Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 09.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-9710/21
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 09.09.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5734

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

09. september 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

S. K. (pankrotis) pankrotimenetlus

Tsiviilasja number

2-20-9710

Menetlustoiming

Menetlusosalised esindajad

ja

pankrotimenetluse lõpetamine, pankrotihalduri tasu ja kulutuste määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine nende Võlgnik S. K. (ik XXX, elukoht XXX, telefon XXX) Pankrotihaldur Küllike Mitt (ik XXX [email protected] tel 7420583, 5053344 Õpetaja 9a Tartu 51003)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada S. K. (pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti välja kuulutamist.

2.Vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt pankrotihalduri kohustustest S. K. (pankrotis) pankrotimenetluses.

3.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata: II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2) Jrk Võlausaldaja nr

Jaotusettepanekus Rahuldamata Jaotis (%) nõude nõude summa EUR summa (EUR) 0,08 16,00 16,00 4,97 1 026,13 1 026,13 2,71 561,14 561,14 1,18 244,06 244,06 0,70 143,80 143,80 49,32

Tartu Linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu) IF P&C Insurance AS

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

kinnitas kohus ka halduri vajalikud kulud ajavahemikus 30.11.2020. – 31.05.2021. summas 98,79 eurot. 28.07.2021. a esitas pankrotihaldur Tiia Kalaus kohtule järgmised taotlused: 1) lõpetada S. K. (isikukood XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel, kuna pankrotivarast ei jätku kõikideks pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamakseteks; 2) kinnitada S. K. pankrotimenetluses perioodil 01.06.2021.-28.07.2021. tekkinud pankrotimenetluse kulud summas 0,32 € (s.o. kulud, mida ei ole kohtumäärusega 17.06.2021. veel kinnitatud) ja pankrotihalduri tasu väljamaksega seoses täiendavalt prognoositavad kulud summas 0,16 € ning jätta need S. K. pankrotivara kanda; 3) määrata S. K. pankrotihaldurile tasu summas 600,00 €, millele lisandub käibemaks 120,00 €, kokku summas 720,00 € OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) kasuks; 4) jätta pankrotihalduri tasu summas 250,86 €, millele lisandub käibemaks 50,17 €, kokku summas 301,30 € S. K. pankrotivara kanda; 5) määrata, et ülejäänud summas pankrotihalduri tasu summas 349,14 €, millele lisandub käibemaks summas 69,83 €, kokku summas 418,97 € hüvitatakse riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu tuleb kanda OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) arveldusarvele XXX Swedbank AS-s; 6) vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt tema kohustustest; 7) teha otsustus S. K. kohustustest vabastamise menetluse algatamise küsimuses; 8) S. K. suhtes kohustustest vabastamise menetluse kohaldamisel teen ettepaneku kohustada võlgnikku S. K. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks kohustada S. K. ennast täitma usaldusisiku kohustusi palun määrata usaldusisik kohtu omal äranägemisel. Kohus avaldas 18.08.2021. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus S. K. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 07.09.2021. a maksta kohtu deposiiti 500,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud.

3) pankrotimenetluse ajal koopiate ja arvutiväljatrükkide tegemisega seotud kulud 47,98 € (297 tk x 0,134= 39,98 € + km 8,00 € = 47,98 €); 4) pankrotimenetluse ajal postiteenuste kasutamisega seotud kulud 4,55 € (1 tk x 4,55= 4,55 €); 5) pankrotimenetluse ajal pangateenuste kasutamisega seotud kulud 0,32 € (2 tk x 0,16= 0,32 €). S. K. pankrotimenetluse läbiviimiseks on halduril vajalik kasutada kontoriruume ja seadmeid ehk nn bürooteenust. Selleks ostetakse teenust OÜ-lt ÜK Büroo. Büroo- ja nõupidamisruume ning seadmeid on kasutatud näiteks võlgniku vastu esitatud nõuete kontrollimiseks, kirjavahetuse pidamiseks, aruannete ja muude avalduste koostamiseks, koosolekute ja kohtumiste läbiviimiseks, dokumentide hoidmiseks, suhtlemiseks kohtuga, võlgnikuga ja võlausaldajatega, jne. Pankrotihaldur kinnitab, et vastavalt PankrS §-le 125 ei ole pankrotihaldur teinud pankrotimenetluse ajal tehinguid iseendaga või endaga seotud äriühingutega (sh. OÜ-ga Õigusbüroo Faktootum). PankrS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotiste alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud. Vastavalt PankrS §-le 158 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (lg 1). Haldur on 31.05.2021. esitatud jaotusettepaneku punktis 5.5. teatanud kohtule, et pankrotivara seisu ning senist pankrotimenetluse käiku arvestades lõppeb S. K. pankrotimenetlus suure tõenäosusega raugemisega PankrS § 158 alusel, kuna pankrotivarast ei ole võimalik täita kõiki pankrotimenetluse läbiviimisega seoses tekkivaid kohustusi (nt halduri tasu osas). S. K. pankrotimenetluses pankroti väljakuulutamise hetkel olemas olnud ja pankrotimenetluses võlgniku laekumistest tehtud kinnipidamiste arvelt on võimalik katta jooksvaid pankrotimenetluse kulusid käibemaksuga summas 99,11 €. Pankrotihalduri tasu ja sellega seotud pangateenuste katteks on S. K. pankrotivaras rahalisi vahendeid ainult summas 301,19 €.

6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6) Pankrotimenetluse läbiviimisel on pankrotihaldur: 1) selgitanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi; Pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole õnnestunud tuvastada selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. 2) korraldanud pankrotivara kohta informatsiooni kogumise; 3) selgitanud teiste isikute poolt võlgniku vastu esitatud nõudeid (kontrollinud algdokumentide korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust); S. K. pankrotimenetluses toimus 29.04.2021. nõuete kaitsmise koosolek, millel tunnustati kaheksa võlausaldaja nõudeid kokku summas 20 660,67 €. Haldur esitas 31.05.2021. kohtule kinnitamiseks S. K. pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku. Kohus on jaotusettepaneku kinnitanud määrusega 17.06.2021. ja määrus on 07.07.2021. jõustunud. 4.) nõudnud võlgnikult andmeid tema tegevuse ja sissetulekute kohta pankrotimenetluse ajal. Tuginedes pankrotiseaduse §-le 41 lg 2 on võlgniku pankrotivara see vara, mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pank- rotimenetluse ajal muul viisil. Pankrotiseaduse § 41 lg 1 alusel kasutatakse pankrotivara sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Eeltoodust tulenevalt on pank- rotihalduril oluline omada informatsiooni pankrotis võlgniku tegevuse kohta, mis võib puudutada pank- pankrotivara suurenemist või vähenemist (näit. andmed võlgniku töökoha ja töötasu, võimaliku äritegevuse, muul viisil vara omandamise ning võõrandamise kohta pankrotimenetluse ajal). Tuginedes pankrotiseaduse §-le 36 lg 1 peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale oma vara, sealhulgas võlgade ning äritegevuse kohta andmeid, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, samuti osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Vastavalt pankrotiseaduse §-le 39 lg 1 p 1 võib kohus võlgniku suhtes kohaldada sundtoomist või vahi all pidamist, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. Pankrotihaldur on suhelnud võlgnikuga eelpool nimetatud informatsiooni saamiseks. 5) pidanud jooksvalt arvestust pankrotivara üle; 6) viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid ning koostanud seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele; Muuhulgas valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku 28.07.2021., mille päevakorda oli planeeritud S. K. pankrotimenetluse lõpetamise, kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldus- isiku valimise otsustamine. Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat.

Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lg 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub pankrotihaldur Küllike Mittiga, et pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning S. K. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses, vaid muu asjaolu. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Küllike Mitt vabastada pankrotihalduri kohustusest S. K. pankrotimenetluses. Halduri tasu ning kulud Vastavalt PankrS § 193 lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne 2021. a 1. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 12,5. Pankrotihalduri tunnitasuks on 48 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 600 eurot, millele lisandub käibemaks summas 120 eurot, kokku summas 720 eurot. Kohus leiab, et arvestades töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Küllike Mitti taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 600 eurot, millele lisandub käibemaks summas 120 eurot, kokku summas 720 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu kandmiseks võlgnikule menetlusabi andmist summas 418,97 eurot, sh käibemaks, ning ülejäänud osas, st summas 301,30 eurot, sh käibemaks, taotleb haldur tasu kandmist pankrotivara arvelt. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seega tuleb pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda, kuid on võimalik määrata nende hüvitamine riigi vahenditest maksimaalselt 397 euro ulatuses. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades tuleb pankrotihalduri taotlus rahuldada ja riigi vahenditest hüvitada pankrotihalduri tasu ning kulud summas 418,97 eurot, sh käibemaks. Riigi vahenditest tuleb välja maksta pankrotihaldur Küllike Mitti pankrotihalduri tasu ning kulude hüvitamiseks 418,97 eurot, sh käibemaks. Pankrotihalduri kulu ülejäänud osas ehk summas 301,30 eurot, sh käibemaks, hüvitada pankrotivara arvelt. PankrS § 66 lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus on kinnitanud Tartu Maakohtu 17.06.2021. a määrusega pankrotihalduri halduri menetluskulud ajavahemikus 30.11.2020 – 31.05.2021. summas 98,79 eurot. Kohus peab ka pankrotimenetluse lõpetamisel neid kulutusi põhjendatuks. Nüüd palub haldur kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 0,48 eurot. Need on tekkinud perioodil 01.06.2021 kuni aruande esitamiseni s.o 28.07.2021. Kulud kujutavad endast panga teenustasusid. Kohus kinnitab pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotihaldur Küllike Mitti vajalikud ja põhjendatud kulud perioodil 01.06.2021 kuni 28.07.2021. summas 0,48 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud (nii perioodil 01.06.2021. – 28.07.2021 kui ka 30.11.2020 – 31.05.2021) hüvitada pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

S. K. on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 06.07.2020. Võlgnik on avaldanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole S. K. kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada S. K. suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus peab vajalikuks märkida, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Haldur on oma varasemas aruandes (võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettekanne, tl 100 jj) välja toonud, et võlausaldajate nõuetest 13 655,83 € (s.o. ~ 54,90 %) on sellised, millest võlgnikul on teoreetiliselt võimalik PankrS sätestatud kohustustest vabastamise menetluse raames vabaneda. Võlausaldajate nõuetest 11 215,97 € (s.o. elatise ja kahju hüvitamise nõuded) on aga sellised, millest halduri hinnangul ei ole kohustustest vabastamise menetluse raames vabaneda võimalik. Kohus leiab, et võlgnikul pole võimalik vabaneda summast 10 189,84 eurot, mis kujutab endast elatise nõuet (Soome Vabariik Soome Sotsiaalkindlustusameti kaudu). Muid nõudeid, mis vastaksid PankrS § 176 lg-le 2 toodud tingimustele, ei esine. Kohus peab põhjendatuks algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kui võlgnik vabastatakse ülejäänutest kohustustest, siis on tal võimalik nimetatud nõue rahuldada ka menetluse väliselt. Lisaks kui võlgnik oma kohustusi käesolevas menetluses täidab (tulu teenimine, raha eraldamine), siis vähendab ta ka nimetatud nõuet. Käesolevas asjas on siiski võimalik saavutada eesmärk – menetluse lõppemisel ning kohustustest vabastamisel võimaldada võlgnikule uus majanduslik algus. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajad usaldusisiku kandidaati ei ole esitanud. Pankrotihaldur on leiab, et võlgnik suudab ise usaldusisiku ülesandeid täita. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning võlgnikku tuleb selleks kohustada. Kohus kohustab võlgnikku (usaldusisiku ülesannetes) esitama kohtule aruandeid, mis peavad sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise, andmeid väljamaksete kohta võlausaldajatele ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Aruandeid tuleb esitada iga aasta 15. märtsil ja 15. septembril, esimene aruanne tuleb esitada 15. märtsiks 2022. a, järgnev 15. septembriks 2022, jne. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt S. K. tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (S. K. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab S. K. kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. Võlgnikul (usaldusisiku ülesannetes) on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 5. septembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. PankrS § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 177 lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik