Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle Ametlikes Teadaannetes avaldamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (PankrS § 3 lg 2, § 175 lg 6, TsMS § 661 lg 1 ja 2). Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus 31.7.2019 kuulutas välja füüsilise isiku Q.Y pankrotihalduriks Andrus Õnniku.
pankroti ja nimetas
2.Pärnu Maakohus lõpetas 5.2.2020 pankrotimenetluse raugemise tõttu ja algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused olid kokku summas 41 898,73 eurot, sh Coop Finants AS ees 5290,76 eurot, Swedbank AS ees 8547,86 eurot PLACET GROUP OÜ ees 1432,17 eurot, BB Finance OÜ ees 5657,43 eurot, Inbank AS ees 1144,82 eurot, AS LHV Pank ees 1148,31 eurot, Ferratum Bank p.l.c ees 3242,13 eurot, Eesti Inkasso OÜ ees 1564,76 eurot, Bondora AS ees 10 755,98 eurot ja OK Incure OÜ ees 3114,51 eurot II rahuldamisjärgu nõudena ning IPF Digital Estonia OÜ ees 2157,59 eurot III rahuldamisjärgu nõudena.
3.Kohus jättis usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, mh esitama üks kord aastas kohtule võlgniku ja usaldusisiku kohustuste täitmise aruande. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 7.2.2021.
4.Võlgnik esitas esimese aruande 15.2.2021 perioodi 4.2.2020 kuni 5.2.2021 kohta. Aruande kohaselt on võlgnikul üks ülalpeetav. Võlgnik töötab A AS-s. Võlgnik on aruandes märkinud igakuiseks sissetulekuks perioodil jaanuar 2020 – detsember 2020 töötasu, tulumaksu tagastuse ja palgatoetuse 865,56 eurot kuni 1504,81 eurot, võlgnikul vara puudub. Pangakontodel olevate rahaliste vahendite jääk on 2,74 eurot. Võlgnik on võlausaldajatele teinud väljamakseid kogusummas 890,99 eurot. Residendist füüsilise isiku 2019. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt oli võlgniku tulu 13 906,54 eurot. Lisatud pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 192,80 eurot kuni 1143,90 eurot. Samuti on võlgnikule tehtud ülekanne 3.3.2020 Rahandusministeeriumilt tulumaksu tagastus 615,04 eurot, 7.5.2020 ja 4.6.2020 Eesti Töötukassalt 2 x 732 eurot.
5.Kohus tegi 2.7.2021 päringud krediidiasutustesse, Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Haigekassale, Eesti Töötukassale. Kohus kontrollis perioodi 5.2.2020 kuni 4.2.2021. Kohtule esitatud vastuste kohaselt oli võlgnik esitanud enda sissetulekute kohta õiged andmed. 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-10673
6.Võlgnik esitas teise aruande 13.1.2022 perioodi 12.1.2021 kuni 12.1.2022 kohta. Aruande kohaselt on võlgnikul üks ülalpeetav. Võlgnik töötab A AS-s. Võlgnik on aruandes märkinud igakuiseks sissetulekuks perioodil veebruar 2021 – jaanuar 2022 töötasu, tulumaksu tagastuse ja töövõimetushüvitis 832,34 eurot kuni 1455,64 eurot, võlgnikul vara puudub. Pangakontodel olevate rahaliste vahendite jääk on 2105,12 eurot. Võlgnik on võlausaldajatele teinud väljamakseid kogusummas 1192,94 eurot. Residendist füüsilise isiku 2020. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt oli võlgniku tulu 14 118,47 eurot. Lisatud pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 314,50 eurot kuni 1351,28 eurot. Samuti on võlgnikule tehtud ülekanne 1.3.2021 Rahandusministeeriumilt tulumaksu tagastus 522,88 eurot ning 9.7.2021 ja 6.8.2021 Eesti Haigekassalt vastavalt 86,30 eurot ja 517,84 eurot.
7.Võlgnik esitas kolmanda aruande 1.2.2023 perioodi 13.1.2022 kuni 10.1.2023 kohta. Aruande kohaselt on võlgnikul kolm ülalpeetavat. Võlgnik töötab A AS-s. Võlgnik on aruandes märkinud igakuiseks sissetulekuks perioodil jaanuar 2022 – jaanuar 2023 töötasu, jm 271,75 eurot kuni 1552,02 eurot, võlgnikul on varaks telefon. Pangakontodel olevate rahaliste vahendite jääk on 1735,82 eurot. Võlgnik on võlausaldajatele teinud väljamakseid kogusummas 257,04 eurot. Residendist füüsilise isiku 2021. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt oli võlgniku tulu 14 443,72 eurot. Lisatud pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 694,39 eurot kuni 1552,02 eurot. Samuti on võlgnikule tehtud ülekanne 1.3.2020 Rahandusministeeriumilt tulumaksu tagastus 490 eurot ja 10.1.2023 E Q.Y-lt 250 eurot.
