Q Qu (Q) avaldus W Wi (W), E Ee (E), R R suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks
MenetWoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised
Avaldaja Q Q (isikukood xxx) Puudutatud isik I W W (isikukood xxx) Puudutatud isik xxx)
II
E
E
(isikukood
Puudutatud isik III R R (isikukood xxx) Puudutatud isikute lepingulised esindajad vandeadvokaat Karmen Turk ja vandeadvokaat Maarja Pild-Freiberg
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Q Qu avaldus keelata W Wil, E Eel ja R Rl pildistada ja filmida Q Qu, viibida Q Qule lähemal kui 50 meetrit, kasutada Q Qu kujutavaid fotosid, võtta Q Quga ühendust ja Q Qu kohta avaldada artikleid, postitusi ja saateid sotsiaalmeedias.
Määrata menetluskulud avaldaja Q Qu kanda.
Mõista Q Qult välja riigilõiv summas 150 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt määrusele lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates määruse käesoleva punkti jõustumisest. Alates määruse käesoleva punkti jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni tuleb Q Qul tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätesatud määras.
Mõista avaldajalt Q Qult puudutatud isiku W Wi kasuks välja menetluskulude hüvitis 701,34 eurot, puudutatud isiku E Ee kasuks välja menetluskulude hüvitis 701,33 eurot ja puudutatud isiku R R kasuks välja menetluskulude hüvitis 701,33 eurot.
Menetluskulude hüvitise tasumata osalt tuleb avaldajal Q Qul maksta puudutatud isikutele W Wile, E Eele ja R Rle viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
Q Q (avaldaja) esitas 25.03.2025 Harju Maakohtule avalduse W Wi (puudutatud isik I), E Ee (puudutatud isik II) ning R R (puudutatud isik III) vastu lähenemiskeelu, viibimiskeelu ja filmimise keelu kohaldamiseks.
Avaldaja esitas 29.07.2025 kohtule avalduse täienduse (dtl 335-346), milles esitas järgnevad käesolevas menetluses lahendatavad nõuded: Taotlen lähenemiskeelu kohaldamist kõigi kolme puudutatud isiku suhtes (W W, E E, R R) TsMS § 544 lõike 1 alusel, keelates: ● E Eviibida minu suhtes kuni 50 meetri raadiuses; ● W W, E E ja R R võtta minuga ühendust telefoni, kirja, ekirja, sotsiaalmeedia, portaali „Kuldnebõrs, Facebook“ ega muude sidevahendite kaudu; ● W W, E E ja R R pildistada, filmida, viibida, jälgida mind 50 meetri raadiuses; ● W W, E E, R R kasutada või levitada ilma loata minu pilte, sh erakogust pärit isiklikke fotosid. ● W W, E E, R R Avaldada sotsiaalmeedias ükskõik mis viisil Avaldaja Q Q, ik xxx suhtes artikleid, postitusi, videoid, saateid.
Avaldaja leidis avalduses ja seisukohas (dtl 523-544), et õiguskaitsevahendite rakendamine puudutatud isiku I suhtes on põhjendatud kokkuvõtlikult järgnevatel põhjustel. Puudutatud isik I on avaldanud artikleid ja saateid, kasutades isiklikke andmeid ja väärkasutades fotosid. Avaldaja eesmärk on, et puudutatud isik I lõpetaks sotsiaalmeedias avaldajast artiklite ja saadete avaldamise, sest siiani ei ole ükski artikkel olnud ajakirjandus ning nende avaldamiseks puudub avalik huvi. Tegemist on puudutatud isiku I isikliku huviga kiusata, alandada, mõnitada ja kasu teenida avaldaja arvelt valedega, fabritseeritud lugudega ning provotseerida vägivalda loo saamiseks ja tekitada 2
frustratsiooni. Puudutatud isik I sekkub avaldaja majandustegevusse, takistab avaldaja raamatute müüki ja tasulise blogi avaldamist.
Avaldaja leidis avalduses ja seisukohas, et õiguskaitsevahendite rakendamine puudutatud isiku II suhtes on põhjendatud kokkuvõtlikult järgnevatel põhjustel. Esiteks on puudutatud isik II avaldanud kriminaalasjas nr xxx solvavaid ütlusi. Teiseks on puudutatud isik II saatnud anonüümseid kirju. Kolmandaks on puudutatud isik II grupeeringu „pedoment“ eestvedaja. Neljandaks on puudutatud isik II provokatiivselt käitunud ja teinud avaldajast pilti enne kohtuistungit. Avaldaja eesmärk on, et puudutatud isik II lõpetaks avaldaja pildistamise, filmimise ja viibimise avaldaja lähedal puudutatud isiku I isiklikust huvist tulenevalt ning lõpetaks avaldajaga kontakti otsimise sotsiaalmeedias ja e-maili kaudu, eraellu tungimise ning majandustegevusse sekkumise.
Avaldaja leidis avalduses ja seisukohas, et õiguskaitsevahendite rakendamine puudutatud isiku III suhtes on põhjendatud kokkuvõtlikult järgnevatel põhjustel. Esiteks on puudutatud isik III osalenud 24.03.2025 kriminaalasja xxx istungil, kus ta tegi avaldajast pilti. Teiseks on pärast seda istungit puudutatud isik III koos puudutatud isikuga II avaldajat jälitanud kohtumajas. Avaldaja eesmärk on, et puudutatud isik III lõpetaks avaldaja istungitel käimise ja avaldaja läheduses viibimise.
