lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-149391/16

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 05.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-149391/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
05.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1078
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Tervise tn 11a korteriühistu80362728(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Kohtujurist

Claudia Järve

Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-149391

Tsiviilasi

Tallinn, Tervise tn 11a korteriühistu avaldus X vastu rahalises nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Tallinn, Tervise tn 11a korteriühistu (registrikood 80362728), lepinguline esindaja Irina Reva, e-post xxx Puudutatud isik X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Anatoli Orlovski, e-post xxx

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada Tallinn, Tervise tn 11a korteriühistu (avaldaja) ja Xi (puudutatud isik) vahel sõlmitud kompromiss järgmiste tingimustega:
1.1.Puudutatud isik tunnistab, et tema omandis olevate korteriomanditega Tervise tn 11a–72 ja 73 seotud täitmata kohustused avaldaja ees seisuga 01.01.2026 on kokku 7424,26 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 6390,90 eurot ja viivis 1033,36 eurot.
1.2.Pooled lepivad kokku, et puudutatud isik tasub avaldajale kompromissina 5155,98 eurot põhikohustuse katteks. Avaldaja loobub ülejäänud põhivõlgnevuse ja viivise nõudest.
1.3.Puudutatud isik tasub punktis 1.2 nimetatud kompromissisumma 5155,98 eurot Tallinn, Tervise tn 11a korteriühistu arvelduskontole nr EE811010220225030227 (SEB Pank) hiljemalt 31.05.2026.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.4.Pooled lepivad kokku, et kannavad tsiviilasjaga nr 2-22-149391 seotud menetluskulud ise.
1.5.Avaldaja kinnitab, et pärast käesoleva määruse punktis 1.3 sätestatud kohustuse nõuetekohast täitmist ei ole tal puudutatud isiku vastu seisuga 01.01.2026 enam mingeid nõudeid.

1

1.6.Juhul kui puudutatud isik ei tasu käesoleva kompromissilepingu punktis 3 (määruse p 1.3) sätestatud summat tähtaegselt, muutub tasumata kompromissisumma koos võimalike kõrvalnõuetega koheselt sissenõutavaks täies ulatuses. Sellisel juhul on avaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel täitemenetluse alustamiseks tasumata summa sissenõudmiseks ilma täiendava hoiatuse või täiendava tähtaja andmiseta. Viivituse korral on avaldajal õigus nõuda tasumata summalt viivist vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määrale alates maksetähtpäeva saabumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kompromissis käsitlemata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Jätta rahuldamata avaldaja 27.01.2023 taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Jätta rahuldamata avaldaja 04.03.2026 taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-149391. TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad menetlusosalised määruskaebuse esitamise õigusest.

Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav (TsMS § 661 lg 4; TsMS § 150 lg 8). Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1.Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, Tervise tn 11a korteriühistu avaldus Xi vastu rahalises nõudes.
2.Menetlusosalised esitasid 04.03.2026 kohtule kinnitamiseks kompromissi, milles paluvad tsiviilasja nr 2-22-149391 lõpetamist kompromissiga.
3.Korteriühistu avalduse korteriomaniku vastu asjas, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, vaatab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk sätete järgi läbi hagita menetluses.
4.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 sätestab, et kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 esimese lause kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.
5.Menetlusosalised saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel praeguses tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss on digitaalselt allkirjastatud avaldaja lepingulise esindaja ja puudutatud isiku poolt. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärjed on menetlusosalistele kompromissis märgitu kohaselt teada. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg2

tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

6.Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
7.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et menetlusosalised on menetluskulud jaotanud. Kompromissis käsitlemata menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda.
8.Avaldaja taotleb avalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. Avaldaja taotles ka 27.01.2023 avalduses enam tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 105,29 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tuleb avalduse esitamisel hagita menetluses tasuda riigilõivu 50 eurot. Kohus selgitab esmalt, et avaldaja enam tasutud riigilõivu tagastamise taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, kuna maksekäsu kiirmenetluses on tasutud nõuetekohane riigilõiv ning maksekäsu kiirmenetlus on lõpule viidud. Asja hagimenetlusse üleandmisel ei näe seadusandja ette võimalust riigilõivu tagastamiseks, kui maksekäsu kiirmenetluses kuulub tasumisele suurem riigilõiv kui kohtusse esitamisel. Avaldaja ei ole riigilõivu 105,29 eurot tasunud Harju Maakohtule avalduse esitamisel, vaid see kuulus tasumisele maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning maksekäsu kiirmenetlus on lõpule viidud, s.o täidetud on lõivustatud toiming. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 4 sätestatud juhul ehk kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata. Ka TsMS § 150 lg 33 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. Kuna Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond andis tsiviilasja üle menetlemiseks Harju Maakohtule, puudub alus, mis võimaldaks riigilõivu tagastada. Kohus asub seisukohale, et kuigi avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse raames tasunud riigilõivu suuremas ulatuses kui Harju Maakohtule avalduse esitamisel tulnuks tasuda, ei ole põhjendatud Harju Maakohtu menetluses enam tasutud riigilõivu tagastamine. Seega jääb avaldaja taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Seoses kompromissi sõlmimise korral poole riigilõivu tagastamisega selgitab kohus, et TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata menetluse lõpetamisel kompromissiga eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohus selgitas eelnevalt, et avaldaja tasutud riigilõivu puhul on tegemist maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivuga. Sellest tulenevalt ei ole riigilõiv kompromissi sõlmimisel tagastatav. Seega jääb ka avaldaja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.
9.TsMS § 150 lg 8 kohaselt võib riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kuivõrd kokku taotleb hageja riigilõivu tagastamist 80,29 euro ulatuses (55,29 + 25), siis seadus praegusel juhul edasikaebeõigust ei võimalda.
10.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kokku leppinud, et loobuvad edasikaebamise õigusest.

(allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja