete töötlemine üldjuhul keelatud. Kuivõrd avaldaja ei esitanud enda tervist puudutavaid andmeid ega andnud nõusolekut nende kogumiseks, siis ei olnud mõeldav avaldaja terviseandmete kogumine kohtu enda algatusel.
3.3.Vastuseks avaldaja seisukohale, et puudutatud isikute tegevus ei saa olla käsitletav ajakirjandusena ega nemad ise ajakirjanikena, selgitas maakohus, et Eestis on ajakirjanikuks olemise staatus täpsemalt kindlaks määramata. IKÜM põhjenduspunkti 153 järgi tuleb ajakirjanduse mõistet tõlgendada laialt. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse nr R (2000) 7 lisa kohaselt on ajakirjanikuks loetud kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes regulaarselt või oma erialal tegelevad teabe avaldamise või levitamisega avalikult ükskõik millise massimeedia kanali kaudu. Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku kaitse on tagatud väga laiale inimeste ringile, kes võivad vaatamata formaalsete tunnuste puudumisele (nt Eesti Ajakirjanike Liidu liige, rahvusvahelise pressikaardi valdaja) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töödelda (RKKKo 03.03.2014, 3-1-1-100-13, p 9).
3.4.Puudutatud isikuid saab käsitada ajakirjanikena. Ajakirjanikuks olemist ei saa määrata läbi haridusnõuete täitmise. Demokraatialikus ühiskonnas on mõeldamatu, et riik seaks ajakirjandusele väga ranged nõudmised. Kui konkreetne artikkel rikub avaldaja õigusi, näiteks sisaldab ebaõigeid faktiväiteid, või muus osas rikub ajakirjanduseetikat, siis on mõistlik pöörduda ajakirjanike eneseregulatsiooni organi (Pressinõukogu) poole, mille poole pöördumine on tasuta ning kus on menetlus tavapäraselt kohtumenetlusest kiirem ja vähemformaalsem. Lisaks on võimalik isikuõiguste rikkumise puhul esitada hagi kahjutekitaja vastu maakohtule.
3.5.Avaldaja leidis kõigi puudutatud isikutega seoses seda, et lähenemiskeelu seadmine on vajalik, kuivõrd ta ei ole varasemalt kohtusüsteemilt abi saanud. Maakohus rõhutas, et siinses asjas ei saa kohus hinnata teistest tsiviil- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste
3
2-25-4668 õigsust. Selleks on ette nähtud kolmeastmeline kohtusüsteem ning apellatsioon- ja määruskaebuse esitamise võimalus.
3.6.Maakohus märkis avaldaja väidetava eraelu puutumatuse rikkumise osas, et avaldajal on kahtlemata Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud õigus eraelu puutumatusele ja üldjuhul on isikul õigus ise otsustada, kas ta tahab, et tema tegevusi kajastataks. Kuivõrd avaldaja esitas sellega seoses iga puudutatud isiku kohta eraldi väiteid andis maakohus nendele hinnangu iga puudutatud isiku kohta eraldi.
3.7.Maakohus leidis, et avaldaja nõuded puudutatud isiku I suhtes ei ole põhjendatud.
3.7.1.Maakohus ei tuvastanud avaldaja esitatud tõenditest, et puudutatud isik I oleks toime pannud VÕS § 1055 lg-s 1 kirjeldatud teo. Avaldaja väitel on puudutatud isik I avaldanud isiklikust huvist 25 artiklit, mille tõenduseks esitas avaldaja loetelu artiklitest koos kirjeldusega ja kuvatõmmised. Maakohus juhtis avaldaja tähelepanu sellele, et internetilehekülgede lingid ei ole tõendid TsMS § 229 lg 2 kohaselt ja selgitas, et kohus ei otsi esitatud linkidest asjaolusid ning palus esitatud väiteid konkretiseerida ja tõenditega seostada. Puudub vaidlus, et puudutatud isik I on avaldaja kohta avaldanud artikleid, kuid avaldaja ei esitanud ühtegi tõendit, millest kohus saaks järeldada, et puudutatud isik I võiks olla avaldajale tekitanud kahju, mis on kestev või võib korduda, või on kahju tekitamisega avaldajat ähvardanud ning kahju näol on tegemist kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muude isikuõiguste rikkumisega.