Puudutatud isikud esitasid ühise seisukoha avaldusele (dtl 432-440). Puudutatud isikud palusid jätta avalduse rahuldamata. Avaldaja tegeleb puudutatud isikute ahistamisega. Puudutatud isiku I ahistamise osas on alustatud kriminaalmenetlust ja avaldajale on kohaldatud puudutatud isikule I lähenemise keeld. Kohus on mõistnud avaldaja süüdi puudutatud isikute II ja III kehalises väärkohtlemises. Avaldaja ei ole esitanud avaldust oma tegelike õiguste kaitseks, vaid üksnes puudutatud isikute järjepidevaks kiusamiseks, ebamugavuse põhjustamiseks ning ka puudutatud isikutele täiendavate menetluskulude tekitamiseks, et täiesti ilmselgelt alusetule taotlusele vastata. Avaldajal endal on keelatud puudutatud isiku I kohta postituste tegemine. Avaldus on käsitatav vaigistushagi sarnasena, sest eesmärgiks on ajakirjanikud vaigistada. Lähenemiskeelu rakendamine on välistatud ka seetõttu, et käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu.
Avaldaja vastas 11.09.2025 puudutatud isikute seisukohale ning esitas ärakuulamise raames kirjalikud seisukohad. Avaldaja ei soovinud suulist ärakuulamist (dtl 426 ja 543).
Avaldaja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Puudutatud isikud esitasid 03.10.2025 menetluskulude nimekirja (dtl 638-640) ning 08.10.2025 menetluskulude taotluse täpsustuse (dtl 642). Avaldaja ei esitanud tähtaegselt ehk hiljemalt 09.10.2025 seisukohta puudutatud isikute menetluskulude kohta.
Kohtumääruse põhjendused
Kohus lähtub asja lahendamisel 29.07.2025 avalduses esitatud nõuetest, väidetest ja koos selle avaldusega esitatud tõenditest (dtl 334-415), 11.09.2025 seisukohast ja esitatud tõenditest (dtl 489-552), 19.09.2025 seisukohast ja esitatud tõenditest (dtl 560-572) ning 30.09.2025 seisukohast ja esitatud tõenditest (dtl 597-637), arvestades sealjuures kohtu korraldusi seoses tõendite tagastamisega. Kohus menetleb avaldust 01.08.2025 määrusega menetlusse võetud osas (dtl 421-425). Kuigi avaldaja on esitanud avalduse kolme isiku vastu ja puudutatud isikud on ühiselt vastanud, osaleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lõike 1 ja § 207 lõike 2 järgi iga puudutatud isik menetluses 3
teiste isikute suhtes iseseisvalt. Seega tuleb iga puudutatud isiku osas kontrollida, kas esinevad alused avalduse rahuldamiseks
10.Kohus leiab, et avaldaja nõuded tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
11.Avaldaja on esitanud avalduse lähenemiskeelu ja teiste abinõude rakendamiseks TsMS § 544 lõike 1 alusel. See säte viitab üheselt, et nõudenormiks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055. VÕS § 1055 lõike 1 teine lause sätestab, et kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muude isikuõiguste rikkumise puhul võib muuhulgas nõuda teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Sätte kohaldamiseks peab esinema üks VÕS § 1055 lõike 1 esimeses lauses sätestatud eeldustest (TlnRnKm 10.04.2018, 2-17-2906/50, p 29), milleks kohtupraktika (RKTKo 06.12.2023, 2-221081/70, p 12) järgi on: • •
•
•
kahju õigusvastane tekitamine on kestev (õigusrikkumise lõpetamise nõue) või; kahju tekitamine on juba toimunud (esmakordne õigusrikkumine on toimunud), aga esineb oht, et rikkumine võib korduda (uue samasuguse õigusrikkumise toimepanemisest hoidumise nõue) või; õigusrikkumist pole veel toimunud, kuid kahju õigusvastase tekitamisega (õigusvastase teo toimepanemisega) ähvardatakse (kahju tekitamisega ähvardamisest hoidumise nõue) ning tegemist on VÕS § 1055 lõike 1 teisest lausest tulenevalt kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muude isikuõiguste rikkumisega.
Lisaks peab kohus VÕS § 1055 lõike 1 teist lauset kohaldades arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et keeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt keeW tuleneva piirangu mõju adressaadile (RKTKm 05.11.2014, 3-2-1-91-14, p 17).
12.Avaldaja väitel on talle puudutatud isikute tegevuse tõttu tekkinud tervisekahju osalise töövõime vähenemise näol (dtl 339) ning on tekkinud muud täpsustamata tervisemured (dtl 541). Avaldaja ei ole eeltoodu tõendamiseks tõendeid esitanud, sealjuures konkreetselt viidanud, millisest tõendist saab kohus tervise kahjuga seonduvaid asjaolusid tuvastada.
13.Kohus märgib, et kohus on avalduse menetlusse võtmise määruses menetlusosalistele selgitanud, et lähtub asja lahendamisel avaldaja 29.07.2025 esitatud nõuetest ja koos sellega esitatud tõenditest ning tagastab kõik varasemalt esitatud lisad ja neid ei käsitleta, mis samas ei välista nende uuesti esitamist (p-d 7 ja 8; dtl 423-424). Avaldaja ei ole esitanud tervisekahjuga seonduvate asjaolude tõendamiseks tõendeid, kuigi need tõendid peavad vaieldamatult talle kättesaadavad olema. Kuigi avaldust lahendatakse hagita asjana ja kohaldamisele kuulub uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust ning kui asjaolud jäävad esitamata, tuleb otsustada, kes nimetatud riski kannab (RKTKm 04.10.2017, 2-1614071/38, p 17.2). Kahtlemata kannab avaldaja TsMS § 230 lõikest 1 4
lähtuvalt riski tõendada talle tekkinud tervisekahju. Kohus on ka avaldajale selgitanud, et VÕS § 1055 lõike 1 kohaldamise eeldused, sealjuures (tervise)kahju tekitamise, peab välja tooma avaldaja ja ta peab neid ka tõendama (dtl 485). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) artikkel 9 lõike 1 järgi on terviseandmete töötlemine üldjuhul keelatud. Kuivõrd avaldaja ei ole esitanud enda tervist puudutavaid andmeid ega andnud nõusolekut nende kogumiseks, siis ei ole kohtu hinnangul ka uurimispõhimõttest lähtuvalt praegusel juhul mõeldav avaldaja terviseandmete kogumine kohtu enda algatusel.
14.Täiendavalt on avaldaja tuginenud eraelu puutumatuse rikkumisele, mille rikkumisel on VÕS § 1055 lõike 1 järgi kannatanul õigus nõuda lähenemiskeelu kohaldamist. Avaldajal on kahtlemata Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud õigus eraelu puutumatusele. Üldjuhul on isikul õigus ise otsustada, kas ta tahab, et tema tegevusi kajastataks. Kohus leiab, et avaldaja on sellega seoses esitanud iga puudutatud isiku kohta eraldi väiteid ning annab nendele hinnangu iga puudutatud isiku kohta eraldi.
15.Avaldaja on kõigi puudutatud isikute osas esitanud ka väiteid selle kohta, et puudutatud isikute tegevus ei saa olla käsitatav ajakirjandusena ja nemad ise ajakirjanikena. Avaldaja on sealjuures leidnud, et puudutatud isikutel puudub ajakirjandusharidus.
16.Eestis on ajakirjanikuks olemise staatus täpsemalt kindlaks määramata, mida põhjendab sealjuures see, et ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas oluline roll. Näiteks ülal viidatud IKÜM põhjenduspunkti 153 järgi tuleb ajakirjanduse mõistet tõlgendada laialt. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse nr R (2000) 7 lisa kohaselt on ajakirjanikuks loetud kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes regulaarselt või oma erialal tegelevad teabe avaldamise või levitamisega avalikult ükskõik millise massimeedia kanali kaudu. Kohtupraktikas on leitud, et ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku kaitse on tagatud väga laiale inimeste ringile, kes võivad vaatamata formaalsete tunnuste puudumisele (nt Eesti Ajakirjanike Liidu liige, rahvusvahelise pressikaardi valdaja) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töödelda (RKKKo 03.03.2014, 3-11100-13, p 9).
17.Avaldaja on ise läbivalt viidanud sellele, et puudutatud isikud on läbi massimeedia kanalite avaldanud tema kohta artikleid ja saateid. Kohus leiab, et puudutatud isikuid saab käsitada ajakirjanikena. Ajakirjanikuks olemist ei saa määrata läbi haridusnõuete täitmise. Samuti oleks demokraatialikus ühiskonnas mõeldamatu, et riik seaks ajakirjandusele väga ranged nõudmised. Sealjuures ei oma tähtsust see, kas tehtav ajakirjandus on hea ja kvaliteetne. See on igaühe subjektiivne hinnang. Järelikult ei ole puudutatud isikute ajakirjanikena käsitlemisel tähtsust, kas neil on olemas ajakirjandusharidus või mõni muu formaalne tunnus või kas nende tehtav ajakirjandus on hea ja kvaliteetne. Kui konkreetne artikkel rikub avaldaja õigusi, näiteks sisaldab ebaõigeid faktiväiteid, või muus osas rikub ajakirjanduseetikat, siis on mõistlik pöörduda ajakirjanike eneseregulatsiooni organi (Pressinõukogu) poole, mille poole pöördumine on tasuta ning kus on menetlus tavapäraselt kohtumenetlusest kiirem ja vähemformaalsem. Lisaks on võimalik isikuõiguste rikkumise puhul esitada hagi kahjutekitaja vastu maakohtule.
18.Avaldaja on kõigi puudutatud isikutega seoses rõhutanud seda, et lähenemiskeelu seadmine on vajalik, kuivõrd ta ei ole varasemalt kohtusüsteemilt abi saanud (nt dtl 526, dtl 527 ja dtl 541). Esiteks rõhutab kohus, et käesolevas asjas ei saa kohus hinnata teistest 5
tsiviil- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste õigsust. Selleks on ette nähtud kolmeastmeline kohtusüsteem ning apellatsioon- ja määruskaebuse esitamise võimalus. Kohus saab samas avaldajale selgitada, et üldjuhul lahendatakse tsiviil- ja kriminaalasjad võistlevas menetluses. See tähendab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning neil on võrdne õigus ja võimalus väidete esitamiseks (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2). Kohus annab kahtlemata õiglase hinnangu esitatud asjaoludele ja kohaldab õigeid õigusnorme, kuid hageja peab ise enda nõude aluseks olevad asjaolud esitama. Kui kohus esitatud asjaolude ja tõendite järgi leiab, et hageja õigusi ei ole rikutud, siis tuleb tsiviliseeritud ühiskonnas kohtu kui õigusemõistmise monopoli seisukohti aktsepteerida (PS § 146). Sealjuures on põhiseaduspärane hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustuse ettenägemine (RKPJKo 26.05.2015, 3-4-159-14, p 26) ning ka kostja õigus end kaitsta tagatise taotlemisega eeldatavate menetluskulude katteks juhuks, kui menetluskulude sissenõudmine hagejalt on tõenäoliselt raskendatud (RKTKm 01.02.2010, 3-2-1-158-09, p 16). Kui avaldaja on jätnud tasumata nõutud riigilõivu või tagatise ning kohus ei ole hagiavaldust seetõttu menetlenud, ei ole tegemist olukorraga, kus kohus oleks meelevaldselt jätnud avaldaja ilma abita või võimaluseta oma õigusi kaitsta. Lisaks kehtib hagimenetluses üldiselt niinimetatud kaotaja maksab põhimõte (TsMS § 162 lg 1) ning hagi rahuldamata jätmise korral kannab tekkinud kulud üldjuhul hageja. Kohus järeldab avaldaja väidetest, et ta on saanud kohtumenetlustest üksnes võlad seda, et varasemad kohtusse pöördumised ei ole olnud edukad ning menetluskulud jäeti avaldaja kanda. See on kohtusse pöördumisel paratamatu risk. Kui kohtusse pöördumine oleks olnud põhjendatud, siis eelduslikult oleks menetluskulud kandnud vastaspool. Kokkuvõtlikult ei tähenda asjaolu, et kohus ei rahuldanud avaldaja varasemaid nõudeid või lahendas vaidluse tema kahjuks seda, et tegemist oleks olnud ebaõiglase kohtupidamisega.
19.Kahtlemata ei tähenda aga ebaedu varasemates vaidlustes seda, et muud õiguskaitsevahendid ei ole sobivad. Lähenemis- ja suhtluskeeld on keelu adressaati kõige rohkem piiravam meede ning eelistatud peaks olema näiteks ajakirjanike poolt avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamine ja edaspidi nende konkreetsete ebaõigete väidete avaldamise keelamine. Puudutatud isikutel edaspidi avaldaja tegevuse kajastamise keelamine eeldab kaalukate asjaolude esinemist, mida kohus peab iga konkreetse puudutatud isiku suhtes eraldi kaaluma. Nõuete lahendamine puudutud isiku I vastu
20.Avaldaja on väitnud, et puudutatud isiku I suhtes õigustab lähenemiskeelu seadmist see, et puudutatud isik I on avaldanud artikleid ja saateid, kasutades isiklikke andmeid ja väärkasutades fotosid.
21.Puudutatud isik I on avaldaja nõuetele vastu vaielnud.
22.Avaldaja on väitnud, et puudutatud isik I on isiklikust huvist avaldanud 25 artiklit. Nende avaldamise tõendamiseks on avaldaja esitanud loetelu artiklitest koos kirjeldusega (dtl 364371). Avaldaja on esitanud artiklite avaldamise kohta ka kuvatõmmiseid (dtl 546-552 ja 610-619). Kohus on juhtinud avaldaja tähelepanu sellele, et internetilehekülgede lingid ei ole tõendid TsMS § 229 lõike 2 kohaselt (dtl 322). Kohus kordas seda seisukohta menetluse jooksul ja selgitas, et ta ei otsi esitatud linkidest asjaolusid ning palus esitatud väiteid konkretiseerida ja tõenditega seostada (dtl 486). Kohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse tõendite kogumiseks, millega avaldaja soovis tõendada artiklite avaldamise fakti, mille kohta oli avaldaja aga eelpool välja toodud tõendid esitanud (dtl 555-557). 6
23.Kohus ei ole avaldaja esitatud tõenditest tuvastanud, et puudutatud isik I oleks toime pannud VÕS § 1055 lõikes 1 kirjeldatud teo.
24.Puudub vaidlus, et puudutatud isik I on avaldaja kohta avaldanud artikleid. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest kohus saaks järeldada, et puudutatud isik I võiks olla avaldajale tekitanud kahju, mis on kestev või võib korduda, või on kahju tekitamisega avaldajat ähvardanud ning kahju näol on tegemist kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muude isikuõiguste rikkumisega.
25.Kohus peab arvestama juhtumi kõiki asjaolusid ja jälgima, et keeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne (RKTKm 05.11.2014, 3-2-1-91-14, p 17).
26.Avaldajal on kahtlemata õigus eraelu kaitsele, mida kohus on ka ülal juba käsitlenud. Üldjuhul on isikul õigus ise otsustada, kas ta tahab, et tema tegevusi kajastataks. Teisalt on puudutatud isikul I kui ajakirjanikul PS §-st 45 tulenev õigus sõnavabadusele. IKÜM artikkel 85 lubab ajakirjanduslikel eesmärkidel isikuandmete töötlemise liikmesriigi õigusaktis ette näha. Kehtiva isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 järgi võib isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ilma andmesubjekti nõusolekuta, arvestades, et nende avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Avaldajat on eelkõige häirinud tema kohta artiklite avaldamine, sealhulgas loata tema fotode avaldamine. See on aga ajakirjanduslikul eesmärgil põhimõtteliselt lubatav.
27.Puudutatud isik I ei ole otseselt vastu vaielnud sellele, et tema ja teised puudutatud isikud on ajakirjanikena avaldaja tegevust käsitlenud. Puudutatud isikud on välja toonud, et avaldaja on ise ennast seadnud avalikkuse huviorbiiti ning soovib nüüd, et puudutatud isikud lõpetaksid tema tegevuse kajastamise (p 3.8; dtl 438). TsMS § 272 lõike 2 alusel saab kohus teise tsiviilasja kohtulahendit arvestada tõendina. Puudutatud isik I on xxx istungil tsiviilasjas nr xxx selgitanud, et 2021. aastal sai ta vihje, et avaldaja on võltsinud enda diplomit ja aitab abivajavaid inimesi, kellele ta alguses osutab tasuta õigusteenust ning seejärel pressib inimestelt raha välja. Puudutatud isik I ei ole seejärel avaldajaga kokku puutunud ega tema elukoha juures viibinud (p 10; dtl 445). Avaldaja ei ole väitnud ega tõendanud vastupidist.
28.Kohus loeb eeltooduga tõendatuks, et puudutatud isikul I on tekkinud huvi avaldaja tegevuse kajastamise vastu seoses väidetava tegevusega, mida võib pidada taunimisväärseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis xxx otsusega kriminaalasjas nr xxx muutmata Pärnu Maakohtu otsuse osas, milles maakohus tunnistas avaldaja KarS § 345 lõike 1 järgi süüdi võltsitud ülikoolidiplomi esitamises eesmärgiga omandada õigus võlanõustamisteenuse osutamiseks (p-d 26-33; dtl 580-582). Kohus tuvastab eeltoodust, et puudutatud isik I on põhjendatult ajakirjanduslikel eesmärkidel kajastanud avaldaja tegevust. Eeltoodud seisukoht ei muutuks ka juhul, kui ringkonnakohtu otsus kuuluks tühistamisele, sest on piisavaks tõendiks, et puudutatud isiku I huvi avaldaja tegevuse suhtes ei olnud ilmselgelt põhjendamatu. Kohus ei nõustu seetõttu avaldajaga, et puudutatud isiku I huvi tema tegevuse vastu oleks olnud isiklik huvi või see oleks kantud eesmärgist tema õigusi rikkuda. Need avaldaja väited on tõendamata.
29.Põhimõtteliselt nõustub kohus avaldajaga, et tema tegevuse kajastamine võib olla eraelu puutumatuse riive, samuti ka tema kujutise (fotod ja videod) avaldamine. VÕS § 1045 lg 1 punkti 4 ja § 1046 lõike 1 järgi on isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine ja eraelu puutumatuse riive eelduslikult õigusvastane. Sealjuures tuleb VÕS § 1046 lõike 1 7
järgi õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
30.VÕS § 1046 lõike 2 järgi ei ole isikliku õiguse riive õigusvastane, kui riive on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Maakohus on juba tsiviilasjas nr 2-23-9110 tehtud jõustunud määruses asunud seisukohale, et juba varasema kohtuasja eel oli olemas avalikkusel põhjendatud huvi teada saada avaldaja tegevusest (p 12; dtl 445). Kohtute otsused kriminaalasjas nr xxx (dtl 574592) kinnitavad, et see huvi oli põhjendatud ning avaldaja tegevuse kajastamine ei olnud meelevaldne või isiklikust huvist kantud. Esitatud tõendeid kogumis hinnates ei ole võimalik väita, et võrreldes tsiviilasjas nr xxx määruse tegemise ajaga oleks see huvi vähenenud.
31.Kohus tuvastab ka ajutise lähenemiskeelu kohaldamise taotlusest, mille on esildisega maakohus rahuldanud (dtl 457-464), ning ringkonnakohtu määrusest kriminaalasjas nr xxx (dtl 465-471), et avaldajat kahtlustatakse puudutatud isik I suhtes kuritegude toimepanemises ja tal endal on keelatud puudutud isikule I läheneda. Avaldaja on ise perioodil 22.02.2022-07.04.2024 otsinud puudutatud isikuga I kontakti ning saatnud talle alandava, mõnitava ja hirmutava sisuga e-kirju. Täiendavalt tuvastab kohus puudutatud isikute esitatud kohtumäärusest tsiviilasjas nr xxx, et avaldajal endal on keelatud avaldada puudutatud isik I isikuandmeid sotsiaalmeedias, meedias ja teistes interneti teabekanalites (dtl 448-456). Avaldaja on sarnaseid isiklikke rünnakuid kahetsusväärselt jätkanud ka enda menetlusdokumentides.
32.Kuigi eeltoodu võiks viidata ka sellele, et puudutatud isikul I võib olla tekkinud ka isiklik huvi, siis näiteks avaldaja poolt puudutatud isiku II kehaline väärkohtlemine (p-d 49-53; dtl 585-586) ja selle kohta hilisem artikli avaldamine (p 1; dtl 364 ja 549); avaldaja poolt puudutatud isiku I kohta postituste tegemine (dtl 448-456) ja selle kajastamine (p-d 3, 6, 9, 10 ja 15; dtl 365-367 ning dtl 551-552); avaldaja poolt tsiviilasjas nr 2-23-9110 lähenemiskeelu taotlemine (dtl 441-447) ja selle kohta uudise avaldamine (p-d 4 ja 5; dtl 366, dtl 546 ja dtl 550), avaldaja poolt puudutatud isiku III vara kahjustamine (p 60; dtl 588) ning selle kohta uudise avaldamine (p 12; dtl 366 ja 550) on kohtu hinnangul käsitatavad käitumisena, millest artiklite avaldamine on kahtlemata avalikkuse huvides.
33.Kohus leiab, et puudutatud isik I on avaldajaga kokku puutunud ja tema kohta artikleid avaldanud ajakirjanduslikul eesmärgil ja lähtudes avalikkuse huvist, sealjuures on avaldaja ise erineva tegevusega andnud selleks põhjust. Lähtudes VÕS § 1046 lõikest 2 ja VÕS § 1055 lõikest 2 ei saa kohus lugeda puudutatud isik I tegevust õigusvastaseks ning avaldaja peab taluma avalikust huvist lähtuvalt tema kohta artiklite avaldamist. Kohus arvestab ka, et kuivõrd avaldajal endal on keelatud puudutatud isikule I läheneda, siis ei soovi puudutatud isik I füüsiliselt tema läheduses viibida ning seeläbi ei ole ka avaldaja õiguste tegelik rikkumine võimalik.
34.Avaldaja on viidanud ka sellele, et puudutatud isik I ülesandel on puudutatud isikud II ja III rikkunud tema õigusi. Seeläbi võib olla avaldaja viidanud sellele, et puudutatud isik I on kihutanud puudutatud isikuid II ja III õigusvastasele teole VÕS § 1045 lõike 4 mõttes. Avaldaja on viidanud sellele, et puudutatud isikud II ja III on puudutatud isiku I alluvad. Selle üle pole olnud vaidlust. Kui kohus peaks tuvastama puudutatud isiku II või III õigusvastase teo toimepanemise, siis annab kohus täiendavalt hinnangu, kas puudutatud isik I vastutab nende tegude toimepanemise eest kihutajana (VÕS § 1045 lg 4). 8
35.Arvestades eeltoodut kogumis ei ole avaldaja nõuded puudutatud isiku I suhtes põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Nõuete lahendamine puudutud isiku II vastu
36.Avaldaja on väitnud, et puudutatud isiku II suhtes on lähenemiskeelu rakendamine põhjendatud esiteks sellepärast, et puudutatud isik II on avaldanud kriminaalasjas nr xxx solvavaid ütlusi (dtl 339).
37.Kohus tegi ettepaneku esitada need konkreetsed väited ja muud andmed ning esitada tõenditena kohtuistungi protokollid. Avaldaja esitas xxx kriminaalasjas nr 1xxx toimunud istungi protokolli (dtl 492-512). Puudutatud isik II on andnud ütlusi vahemikus 00:05:41 kuni 00:48:18 (dtl 492-502). Kohus tuvastab esitatud tõendilt, et puudutatud isik II on esitanud väite: Erinevate nende löökide, sest kui ma praegu vaatan see jalaga löömine, see on väga jõhker, sealt on näha veel milline saapajälg seal on, kriimustused, tagantjärgi ma tunnen end väga šokis olevat, kuna inimene osutab prostitutsiooni, ma kardan, et järsku võis tegemist olla HIV-positiivse või muude suguhaigustega (dtl 499).
38.Kohus ei leia, et need ütlused võiksid olla käsitatavad VÕS § 1055 lõike 1 teises lauses sätestatud õigushüvede rikkumisena. Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist või faktiväidete avaldamise või ebakohaste väärtushinnangutega tekitatud kahju hüvitamist tuleb nõuda hagimenetluses tuginedes VÕS §-le 1043, § 1045 lõikele 4, §-le 1046 ja §-le 1047. Kui avaldaja eesmärk on edaspidi sarnaste avalduste tegemise keelamine, siis on kohane õiguskaitsevahend VÕS § 1055 lõike 1 esimene lause. Kohus ei leia, et nendes ütlustes oleks sisaldunud midagi sellist, millest võiks järeldada kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumisega sellist kestvat kahju tekitamist või ähvardamist, mis võimaldaks VÕS § 1055 lõike 1 teise lause alusel rakendada lähenemis- või suhtluskeeldu.
39.Teiseks on avaldaja väitel puudutatud isik II saatnud anonüümseid kirju (dtl 339). Avaldaja poolt on tõendamata väide, et nende kirjade saatja on puudutatud isik II. Avaldaja ei ole järginud kohtu palvet ja ei ole konkreetselt iga kirja kohta välja toonud, miks see kiri on solvav ja ähvardav (dtl 322). Samuti on kohus palunud konkreetselt välja tuua, kuidas on need väidetavalt solvavad kirjad seotud puudutatud isikuga II (dtl 487). Kohus ei pea ka hagita menetluses ise tõenditest asjaolusid otsima (RKTKo 21.10.2020, 2-17-18305/45, p 17). Kohus ei tuvasta esitatud kuvatõmmistest ja kopeeritud tekstidest (dtl 374-390, dtl 343-344, dtl 529-531, dtl 541-543 ja dtl 623-632), et ühegi kirja saatja oleks olnud puudutatud isik II. Avaldaja väitel on sarnased kirjad saadetud ka T T (dtl 528531). Viimane olevat nende sisu põhjal tuvastanud, et saatjaks on puudutatud isik II (dtl 531). Kohus on avaldajale korduvalt selgitanud (dtl 486 ja dtl 595), et kohus ei saa teha oletuslikke järeldusi, mis ei põhine ühelgi tõendil (RKTKo 02.10.2018, 2-1461496/109, 14.2). Avaldaja ei ole tõenditena esitanud isegi kirju, millest kohus saaks tuvastada nende solvava ja ähvardava sisu ning saatja (dtl 595). Need tõendid on kahtlemata avaldaja valduses ja tal on neid võimalik esitada. Tagamaks seda, et vajalik tõend ei jääks esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu, viitas kohus selgelt võimalusele taotleda tõendite kogumist, et oleks võimalik välja selgitada e-kirjade saatja IP-aadress ja sellega seotud isik (dtl 595-596). Avaldaja ei esitanud tõendite kogumiseks konkreetset taotlust. Avaldaja esitatud oletused ei saa olla piisavaks ajendiks, et kohus hakkaks omal algatusel potentsiaalselt asjakohaseid tõendeid koguma, kui avaldaja ise ei ole pärast selgituste andmist vastavate tõendite kogumist taotlenud. Kuivõrd puudutatud isikule II omistatav tegu on oletuslik ja tõendamata, siis ei ole 9
võimalik kohtul ka hinnata, kas puudutatud isiku II tegu vastab VÕS § 1055 lõike 1 teises lauses sätestatud õiguskaitsevahendi rakendamise eeldustele.
40.Kolmandaks on avaldaja väitel puudutatud isik II grupeeringu „pedoment“ eestvedaja. Avaldaja ei ole väite esitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Isegi, kui ühes kirjas on sellele grupeeringule viidatud, siis ei ole see VÕS § 1055 lõike 1 teise lause alusel lähenemiskeelu rakendamise otsustamisel kohtu arvates kuidagi relevantne.
41.Neljandaks on avaldaja väitel puudutatud isik II provokatiivselt käitunud ja teinud avaldajast pilti enne kohtuistungit.
42.Kohus tuvastab, et avaldaja on esitanud foto, kus meesterahvas teeb kohtusaalis foto (dtl 372) ning kohtusaalis viibivast avaldajast on tehtud foto (dtl 373). Samas ei saa olla fotod olla samal ajal tehtud. Kohus leiab, et kohtusaalis fotode tegemine võib rikkuda avaldaja õigusi, kuid ei ole õigusvastane ning avaldaja peab seda taluma. Kohus ei korda sellega seoses põhjendusi ülal punktides 29, 30 ja 33.
43.Avaldaja väited puudutatud isiku II provokatiivsest käitumisest on paljasõnalised. Kohus märgib varasematele põhjendustele täienduseks, et Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et ajakirjanduslik vabadus hõlmab ka liialdust ja provokatsiooni (EIKo 19983/92, De Haes ja Gijsels vs. Belgia, 24.02.1997). Seega isegi, kui puudutatud isik II on avaldajat millalgi provotseerinud ning see leiaks ka tõendamist, siis see võib kuuluda sõnavabaduse esemesse (PS § 45). Kohus arvestab ka sellega, et isegi kui puudutatud isik II on avalikel kohtuistungitel osalemisega avaldaja arvates teda provotseerinud, siis on kohtuistungid üldjuhul avalikud (PS § 24) ning puudutatud isikul II on põhiseaduslik õigus nendel viibida ja kohtuistungit kajastada, kui kohus teda konkreetselt kohtuistungilt ei kõrvalda.
44.Kohus ei ole avaldaja esitatud tõenditest tuvastanud, et puudutatud isik II oleks toime pannud VÕS § 1055 lõikes 1 kirjeldatud teo. Arvestades eeltoodut kogumis ei ole avaldaja nõuded puudutatud isiku II suhtes põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Nõuete lahendamine puudutud isiku III vastu
45.Avaldaja väitel on puudutatud isik III osalenud xxx kriminaalasja xxx istungil, kus ta tegi avaldajast pilti ning on pärast seda istungit puudutatud isik III koos puudutatud isikuga II avaldajat jälitanud kohtumajas. Avaldaja eesmärk on 11.09.2025 menetlusdokumendi kohaselt, et puudutatud isik III lõpetaks avaldaja istungitel käimise ja avaldaja läheduses viibimise (dtl 525).
46.Kohus ei saa anda avaldajale õiguskaitset osas, milles tema eesmärk on puudutatud isiku III keelamine avaldajaga seotud kohtuistungitel osaleda. Kohtuistungid on üldjuhul avalikud (PS § 24) ning puudutatud isikul III on põhiseaduslik õigus nendel viibida kui kohus teda konkreetselt kohtuistungilt ei kõrvalda. Lisaks on puudutatud isikul III põhiseaduslik õigus kajastada kohtuistungit, kui kohus ei ole teisiti määranud.