8.Võlgnik esitas parandatud aruande 24.2.2023. Aruande kohaselt on võlgnikul üks ülalpeetav. Võlgnik töötab A AS-s. Võlgnik on aruandes märkinud igakuiseks sissetulekuks perioodil jaanuar 2022 – jaanuar 2023 töötasu, jm 271,75 eurot kuni 1604,02 eurot, võlgniku varaks on telefon. Pangakontodel olevate rahaliste vahendite jääk on 1213,44 eurot. Võlgnik on võlausaldajatele teinud väljamakseid kogusummas 985,66 eurot.
9.Kohus kuulas 27.2.2023 võlgniku ära Pärnu kohtumajas. Võlgnik selgitas, et MTÜ-le N kantud teenustasust 1483 eurost on ta tagasi saanud 995 eurot. Võlgnik selgitas, et ta tegi nii nagu teda juhendati, ta ei tulnud selle peale, et peab neid tegevusi kontrollima. Võlgnik lubas usaldusisiku kontolt tehtud ülekanded tagastada ning puudused kõrvaldada. Kohus selgitas võlgnikule, et esitatud aruanded ei vasta nõuetele ning et usaldusisiku kontolt ei või teha kandeid kolmandatele isikutele. Kohus selgitas võlgnikule, mis dokumente on vaja täiendavalt esitada ning kuidas tuleb kohtule esitatavaid aruandeid täita. Puuduolevad summad tuleb võlausaldajatele välja maksta.
10.Võlgnik esitas parandatud aruanded 27.2.2023 perioodide 13.1.2022 kuni 10.1.2023, 12.1.2021 kuni 12.1.2022 ja 4.2.2020 kuni 5.2.2021 kohta. Aruande perioodi 13.1.2022 kuni 10.1.2023 kohaselt on võlgnikul üks ülalpeetav. Võlgnik töötab A AS-s. Võlgnik on aruandes märkinud igakuiseks sissetulekuks perioodil jaanuar 2022 – jaanuar 2023 töötasu, jm 271,75 eurot kuni 1604,02 eurot, võlgniku varaks on telefon. Pangakontodel olevate rahaliste vahendite jääk on 1213,44 eurot. Võlgnik on võlausaldajatele teinud väljamakseid kogusummas 985,66 eurot. Aruande kohaselt puudu on 277,78 eurot, mille ta maksab tagasi 2 aasta jooksul. Aruande perioodi 12.1.2021 kuni 12.1.2022 kohaselt on võlgnikul üks ülalpeetav. Võlgnik töötab A AS-s. Võlgnik on aruandes märkinud igakuiseks sissetulekuks perioodil veebruar 2021 – jaanuar 2022 töötasu, tulumaksu tagastuse ja töövõimetushüvitise 837,81 eurot kuni 1455,64 eurot, võlgnikul vara puudub. Pangakontodel olevate rahaliste vahendite jääk on 2105,12 eurot. Võlgnik on võlausaldajatele teinud väljamakseid kogusummas 1615,96 eurot. Läks kogemata vahetusse usaldusisiku ja võlgniku konto. Puuduoleva 422,86 eurot maksab võlgnik järgneva 2 aasta jooksul.
3 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-10673 Aruande perioodi 4.2.2020 kuni 5.2.2021 kohaselt on võlgnikul üks ülalpeetav. Võlgnik töötab A AS-s. Võlgnik on aruandes märkinud igakuiseks sissetulekuks perioodil veebruar 2020 – jaanuar 2020 töötasu, tulumaksu tagastuse ja palgatoetuse 865,56 eurot kuni 1504,81 eurot, võlgnikul vara puudub. Pangakontodel olevate rahaliste vahendite jääk on 2,74 eurot. Võlgnik on võlausaldajatele teinud väljamakseid kogusummas 1483,55 eurot. Läks kogemata vahetusse usaldusisiku ja võlgniku konto. Puuduoleva 592,51 eurot maksab võlgnik järgneva 2 aasta jooksul.