3.7.2.Puudutatud isikud tõid välja, et avaldaja on ise ennast seadnud avalikkuse huviorbiiti ning soovib nüüd, et puudutatud isikud lõpetaksid tema tegevuse kajastamise. Puudutatud isik I selgitas 05.02.2025 istungil tsiviilasjas nr 2-23-9110, et ta sai 2021. aastal vihje, et avaldaja on võltsinud enda diplomit ja aitab abivajavaid inimesi, kellele ta alguses osutab tasuta õigusteenust ning seejärel pressib inimestelt raha välja. Puudutatud isik I ei ole seejärel avaldajaga kokku puutunud ega tema elukoha juures viibinud. Avaldaja ei väitnud ega tõendanud vastupidist. Maakohus luges tõendatuks, et puudutatud isikul I on tekkinud huvi avaldaja tegevuse kajastamise vastu seoses väidetava tegevusega, mida võib pidada taunimisväärseks. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et puudutatud isiku I huvi tema tegevuse vastu oleks olnud isiklik huvi või see oleks kantud eesmärgist tema õigusi rikkuda. Puudutatud isik I on avaldajaga kokku puutunud ja tema kohta artikleid avaldanud ajakirjanduslikul eesmärgil ja lähtudes avalikkuse huvist, sealjuures on avaldaja ise erineva tegevusega andnud selleks põhjust. Maakohus arvestas, et kuivõrd avaldajal endal on keelatud puudutatud isikule I läheneda, siis ei soovi puudutatud isik I füüsiliselt tema läheduses viibida ning seeläbi ei ole ka avaldaja õiguste tegelik rikkumine võimalik.
3.8.Maakohus leidis, et avaldaja nõuded puudutatud isiku II suhtes ei ole põhjendatud.
3.8.1.Maakohus ei tuvastanud avaldaja esitatud tõenditest, et puudutatud isik II oleks toime pannud VÕS § 1055 lg-s 1 kirjeldatud teo. Avaldaja väitis, et puudutatud isik II on avaldanud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX solvavaid ütlusi. Istungiprotokollist nähtuvalt esitas puudutatud isik II väite: „Erinevate nende löökide, sest kui ma praegu vaatan see jalaga löömine, see on väga jõhker, sealt on näha veel milline saapajälg seal on, kriimustused, tagantjärgi ma tunnen end väga šokis olevat, kuna inimene osutab prostitutsiooni, ma kardan, et järsku võis tegemist olla HIV-positiivse või muude suguhaigustega“. Maakohtu hinnangul ei ole need ütlused käsitletavad VÕS § 1055 lg 1 teises lauses sätestatud õigushüvede rikkumisena. Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist või faktiväidete avaldamise või ebakohaste väärtushinnangutega tekitatud kahju hüvitamist tuleb nõuda hagimenetluses 4
2-25-4668 tuginedes VÕS §-le 1043, § 1045 lg-le 4, §-le 1046 ja §-le 1047. Kui avaldaja eesmärk on edaspidi sarnaste avalduste tegemise keelamine, siis on kohane õiguskaitsevahend VÕS § 1055 lg 1 esimene lause. Maakohus ei leidnud, et nendes ütlustes oleks sisaldunud midagi sellist, millest võiks järeldada kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumisega sellist kestvat kahju tekitamist või ähvardamist, mis võimaldaks VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel rakendada lähenemis- või suhtluskeeldu.
3.8.2.Avaldaja ei tõendanud, et puudutatud isik II oleks saatnud talle anonüümseid kirju. Lisaks ei toonud avaldaja iga kirja kohta välja, miks see kiri on solvav ja ähvardav. Avaldaja ei esitanud tõenditena isegi kirju, millest kohus saaks tuvastada nende solvava ja ähvardava sisu ning saatja (dtl 595). Tagamaks seda, et vajalik tõend ei jääks esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu, viitas kohus selgelt võimalusele taotleda tõendite kogumist, et oleks võimalik välja selgitada e-kirjade saatja IP-aadress ja sellega seotud isik. Avaldaja ei esitanud tõendite kogumiseks konkreetset taotlust. Avaldaja esitatud oletused ei saa olla piisavaks ajendiks, et kohus hakkaks omal algatusel potentsiaalselt asjakohaseid tõendeid koguma, kui avaldaja ise ei ole pärast selgituste andmist vastavate tõendite kogumist taotlenud.
3.8.3.Avaldaja ei esitanud tõendeid väite kohta, et puudutatud isik II on grupeeringu „pedoment“ eestvedaja. Isegi, kui ühes kirjas sellele grupeeringule viidati, siis ei ole see VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel lähenemiskeelu rakendamise otsustamisel kohtu arvates kuidagi relevantne.