47.Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et puudutatud isik III oleks 24.03.2025 avaldajast teinud foto või oleks teda jälitanud. Avaliku kohtuistungi kajastamist, sealhulgas istungil ja kohtu koridorides viibimist ei saa mitte mingil juhul pidada õigusvastaseks VÕS § 1046 lõike 2 ja § 1055 lõike 2 mõttes, sealjuures peab avaldaja avalikust huvist lähtuvalt taluma tema tegevuse kajastamist ajakirjanduses.
10
48.Kohus ei ole avaldaja esitatud tõenditest tuvastanud, et puudutatud isik III oleks toime pannud VÕS § 1055 lõikes 1 kirjeldatud teo. Arvestades eeltoodut kogumis ei ole avaldaja nõuded puudutatud isiku III suhtes põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kokkuvõte
49.Kohus jätab avaldaja avalduse VÕS § 1055 lõike 1 teise lause alusel lähenemis- ja suhtluskeelu ja muude abinõude rakendamiseks kõigi puudutatud isikute suhtes rahuldamata.
50.Kuivõrd kohus ei tuvastanud puudutatud isikute II ja III osas õigusvastase teo toimepanemist, siis ei anna kohus hinnangut puudutatud isiku I kui väidetava kihutaja (VÕS § 1045 lg 4) vastutusele.
51.Avaldaja esitatud tõenditega, millele ei ole kohus määruses viidanud, jätab kohus TsMS § 238 lõigete 1 ja 5 alusel arvestamata, sest nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja suuruse kindlaks määramine
52.Kohus määrab järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse.
53.TsMS § 172 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda.
54.Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
55.Puudutatud isikud on taotlenud menetluskuluna avaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 10 tunni ja 42 minuti eest summas 2104 eurot koos käibemaksuga (dtl 638-640). Puudutatud isikute kinnitusel on nende panus menetluskulude kandmisel olnud võrdne (dtl 642).
56.TsMS § 175 lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12).
57.Puudutatud isikuid on esindanud kaks vandeadvokaati. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Praegusel juhul ei ole puudutatud isikud menetluskulude nimekirjas mitme esindaja kasutamise vajadust põhjendanud. Kohus saab mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid juhul, kui kulude hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme esindaja kasutamine oli vajalik. Riigikohus on selgitanud, et ilma menetluskulude hüvitamist taotleva poole selgesõnaliste põhjendusteta on kohtul võimalik selliseid menetluskulusid arvesse võtta üksnes juhul, kui nende vajalikkus ja menetluskulusid tervikuna vähendav mõju on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ilmselge (RKTKm 17.04.2024, 2-17124505/94, p 16).
58.Puudutatud isikute lepinguliste esindajate töö on seotud esialgse õigussuhte reguleerimise taotlusele seisukoha koostamise, avaldusele vastuse koostamise ning kohtumäärustega tutvumisega. Kohus loeb õigusteenuse osutamiseks kulunud aja põhjendatuks ja vajalikuks, arvestades esindajate kulude suurust tervikuna. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 160 eurot (käibemaksuta) pidada tavapäraseks ja 11
põhjendatuks. Kohus leiab, et sõltumata kahe esindaja osalemisest on esindamisega seotud kulu tervikuna mõistlik. Kohus leiab seetõttu, et saab ka selgesõnaliste põhjendusteta kõiki puudutatud isikute menetluskulusid arvestada.
59.Puudutatud isikud on kinnitanud TsMS § 174 lõikest 10 lähtuvalt, et nad ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 178 lõiget 8 järgides tuvastab kohus, et puudutatud isikud ei ole käibemaksukohustuslased ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuuluvad lepingulise esindaja kulud avaldajalt väljamõistmisele käibemaksuga.
60.Kohus määrab puudutatud isikutele hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2104 eurot, millest 701,34 eurot kuulub hüvitamisele puudutatud isikule I, 701,33 eurot kuulub hüvitamisele puudutatud isikule II ning 701,33 eurot kuulub hüvitamisele puudutatud isikule III.
61.Vastavalt puudutatud isikute taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
62.Avaldaja ei tasunud avalduse esitamisel riigilõivu, sest kohus oleks võinud alustada hagita asja ka omal algatusel (TsMS § 139 lg 5 ls 1 ja § 544 lg 1). Sellele vaatamata võib TsMS § 139 lõike 5 teise lause järgi kohus kohustada avaldajat tasuma riigilõivu kohtulahendi alusel. Avaldaja on taotlenud TsMS § 544 lõike 1 ja VÕS § 1055 lõike 1 alusel lähenemiskeelu ja muude abinõude rakendamist kolme eraldiseisva isiku suhtes. Puudutatud isikute ühine osalemine ei ole käesoleva menetluse eelduseks ning analoogselt hagimenetlusega ei ole puudutatud isikud vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lõike 3 mõttes. Järelikult on tegemist kolme eraldiseisva avaldusega, mida menetleti koos ühes menetluses. Hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas avalduse esitamisel on riigilõivuseaduse § 59 lõike 5 järgi riigilõivu suurus 50 eurot. TsMS § 139 lõike 5 teise lause alusel kohustab kohus avaldajat tasuma riigilõivu 50 eurot iga puudutatud isiku kohta ehk kokku 150 eurot.
63.Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.