11.Võlgnik esitas 10.1.2024 aruande perioodi 10.1.2023 kuni 10.1.2024 kohta. Aruande kohaselt on võlgnikul üks ülalpeetav. Võlgnik töötab A AS-s. Võlgnik on aruandes märkinud igakuiseks sissetulekuks perioodil jaanuar 2023 – detsember 2023 töötasu, jm 704,88 eurot kuni 1373,24 eurot, võlgnikul on varaks telefon. Pangakontodel olevate rahaliste vahendite jääk on 1043,51 eurot, usaldusisiku kontolt on puudu 800 eurot. Võlgnik on võlausaldajatele teinud väljamakseid kogusummas 566,41 eurot. Puuduoleva 800 eurot tasub võlgnik tagasi aasta jooksul. Residendist füüsilise isiku 2022. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt oli võlgniku tulu 15 538,78 eurot. Lisatud pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 704,88 eurot kuni 1373,24 eurot. Samuti on võlgnikule tehtud ülekanne 23.3.2023 Rahandusministeeriumilt tulumaksu tagastus 408,32 eurot, E Q.Y-lt 10.1.2023 summas 250 eurot, 1.6.2023 summas 200 eurot, 15.6.2023HHlt 250 eurot, 18.9.2023 Jelt 200 eurot.
12.Võlgnik esitas 11.1.2025 aruande perioodi 10.1.2024 kuni 10.1.2025 kohta. Aruande kohaselt on võlgnikul üks ülalpeetav. Võlgnik töötab A AS-s. Võlgnik on aruandes märkinud igakuiseks sissetulekuks perioodil jaanuar 2024 – detsember 2024 töötasu, jm 169,75 eurot kuni 1278,80 eurot, võlgnikul on varaks telefon. Pangakontodel olevate rahaliste vahendite jääk on 2212,65 eurot. Võlgnik on võlausaldajatele teinud väljamakseid kogusummas 1693,01 eurot. Võlgnik kinnitab, et kõik puuduolevad osad on välja makstud. Residendist füüsilise isiku 2023. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt oli võlgniku tulu 15 306,76 eurot. Lisatud pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 169,75 eurot kuni 1458,67 eurot. Samuti on võlgnikule tehtud ülekanne 15.4.2024 AVilt 90 eurot, 15.5.2024 E Q.Y-lt 150 eurot, 5.9.2024 summas 30 eurot, 2.10.2024 summas 50 eurot ja 20.12.2024 summas 500 eurot, 17.6.2024 RK 50 eurot, Tervisekassalt 23.7.2024 töövõimetushüvitis 516,70 eurot ja 30.7.2024 töövõimetushüvitist 234,86 eurot, 7.12.2024 Jelt 50 eurot.
13.Võlgnik esitas 23.4.2025 avalduse, et kohus lõpetaks kohustustest vabastamise ja vabastaks teda täitmata jäänud kohustustest.
14.Kohus 24.4.2025 määras võlausaldajatele tähtaja seisukohta esitamiseks Q.Y pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuste ja usaldusisiku ülesannete täitmise ning kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta.
14.1.Võlausaldaja Coop Pank AS 24.4.2025 teatas, et võlgnik on tasunud kohustustest vabastamise menetluse perioodil 701,82 eurot ning Coop Pank AS on kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustustest vabastamisega nõus.
14.2.Placet Group OÜ teatas 24.4.2025, et on nõus Q.Y kohustustest vabastamisega.
14.3.Eesti Inkasso OÜ 25.4.2025 teatas, et ei ole nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. Võlausaldaja arvamusel ei võtnud võlgnik viie aasta jooksul midagi ette selleks, et kustutada oma võlgnevust võlausaldaja ees. Võlgniku võlgnevuse jääk moodustab 4445,20 eurot. 29.4.2025 Eesti Inkasso teatas lisaks, et Võlgniku poolt laekus kokku vaid üks makse summas 207,81 eurot.
14.4.Multitude Bank p.l.c teatas 25.4.2025, et jääb erapooletuks. 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-10673
14.5.IPF Digital AS 29.4.2025 teatas, et võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusel, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ei ole põhjendatud kuivõrd võlgnik ei ole täitnud ega proovinud täita enda kohustusi.
14.6.Bondora AS 29.4.2025 teatas, et ei ole nõus vabastada võlgniku täitmata jäänud kohustest
14.7.AS LHV Finance 30.4.2025 teatas, et võlgnik on teinud võlausaldajale makseid kohustustest vabastamise menetluse perioodil. Võlgnik on vähendanud oma võlga võlausaldaja ees 166.70 euro võrra. Vastuse edastamise seisuga on võlgniku kohustus võlausaldaja ees 981.61 eurot. Kohustustest vabastamise otsuse osas nõustub AS LHV Finance kohtuniku otsusega.