3.8.4.Avaldaja väitel on puudutatud isik II provokatiivselt käitunud ja teinud avaldajast pilti enne kohtuistungit. Maakohus tuvastas, et avaldaja on esitanud foto, kus meesterahvas teeb kohtusaalis foto ning kohtusaalis viibivast avaldajast tehtud foto. Samas ei saa olla fotod olla samal ajal tehtud. Kohtusaalis fotode tegemine võib rikkuda avaldaja õigusi, kuid ei ole õigusvastane ning avaldaja peab seda taluma. Avaldaja väited puudutatud isiku II provokatiivsest käitumisest oli paljasõnalised.
3.9.Maakohus leidis, et avaldaja nõuded puudutatud isiku III suhtes ei ole põhjendatud.
3.9.1.Avaldaja väitel osales puudutatud isik III 24.03.2025 kriminaalasja X-XX-XXXX istungil, kus ta tegi avaldajast pilti ning pärast istungit jälitas avaldajat kohtumajas koos puudutatud isikuga II. Avaldaja soovib, et puudutatud isik III lõpetaks avaldaja istungitel käimise ja avaldaja läheduses viibimise.
3.9.2.Kohus ei saa anda avaldajale õiguskaitset osas, milles tema eesmärk on puudutatud isiku III keelamine avaldajaga seotud kohtuistungitel osaleda. Kohtuistungid on üldjuhul avalikud (PS § 24) ning puudutatud isikul III on põhiseaduslik õigus nendel viibida kui kohus teda konkreetselt kohtuistungilt ei kõrvalda. Lisaks on puudutatud isikul III põhiseaduslik õigus kajastada kohtuistungit, kui kohus ei ole teisiti määranud.
3.9.3.Avaldaja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et puudutatud isik III oleks 24.03.2025 avaldajast teinud foto või oleks teda jälitanud. Avaliku kohtuistungi kajastamist, sealhulgas istungil ja kohtu koridorides viibimist ei saa pidada õigusvastaseks VÕS § 1046 lg 2 ja § 1055 lg 2 mõttes, sealjuures peab avaldaja avalikust huvist lähtuvalt taluma tema tegevuse kajastamist ajakirjanduses.
5
2-25-4668
3.10.Kuivõrd kohus ei tuvastanud puudutatud isikute II ja III osas õigusvastase teo toimepanemist, siis ei andnud kohus hinnangut puudutatud isiku I kui väidetava kihutaja (VÕS § 1045 lg 4) vastutusele. Määruskaebus
4.Avaldaja esitas määruskaebuse ja selle täienduse, milles nõuab avalduse rahuldamist. Määruskaebuse kohaselt on määrus subjektiivne ja kohus ei arvestanud tegelikke asjaolusid. Lähenemiskeelu seadmise eeldused on olemas. Kellegi elu hävitamine ei ole ajakirjandus. Avaldaja leiab, et puudutatud isik I tegutseb õigusvastaselt. Avaldajat ei oleks kinni peetud, kui kohus oleks avalduse rahuldanud. Avaldaja on korduvalt tõendanud asja tõsidust, sh seda, et puudutatud isikud I ja II saadavad anonüümseid kirju. Avaldaja heidab ette, et kohus ei arvestanud tõenditena linke, mida teises menetluses tehti. Avaldaja ei saa artikleid tõendina esitada, kuna tal puudub ligipääs. Kohus saab ise artiklid hankida Elu24 ja Kuuuurija Facebooki lehelt. Menetluse edasine käik
5.Puudutatud isikud ei esitanud määruskaebusele seisukohta.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
8.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus kõiki asjaolusid arvestades põhjendatult TsMS § 477 lg 1, § 544 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel puudutatud isikutele rakendamata lähenemisja suhtluskeelu. Maakohus ei rikkunud avalduse rahuldamata jätmisel materiaal- ja menetlusõiguse norme ega ületanud kaalumispiire. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus täitnud põhjalikku selgitamiskohustust asjaolude esiletoomise ja tõendamiskoormuse osas (dtl 320–322, 483–488; 594–596), muu hulgas selgitanud, milliseid asjaolusid tuleb avaldajal endal tõendada (artiklite sisu) ja milliste tõendite kogumist on võimalik kohtult taotleda (ekirja saatja IP-aadressi ja IP-aadressiga seotud isiku väljaselgitamiseks). Maakohtu hinnang avalduses esile toodud asjaoludele ja väidetele ning nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne. Ringkonnakohtul ei ole alust anda esile toodud asjaoludele ja esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega kujundada nende pinnalt nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja nõuetekohaselt põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks. Määruskaebuses ja selle täienduses on avaldaja korranud maakohtus esitatud väiteid, millele maakohus on piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust neid ei korda.
9.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuivõrd puudutatud isikud seisukohta määruskaebusele ei esitanud, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 6
2-25-4668 (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.