(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 12.03.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-13297
Kohtuasi
Chemoprojekt, a.s. avaldus EuroChem Terminal Sillamäe OÜ vastu vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigis. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.02.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
EuroChem Terminal Sillamäe OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja): Chemoprojekt, a.s. (Tšehhi Vabariigi registrikood 45273383), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): EuroChem Terminal Sillamäe OÜ (registrikood 11014598), lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 20.02.2025 määrus jätta muutmata.
2.EuroChem Terminal Sillamäe OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohtu menetluses oli Chemoprojekt, a.s (avaldaja) avaldus ICC International Court of Arbitration 10.05.2024 otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigis. Harju Maakohus rahuldas 21.10.2024 määrusega avaldaja avalduse ja jättis menetluskulud EuroChem Terminal Sillamäe OÜ (puudutatud isik) kanda. Tallinna Ringkonnakohus võttis 03.12.2024 määrusega vastu puudutatud isiku loobumise 25.10.2024 määruskaebusest Harju Maakohtu 21.10.2024 määruse peale ning jättis määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määrused jõustusid 19.12.2024.
2.Avaldaja palus puudutult isikult 03.09.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt välja mõista maakohtu menetluskulud 7760,70 eurot ning 25.11.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt ringkonnakohtu menetluskulud 2502 eurot ja 2592,50 Šveitsi franki. Avaldaja palus määrata, et puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale viivist menetluskulusid rahaliselt kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Puudutatud isikul puudusid vastuväited avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu osas, kuid puudutatud isiku hinnangul on avaldaja menetluskulud ebamõistlikult suured ja põhjendamatud. Puudutatud isik leidis, et avaldaja menetluskulud on paisutatud, sest tegemist on sisult lihtsa õigusvaidlusega, milles vaieldi ühe õigusliku küsimus üle – kas tunnistada välisriigi kohtuotsus täidetavaks või mitte. Avaldaja poolt esitatud avaldus on 6 lehekülje pikkune ning antud asja menetlus ei hõlmanud mitmeid erinevaid keerukaid õiguslikke küsimusi või mahukaid menetlustoiminguid. Puudutatud isik leidis, et Šveits õigusabi kulud ei kuulu hüvitamisele, sest tegemist ei ole avaldaja lepingulise esindajaga käesolevas tsiviilasjas. Avaldaja on ise kohtule teatanud, et tema lepinguline esindaja on vandeadvokaat Kaarel Kais, mitte mõni muu isik. TsMS ei võimalda menetluskulusid mõista välja kõrvalistele isikutele, kes ei ole kohtumenetluses menetlusosalise esindaja Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus tegi 20.02.2025 määruse, millega rahuldas Chemoprojekt, a.s. avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt (resolutsiooni punkt 1); määras Chemoprojekt, a.s. hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 9542,70 eurot ning mõistis EuroChem Terminal Sillamäe OÜ-lt välja Chemoprojekt, a.s. kasuks menetluskulud 9542,70 eurot (resolutsiooni punkt 2); määras, et käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb EuroChem Terminal Sillamäe OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (9542,70 eurot) Chemoprojekt, a.s.-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni punkt 3); jättis rahuldamata Chemoprojekt, a.s. avalduse summas 2592,50 Šveitsi franki ja summas 720 eurot (resolutsiooni punkt 4).
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 177 lg 1 p-le 2, § 174 lg-le 8, § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 p-le 1 ja § 175 lg-le 1.
6.Avaldajat on esindanud menetluses vandeadvokaat Kaarel Kais tunnitasuga 180 eurot (käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm, 02.10.2013, 3-2-1-93-13), aga ka nt 205,58 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo, 18.05.2022, 2-21-1824, p 13). Kuigi Riigikohtu lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku
2
2-24-13297 määra osas. Kohus arvestades Riigikohtu praktikat, esindaja kvalifikatsiooni ja keskmisi turuhindasid leidis, et tunnihind on põhjendatud ja ei ületa keskmisi turuhindasid.
7.Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 70 eurot ja tõlkinud avalduse lisasid (sh vahekohtu otsus) summas 4090,70 eurot, mistõttu need kulud tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada. Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, menetlusdokumentide mahtu ja sisu ja seda, et lepinguline esindaja ei ole osalenud vahekohtu menetluses, oli seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg avaldaja poolt esitatud asjassepuutuvate dokumentide läbi vaatamiseks ja analüüsiks, dokumentide tõlgete ülevaatamiseks, nõupidamisteks ja avalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks on 16 h; puudutatud isiku 25.10.2024 määruskaebusega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks, kliendiga kirjavahetuseks, määruskaebusele seisukoha koostamiseks, 08.11.2024 kohtumäärusega tutvumiseks 10,5 h; puudutatud isiku 12.11.2024 loobumise avaldusega tutvumiseks, seisukoha esitamiseks, kliendiga nõupidamiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks 3,4 h, kokku 29,9 h summas 5382 (29,9*180) eurot. Tulenevalt eeltoodust olid põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kohtu hinnangul riigilõiv 70 eurot, asja läbivaatamise kulud 4090,70 eurot ja lepingulise esindaja kulud 5382 eurot, kokku 9542,70 eurot. Kohus jättis avaldus rahuldamata summas 2592,50 Šveitsi franki ja 720 eurot.
8.Kuna avaldaja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4, märkis kohus, et puudutatud isikul tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
9.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 20.02.2025 määrus ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi osas, millega puudutatud isikult mõisteti avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 9542,70 eurot; alternatiivselt tühistada kaevatav määrus osas, millega puudutatud isikult mõisteti avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 9542,70 eurot ning teha uus kohtumäärus, hinnates iseseisvalt iga üksiku vastaspoole menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust ning põhjendada kohtulahendis ette nähtud menetluskulude hüvitamise ulatust.
10.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus sisuliselt hinnanud menetluskulude põhjendatud ja vajalikkust. Maakohtu poolne menetlusõigusnormide rikkumine niivõrd oluline, et ringkonnakohtul ei ole võimalik seda kõrvaldada. TsMS § 175 lg 1 kohaldamisel on kohtule antud lai kaalutlusõigus ning kohtus peab lähtuma uurimisprintsiibist. Kohtumääruses tuleb põhjendada kaalutlusotsust, mida kohtumääruses sisuliselt ei ole tehtud. Menetluskulude väljamõistmine on isikult omandipõhiõiguse piirang. Isiku omandiõigus on kaitstud PS § 32 alusel, mis sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on küll kõrvalnõude lahendamine, kuid sellega otsustatakse menetlusosaliste varaliste õiguste (PS § 32) üle lõplikult.
11.Maakohus on põhjendamatult rahuldanud vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja õigusvastaselt otsustanud mõista määruskaebuse esitajalt välja vastustaja menetluskulud. Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme, sest ei ole hinnanud iga üksiku vastustaja lepingulise esindaja menetlustoimingu ajakulu põhjendatust ja vajalikkust, millega on vaidlustatav kohtumäärus jäetud sisuliselt motiveerimata. 3
2-24-13297
12.Lisaks sellele leiab määruskaebuse esitaja, et vastustaja tõlkekulud tuleb samuti üle kontrollida ning hinnata nende põhjendatust ja vajalikkust. Vastustaja on esitanud kohtule vandetõlgi poolt tõlgitud vahekohtuotsuse. Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon artikkel 4 kohaselt võib tõlke kinnitada ametlik tõlk või vannutatud tõlk, mistõttu määruskaebuse esitaja palub hinnata vandetõlkega seotud kulude vajalikkust ning põhjendatust. Menetlusosaliste seisukohad
13.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud puudutatud isiku kanda. Etteheited maakohtule on otsitud. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkuda. Menetluse edasine käik
14.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu kohtumäärus on selle vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Määruskaebusest nähtuvalt palub puudutatud isik tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus mõistis temalt avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 9542,70 eurot. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes eelnimetatud summat puudutavas osas. Ülejäänud osas on vaidlustatud määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
17.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruses kindlaks TsMS § 174 lg 8 järgi hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm, 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt RKTKm,17.04.2024, 2-17-124505, p 12). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (RKTKm,
4
2-24-13297 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 14).
18.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule ei ole põhjendatud ning alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja maakohtu poolt puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks puudub. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav, ka on kohus oma otsustust piisavalt põhjendanud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid ja keerukust kui ka esitatud menetlusdokumente (nende sisu ja mahtu) ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti asjas esitatud tõendite hulka ning avaldajale õigusabi osutanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), saab õigusabitoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks, pidada igati mõistlikuks ja põhjendatuks ka ringkonnakohtu hinnangul. Sealjuures ei ole maakohus põhjendamiskohustust rikkunud, kui jättis määruses üksikasjalikult analüüsimata ja hindamata iga üksiku avaldajale osutatud õigusabi toimingu vajalikkuse. Ringkonnakohus osundab, et kohus välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm, 17.04.2024, 2-17124505, p 12). Vaidlustatud määrus vastab kirjeldatule. Toodust tulenevalt ei hinda avaldajale osutatud õigusabi iga ükski toimingu vajalikkust eraldi ka ringkonnakohus.
19.Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus ka väita, et avaldaja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ajakulu on maakohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses ülemäärane. Ringkonnakohtule ei ole asja materjalide põhjal nähtav, et avaldaja lepinguline esindaja oleks õigusabi osutades esitanud asjasse mittepuutuvaid dokumente ja väiteid või tegutsenud põhjendamatuid menetluskulusid tekitavalt. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt RKTKm, 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12). Määruskaebuse vastusest nähtuvalt tingis avaldaja kohtusse pöördumise asjaolu, et puudutatud isik ei soovinud täita tema suhtes tehtud vahekohtu otsust. Seega oli kohtusse pöördumine vajalik. Määruskaebemenetluse tingis asjaolu, et puudutatud isik maakohtu määruse, millega kohus vahekohtu otsuse tunnustas ja täidetavaks tunnistas, vaidlustas. Kuna kohus nõudis avaldajalt kaebusele vastust, tuli see anda. Arvestades, et sellele järgnevalt otsustas puudutatud isik kaebusest loobuda ja kohus ka selle osas avaldaja seisukohta nõudis, oli põhjendatud ka sellega seotud õigusabitoimingute tegemine.
20.Ülemäärased ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka avaldaja tõlkekulud. Nii nagu toob ise õigesti esile määruskaebuse esitaja, sätestab siinses asjas kohaldunud New Yorgi 10.06.1058 Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon artikkel 4 imperatiivselt, et kui vahekohtu otsust ei ole tehtud selle riigi ametlikus keeles, kus otsusele toetutakse, laseb otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool selle tõlkida vastavasse keelde ning tõlke kinnitab ametlik või vannutatud tõlk või diplomaatiline või konsulaaresindaja. TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Seega tuli avaldajal lasta vahekohtu otsus vältimatult eesti keelde tõlkida. Siinses asjas on maakohtule esitatud vandetõlgi poolt tõlgitud vahekohtu otsus. Sealjuures on otsus ise 90-leheküljeline (dtl 8-97) ning selle tõlge 74-leheküljeline (dtl 99-172). Vandetõlgi seaduse (VTS) § 14 lg 1 ja § 5 lg 1 p 1 koostoimest nähtuvalt on vandetõlgi tasu dokumentide tõlkimise teenuse osutamisel kokkuleppeline. Ringkonnakohtul puudub eeltoodut arvestades alus kahelda, et tõlkimise tasustamise kokkulepe avaldaja ja vandetõlgi vahel puudus kas üldse või oli see maakohtule 5
2-24-13297 avaldatud summast oluliselt väiksem. Nendele asjaoludele ei ole tuginenud ka määruskaebuse esitaja. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
21.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.