lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-3326/68

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 13.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-3326/68
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2035
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 1, 2, 4, 51, 7, 8PankrS § 173 lg 1, 2, 3, 6VÕS § 104 lg 2Vastutus süü puhulFIMS § 45 lg 3PankrS § 172 lg 4PankrS § 193PankrS § 1933 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-3326/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja27.05.20202-20-3326/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.04.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

A.S kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-20-3326

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik/usaldusisik: A.S (ik XXX; elukoht , XXX, XXX ; e-post: XXX) Võlausaldajad:

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood 11919806; e-post XXX)
2.Renovum OÜ (rg-kood 14042462; e-post XXX )
3.P.E (ik XXX; e-post XXX)
4.Tartu Linnavalitsus (rg-kood 75006546; e-post XXX)
5.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (rg-kood 70000349; e-post XXX)
6.OMEGA INVEST OÜ (rg-kood 10866568; epost XXX)
7.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Holm Bank AS (rg-kood 14080830; e-post XXX)
8.OÜ GS Core (rg-kood 16183586; e-post XXX)
9.IPF Digital Estonia (rg-kood 11034137; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda A.S-i vabastamisest.

(ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

2.Lõpetada A.S-i kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada A.S menetluses.

usaldusisiku kohustustest A.S-i

kohustustest vabastamise

4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel A.Si kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 27.05.2020 määrusega kuulutas kohus välja A.S-i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. Tartu Maakohtu 13.04.2021 kohtumäärusega (jõustus 30.04.2021) lõpetati A.S-i pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisikuks võlgnik ise ja kohustati teda täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruandeid igal aastal hiljemalt 1. oktoobril ja 1. aprillil ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aastal 25. märtsil. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 8799,64 eurot (II rahuldamisjärgu nõuded).
2.Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnikule määratud osaline töövõime viieks aastaks (17.03.2021-16.03.2026). Võlgnik on kohtule esitatud aruannete ning töötamise registri andmetel menetluse esimesel aastal töötanud ettevõtetes aktsiaselts A. A. ja O. E. E. ning seejärel oli pea kaks aastat registreeritud Töötukassas. Alates 2024.a septembrist töötab O. E. A. , vahepeal kaks kuud töötu kuna tööandjal ei olnud tööd pakkuda. Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, töötutoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, tulumaksutagastus ja kohustuslik pensionisamba väljamakse. Võlgnik on menetluse kestel võlausaldajate nõudeid rahuldanud kogusummas 150,45 eurot. Maksu-ja Tolliamet on enda nõude rahuldanud võlgniku enammakstud tulumaksu arvelt.
3.Võlausaldaja Renovum OÜ esitas kohtule 24.11.2025 taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks jättes teda kohustustest vabastamata. Võlgnik on kogu menetluse jooksul tasunud 16,05 eurot, mis moodustab vaid 2,65% kogu nõudest. Usaldusisiku aruannetest nähtuvalt ei ole võlgnik esitanud kõiki vajalikke pangakonto väljavõtteid, mis viitab võimalusele, et võlgnik varjab sissetulekut või vara. Võlgnik on töötanud mitmes kohas, kuid valdavalt alla keskmise töötasu, mis viitab sellele, et ta ei ole tegutsenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ole püüdnud suurendada oma maksevõimet. Võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud väljamaksed on äärmiselt väikesed ja ebaproportsionaalsed tema kulutustega. Võlgnik on teinud aastate vältel märkimisväärseid hasartmängukulutusi, sh kasiinoteenuste kasutamine. Hasartmängukulutused on FIMS § 45 lg 3 p 4 mõistes vara raiskamine. Võlgnik saab eraisikutelt suuri ülekandeid, mille päritolu pole teada ning saadud summasid suunab võlgnik teistele eraisikutele, rikkudes seeläbi võlausaldajate võrdsuse põhimõtet. Kõik eelnev näitab, et võlgnik tegutseb vähemalt raskelt hooletult, kui mitte tahtlikult, kahjustades süsteemselt võlausaldajate huve. Võlausaldaja leiab, et kohtupraktika kohaselt ei saa kohustustest vabastamist kohaldada isikule, kes ei ole menetluse kestel üles näidanud piisavat hoolsust ega pingutust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
4.Kohus küsis 03.02.2026 kirjaga ülejäänud võlausaldajate seisukohti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas. Seisukoha esitas viis võlausaldajat.
4.1.Holm Bank AS esitas seisukoha 04.02.2026, mille kohaselt on nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega.
4.2.IPF Digital AS esitas seisukoha 04.02.2026, mille kohaselt jätab kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku tasumata jäänud kohustustest

vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja märgib, et võlgnik on menetluse jooksul teinud võlausaldajale väljamakseid summas 8,28 eurot.