14.8.Swedbank AS 30.4.2025 teatas, et jätab kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. Võlgnik on Swedbank AS-ile teostanud väljamakseid summas kokku 1133.59 eurot, so. 13.26 % nõudest.
14.9.Aktiva Finance Group OÜ 7.5.2025 palus jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. BB Finance OÜ nõue pankrotimenetluses on tunnustatud 5657,43 eurot. Võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi. Võlausaldaja teavitab, et ei ole laekunud kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldaja BB Finance OÜ nõude katteks 372,44 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole automaatne õigus kõikidele oma võlgadest vabanemiseks, vaid menetluse ajal tuleb oma võlad ka tagastada. Võlgnik pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
15.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FIMSi jõustumist, s.o enne 01.7.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.6.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS v.r) redaktsiooni.
16.PankrS v.r § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödus viis aastat 5.2.2025. Seega seaduses sätestatud kohustustest vabastamise maksimaalne tähtaeg on möödunud ja kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
17.PankrS v.r § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik käinud tööl st tegelenud tulutoova tegevusega. Võlgnik on käesolevas menetluses suutnud tasuda ligemale 15,1% oma võlgnevustest.
18.Kohtul tuleb hinnata, kas võlgnik täitis menetluse jooksul enda kohustusi nõuetekohaselt või mitte. Seejuures on PankrS v.r § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt TrtRKm 2-18-9677, p 15; RKTKm 20.06.2016 3-2-1-49-16, p 15; RKTKm 04.05.2016 3-2-1-19-16, p 12). PankrS v.r § 175 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi
5 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-10673 pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt PankrS v.r §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
19.Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks mõistetud süüdi pankrotikuriteos. Võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud nõuetekohaselt usaldusisiku aruandeid. Võlgnik on aruannetes esitanud piisavalt selgitusi temale laekunud summade ja aruande perioodi kulgemise kohta. Samuti on võlgnik koos aruannetega esitanud kohtule kõik ettenähtud dokumendid oma sissetulekute kontrollimiseks.
20.Ka ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik oleks PankrS v.r §-s 173 sätestatud kohustusi süüliselt rikkunud, mis omakorda välistaks võlgniku kohustustest vabastamise. Seda ei ole kohtule väitnud ka võlausaldajad. Kohus selgitab, et PankrS v.r § 153 lg 5 alusel III järgu nõuet saab rahuldada alles peale II järgu nõuete rahuldamist. Kuivõrd võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei suutnud rahuldada täies ulatuses II järgu nõudeid, siis ei saanud võlgnik rahuldada III järgu nõuet (IPF Digital Estonia OÜ nõuet) mittemingis ulatuses.
21.Kohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 20.06.2016 3-2-1-49-16, p 15). Küll aga ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt RKTKm 30.10.2019 2-11-24696/82, p 19). PankrS v.r § 175 lg-ga 11 on seadusandja jätnud võlgniku kohustusest vabastamise kohtu otsustada. Nii on kohtul viidatud sätte alusel kaalutlusõigus otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte (RKTKm 04.05.2016 3-2-1-19-16, p 12).
22.Kohtu hinnangul on PankrS v.r § 175 lg-s 1 sätestatud eeldused võlgniku kohustustest vabastamiseks täidetud. Võlgnik on kogu perioodi jooksul teinud tööd vastavalt enda oskustele ja haridustasemele ning teinud võlausaldajatele väljamakseid ning tasunud ca 15,1% võlgnevusest. Absoluutseid kohustustest vabastamise keeldumisalused ei esine. Kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).
23.Kohus peab vajalikuks välja tuua, et kohtupraktika on viimastel aastatel pankrotimenetlustes seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimisega oluliselt muutunud. Võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuded on tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded, milliste osas ei ole pankrotimenetluses sisulist kontrolli vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta tehtud ning ei ole teada, millised oleksid võlgnevust suurused tänase praktika valguses. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli olemasolevate laenumaksete tasumiseks uute laenude võtmine ning makseraskuste tingimustes järelmaksudega vara soetamine.
24.Menetlust lõpetavas määruses märgib kohus TsMS § 173 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu hinnangul on praegusel juhul õiglane jätta maakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel. TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.