Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

2

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maakohus märkis, et Sergei Kalk ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgnevalt kontrollis kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt lõppes võlgniku elektroonilisele valvele allumise kohustus 2022. aasta jaanuari alguses. Võlgnik seejärel tööle ei asunud. 18. aprillil 2022 esitatud aruandes väitis võlgnik, et on asunud õppima pagariks, kuid kohtule sellekohast tõendit ei esitanud. Võlgniku tööandjaks 2022. aasta juulist 2023. aasta märtsi lõpuni oli Whitesystem OÜ, võlgniku väitel tööandjal talle tööd pakkuda ei olnud. Kohus teavitas 28. märtsil 2023 saadetud e-kirjas võlgnikku, et kohus ei pea töötajate nimekirjas olemist mõistlikult tulutoovaks tegevuseks ning võlgnikul puudus objektiivne põhjus mittetöötamiseks. Kohus andis võlgnikule tähtaja kaks kuud töö leidmiseks. Võlgnik teavitas 5. mail 2023 esitatud aruandes, et leidis stabiilse töö alates 17. aprillist 2023. Töötamise registris registreeriti võlgniku töötamine töölepingu alusel sama tööandja Whitesystem OÜ juures, kuid leping lõpetati tähtaja möödumise tõttu poolteist kuud hiljem. Töötasu töötajale ei makstud. Seejärel registreeris võlgnik end Eesti Töötukassas. Võlgniku 26. septembri 2024 esitatud aruande kohaselt õppis ta sel ajal Eesti Töötukassa vahendusel väikelaeva kapteni kursusel, ent kohtule sellekohast tõendit ei esitanud, kuigi kohus seda küsis. Ühestki tööst, mis oleks võlgnikule toonud tulu, võlgnik kohut menetluse jooksul ei teavitanud. Tööle kandideerimiste kohta esitas võlgnik kohtule teavet kahel korral. Esimest korda esitas võlgnik teabe 8. oktoobril 2024 ehk kolm aastat peale kohustustest vabastamise menetluse algust. Kohus märkis, et võlgniku esitatust ei selgu, mis töökohale ta kandideeris, kirjast nähtub vaid palgasoov 3300 eurot kuus. Kohus leidis, et võlgniku avaldatut saab käsitleda kui eesmärki esitada kohtule tulutoova tegevuse otsimise kohta tõend, mitte võlgniku tegelikku tahet oma kohustusi täita. Teist korda esitas võlgnik tööle kandideerimise kohta kohtule teabe 14. oktoobril 2025. Esitatud tõendite kohaselt käis võlgnik nn. proovipäevadel 18. augustil 2025 ning täpsustamata päeval septembris. Võlgniku tulutoova tegevuse või töö otsimise osas viimase aasta jooksul nimetatud kahe proovipäeva väliselt puudub kohtul informatsioon. Kohus ei pidanud võlgniku kandideerimise tõendeid piisavaks, et hinnata võlgniku tulutoova tegevuse otsimise kohustust täidetuks. Kohtule ei ole ka esitatud informatsiooni, mis ajast mis ajani oli võlgnik Eesti Töötukassas registreeritud. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Kohus oli võlgniku konto väljavõtteid aluseks võttes seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel midagi pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust. Võlgnik on korduvalt avaldanud, et ei tööta ja õpib, kuid õppimise kohta tõendeid kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole menetluse jooksul tõendatud tulutoova tegevuse aktiivset 3

otsimist. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 175 lg 4 sätestatud teabe andmise kohustust. Kohus leidis, et võlgnik on süüliselt rikkunud oma PankrS §-st 173 lg 1 tulenevaid kohustusi olles oma kohustuse rikkumisel olnud vähemalt raskelt hooletu. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Võlgniku poolt oma kohustuste rikkumine tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, sest kui võlgnik oleks asunud tööle, siis oleks tal olnud võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid mingiski ulatuses. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus, arvestades võlgniku senist käitumist kohustustest vabastamise menetluses, ei pidanud täiendava tähtaja määramist põhjendatuks.

MÄÄRUSKAEBUS

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

võlausaldajatele, ta ei ole ka saanud töist sissetulekut. Puuduvad asjaolud, mis oleksid objektiivselt takistanud võlgnikul tulutoova tegevusega tegeleda. Võlgnik ei esitanud maakohtule õigeaegselt selgitusi, miks ta ei osalenud ametikoolitustel või katkestas need. Võlgnik ei selgitanud maakohtule ega esita seisukohta ka määruskaebuses, millel põhines tema keskmisest oluliselt kõrgem palgasoov olukorras, kus tal puudub erialane kvalifikatsioon, tal on vähesed sotsiaalsed oskused ja ta ei ole päevagi pärast vanglast vabanemist töötanud. Võlgnik ei selgita, mis põhjusel sõlmis ta kahel korral lepingu äriühinguga, kellel talle tegelikult tööd ei olnud pakkuda. Võlgniku esitatu põhjal võiks asuda seisukohale, et esitatud tõendid ja selgitused püüavad vaid luua petlikku muljet, et võlgnikul oli soov õppida ja töötada ning ühel korral ka tööd otsida, kuid katsed ebaõnnestusid.

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.