4.3.Võlausaldaja OMEGA INVEST OÜ esindaja B2 Impact OÜ esitas oma seisukoha 05.02.2026. Võlausaldaja toob välja, et võlgnik teostas kohustustest vabastamise menetluse jooksul neli makset summas kokku 78,87 eurot. Võlgnevuse jääk on 3072,08 eurot. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
4.4.Tartu Linnavalitsus esitas oma seisukoha 05.02.2026, mille kohaselt ei vaidle Tartu Linnavalitsus vastu võlgniku suhtes menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise küsimuses.
4.5.OÜ GS Core esitas oma seisukoha 12.02.2026. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta täitmata kohustustest vabastamata.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 193 3 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022 (30.04.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.
3.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-21-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 1 1 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12).
5.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. A.S ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
6.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
6.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud aruannete kohaselt oli võlgnikul tuvastatud osaline töövõime viieks aastaks. Võlgnik on kohtule esitatud aruannete ning töötamise registri andmetel menetluse esimesel aastal töötanud ettevõtetes aktsiaselts A. A. ja O. E. E. ning seejärel oli pea kaks aastat registreeritud Töötukassas. Võlgnik on kohtule esitanud tõendeid töö otsimise kohta (erinevad kandideerimised, tööandjate tagasiside). Alates 2024.a septembrist töötab O. E. A. , vahepeal kaks kuud töötu kuna tööandjal ei olnud tööd pakkuda. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.
6.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest vabastamise menetluses on võlgnik esitanud kõik aruanded, kuid lõpparuanne oli puudulik (konto väljavõtted puudu) ning võlgnik, vaatamata kohtu korduvatele kirjadele, puudusi kõrvaldanud ei ole. Kuna võlgnik ise andmeid kohtule ei esitanud, siis teostas kohus vajalikud päringud pankadesse. Päringutest selgus, et võlgnik omab veel arvelduskontosid EE487700771010611488 (AS LHV Pank) ja EE281010011704217220 (AS SEB Pank), mille väljavõtteid võlgnik menetluse jooksul kohtule esitanud ei ole. Nimetatud LHV Panga arvelduskontole on laekunud 03.01.2025 ja 15.01.2025 Pensionikeskuse väljamakse kogusummas 4775,48 eurot ning IF P.C.Insurance AS-lt kahel korral 600 eurot. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust esitada kohtule vajalikke andmeid.
6.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, töötutoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, tulumaksutagastus ja kohustuslik pensionisamba väljamakse. Võlgnik on menetluse kestel võlausaldajate nõudeid rahuldanud kogusummas 150,45 eurot. Maksu-ja Tolliamet on enda nõude rahuldanud võlgniku enammakstud tulumaksu arvelt. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud üldiselt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Kohtu poolt tehtud päringutest selgus, et võlgnikule on laekunud väljamaksed pensionikeskuselt, mida võlgnik on kohtu eest varjanud. Pensionisamba väljamaksed muutuvad võlgniku varaks, mille arvelt tuleb võlausaldajate nõudeid rahuldada. 2025.a jaanuari sissetulekud (töötasu ja pensionisamba väljamakse) olid kokku 6002,79 eurot ning võlgniku mittearestitav sissetulek kolme ülalpeetava korral 1772 eurot. Seega mittearestitavat määra ületavalt osalt 75% oleks võlgnik pidanud eraldama võlausaldajatele, s.o 3173,09 eurot (arvutuskäik: (6002,79-1772)*0,75). Võlgnik on teinud viimase väljamakse 23.10.2025 vaid kuuele võlausaldajale (mitte kõigile) kogusummas 10 eurot. Kohus küsis võlgnikult korduvalt selgitusi, miks ei ole seekord tehtud väljamakseid kahele võlausaldajale (AS Plusplus Capital ja P.E), kuid võlgnik ei vastanud.

Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

6.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
6.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet peaaegu menetluse lõpuni, ent menetluse viimaste kuude kohta ei ole võlgnik hoolimata korduvatest meeldetuletustest täielikku teavet andnud. Kohtu poolt teostatud päringutest nähtus, et võlgnik omab arvelduskontosid AS SEB Pangas ja AS LHV Pangas, mille kohta ta kohtule informatsiooni ei olnud avaldanud. AS LHV Panga konto väljavõttelt nähtuvaid laekumised pensionikeskuselt ja IF P.C.Insurance AS-lt, mis on edasi kantud kolmandatele isikutele. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 175 lg 4 sätestatud teabe andmise kohustust.
7.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole täitnud temale PankrS §-st 173 lg 1-5 ja PankrS §-st 175 lg 4 tulenevaid kohustusi. Võlgniku poolt esitatud lõpparuanne oli puudulike andmetega ning võlgnik puudusi ei kõrvaldanud. Kohtu poolt teostatud päringutest selgus, et võlgnik on kohtu eest varjanud arvelduskontosid, millele on laekunud võlgniku pensionisamba väljamakse summas 4775,48 eurot ning IF P.C.Insurance AS-lt kahel korral 600 eurot. Võlgnik on seda teinud teadlikult ja pahatahtlikult, sest teisi tehinguid kontol ei olnud ning nimetatud laekumised on edasi kantud kolmandatele isikutele. Võlgnik on oma käitumisega süüliselt rikkunud oma kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud menetluse pikendamine, kuivõrd võlgnik on varjanud oma sissetulekuid ning ta ei ole vastanud kohtu korduvatele päringutele esitada puuduolevaid dokumente.
9.Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 ja lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et A.S tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
10.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda A.S-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest, lõpetab kohus ka A.S-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
11.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab A.S-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A.S vabastada usaldusisiku kohustustest A.S-i kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval