Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 23.02.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-19-3212
Kohtuasi
OÜ Coffee IN hagi Apollo Kino OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.11.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Coffee IN määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Coffee IN (registrikood 10933767), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martti Peetsalu ja Triinu Järviste Kostja Apollo Kino OÜ (registrikood 12383294), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kadri Michelson ja advokaat Anna-Riin Brett
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Coffee IN määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 15.11.2024 määrus osas, millega maakohus mõistis tasaarvestuse järel OÜ-lt Coffee IN Apollo Kino OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitise 37 739,92 eurot ületavas osas.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta tühistatud osas menetluskulude hüvitis välja mõistmata.
Rahuldada OÜ Coffee IN menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt.
4.2.Rahuldada Apollo Kino OÜ menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt.
4.3.Mõista OÜ Coffee IN ja Apollo Kino OÜ vastastikuste menetluskulude hüvitamise nõuete tasaarvestamise järel OÜ-lt Coffee IN Apollo Kino OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 37 739,92 eurot.
4.4.OÜ-l Coffee IN tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni tasuda Apollo Kino OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt
2-19-3212 menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Coffee IN (hageja) esitas 28.02.2019 Harju Maakohtule Apollo Kino OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat täitma poolte vahel sõlmitud koostöölepingut ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 47 490 eurot ja sellelt seadusjärgses määras viivise.
2.Harju Maakohus jättis 22.01.2021 määrusega hagi läbi vaatamata koostöölepingu täitmiseks kohustamise nõude osas, kuna hageja võttis nimetatud nõude osas hagi tagasi. Läbi vaatamata jäetud nõuete osas jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.
3.Harju Maakohus tuvastas 22.01.2021 vaheotsusega, et poolte koostöölepingu p-des 3.9 ja 4.6 toodud tingimused kehtivad, ning otsustas jätkata menetlust kahju hüvitamise nõude osas ja määrata menetluskulud kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Kostja esitas vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.06.2021 otsusega maakohtu vaheotsuse, saatis asja maakohtule edasiseks menetlemiseks ja märkis, et maakohus jaotab apellatsioonimenetluse kulud lõpplahendis. Ringkonnakohtu otsus jõustus 07.02.2022, kui Riigikohus jättis kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
4.Harju Maakohus rahuldas 07.06.2023 otsusega hagi osaliselt ja jättis otsuses lahendatud nõuetega seotud hageja riigilõivu kostja kanda, hageja lepinguliste esindajate kulud 10% ulatuses kostja kanda ning kostja lepinguliste esindajate kulud 90% ulatuses hageja kanda. Kõik muud otsuses lahendatud nõuetega seotud poolte menetluskulud jättis maakohus poolte kanda.
5.Hageja esitas 30.09.2024 maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise kokku 60 251 eurot, mis koosneb lepinguliste esindajate kuludest 56 851 eurot (käibemaksuta) ja riigilõivust 3400 eurot. Hageja palus mõista menetluskulude hüvitise välja koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb menetluskulude hüvitamist käibemaksuta.
6.Kostja esitas vastuväited hageja menetluskuludele, leides, et hageja on taotlenud lepinguliste esindajate kulude täies ulatuses kostjalt väljamõistmist, arvestamata seejuures menetluskulude jaotust, millega jäeti kostja kanda üksnes 10% hageja lepinguliste esindajate kuludest. Ka ei ole hageja arvestanud, et maakohtu 22.01.2021 määrusega jäeti hageja kanda kõik poolte menetluskulud seoses hageja läbi vaatamata jäetud nõuetega, mis moodustavad 2
2-19-3212 olulise osa esialgsest haginõudest. Kostja palus kohtul hinnata, millises ulatuses on hageja kulud seotud hagist loobumisega. Lisaks ei ole kostja hinnangul peale ringkonnakohtu otsuse analüüsiga seotud kulude põhjendatud ega vajalikud hageja kulud perioodil 05.07.2021– 10.08.2021, kuna need kulud ei seondu ühegi hageja menetlusdokumendiga.
7.Kostja esitas 13.11.2019 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja lepinguliste esindajate kulud, mis seonduvad hageja poolt tagasi võetud hagi nõuetega, 3107,50 eurot (käibemaksuta). 27.05.2021 maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas palus kostja mõista hagejalt enda kasuks välja menetluskulud 26 327,50 eurot (käibemaksuta), mis koosneb lepinguliste esindajate kuludest 24 527,50 eurot (toimingud perioodil 04.12.2019–26.05.2021) ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 1800 eurot. Kostja esitas 30.09.2024 maakohtule menetluskulude nimekirja perioodil 30.06.2021–17.05.2023 kantud lepingulise esindaja kulude osas, milles palus mõista hagejalt enda kasuks välja lepingulise esindaja kulud 39 952,25 eurot. Kõik menetluskulud palus kostja välja mõista koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kokku on kostja lepingulise esindaja kulud 67 587,25 eurot, millest kostja palus menetluskulude jaotust arvestades hagejalt välja mõista 61 139,30 eurot (3107,50 + 90% × (24 527,50 + 39 952,25 eurot) ja tasaarvestada vastastikused menetluskulud.
8.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu, paludes vähendada kostja lepinguliste esindajate kulusid mõistliku suuruseni. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 15.11.2024 määrusega hageja ja kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt ja tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulud, mille tagajärjel mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 40 851,92 eurot, samuti alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
9.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja põhjendatud ja valik menetluskulu lepingulise esindaja kulu 38 394,25 eurot (260,3 tundi × 147,5 eurot/tund) ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 2200 eurot. Hageja lepinguliste esindajate tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud 260,3 tunni ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud apellatsioonimenetluse kulud (22.01.2021–07.02.2022) tuleb jätta hindamata, sest Harju Maakohus jättis 22.01.2021 määrusega hagi osaliselt läbi vaatamata ja hagi osalise läbi vaatamata jätmise osas menetluskulud hageja kanda. Arvestades seda, et hageja lepingulised esindajad osutasid õigusteenust erinevate tunnihindadega (170 eurot, 160 eurot, 140 eurot, 120 eurot), saab kulude suurust määrates lähtuda keskmisest tunnitasust 147,5 eurot. Hageja põhjendatud menetluskuluks on ka riigilõiv 2200 eurot. Hageja osalise läbi vaatamata jätmise tõttu jääb riigilõiv 1200 eurot hageja kanda.
9.2.Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on lepingulise esindaja kulu 50 301,5 eurot ja kostja tasutud riigilõiv 1800 eurot, s.o kokku 52 101,5 eurot.
2-19-3212 vastastikuste menetluskulude hüvitiste tasaarvestuse järel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 40 851,92 eurot (46 891,35 – 6039,42). Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 40 851,92 eurot. Hageja palus teha tühistatud osas uue määruse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja lisaks 1839,20 eurot, vähendada kostja menetluskulusid 1800 euro võrra ning mõista hagejalt tasaarvestuse järel kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 37 392,73 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus ebaõigesti kindlaks määramata maakohtu 22.01.2021 vaheotsuse peale esitatud apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud (6392 eurot (46,3 tundi) perioodil 22.01.2021–07.02.2022). Need kulud ei seondunud hagi läbi vaatamata jätmisega ning jäid maakohtu 07.06.2023 otsuse kohaselt 10% ulatuses kostja kanda. Maakohus jättis ebaõigesti hageja kahju hüvitamise nõudelt tasutud riigilõivust osa (1200 eurot) kostjalt välja mõistmata. Maakohtu 07.06.2023 otsusega lahendati kahju hüvitamise nõue, millelt hageja tasus riigilõivu 3400 eurot, mitte 2200 eurot nagu märkis ekslikult maakohus. Kahju hüvitamise nõude menetlemisega seotud riigilõiv jäi maakohtu 07.06.2023 otsuse kohaselt kostja kanda. Maakohus mõistis ebaõigesti hagejalt kostja kasuks välja 22.01.2021 vaheotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 1800 eurot. Maakohus määras 07.06.2023 otsusega kindlaks lepinguliste esindajate kulude jaotuse. Kõik muud kulud, sh kostja 22.01.2021 vaheotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv, jäid poolte endi kanda. Selliselt mõistis maakohtu otsust ka kostja ega taotlenud 30.09.2024 menetluskulude nimekirjas riigilõivu väljamõistmist hagejalt.
11.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus määras hageja ja kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 7741 eurot ja kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 45 271,35 eurot. Sellele vastavalt tuleb muuta ka tasaarvestuse järel makstavate hüvitiste suurust. Lisaks tuleb maakohtu määruse resolutsiooni täiendada hageja ja kostja kindlaksmääratud menetluskulude suurusega (TsMS § 442 lg 5 koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2). Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
14.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 37 4
2-19-3212 392,73 eurot ületavas osas. Arvestades hageja määruskaebuse väiteid kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes hageja ja kostja tasutud riigilõivu ning vaheotsuse vaidlustamisel tekkinud hageja kulude osas.
15.Maakohus jättis põhjendamatult hageja lepinguliste esindajate kulud perioodil 22.01.2021–07.02.2022 (6392 eurot) kontrollimata ning selle perioodi põhjendatud ja vajalikud kulud kindlaks määramata, mistõttu on ekslik ka maakohu määratud hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike kulude suurus.
15.1.Maakohus leidis ekslikult, et need kulud olid seotud Harju Maakohtu 22.01.2021 määrusega läbi vaatamata jäetud haginõuetega. Harju Maakohtu 22.01.2021 määrusele hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta ei järgnenud ei määruskaebe- ega ka apellatsioonimenetlust. Perioodil 22.01.2021–07.02.2022 tehtud toimingud seonduvad kostja poolt Harju Maakohtu 22.01.2021 vaheotsuse peale esitatud apellatsioonkaebusega. Tallinna Ringkonnakohus lahendas maakohtu 22.01.2021 vaheotsuse peale esitatud kostja apellatsioonkaebuse 30.06.2021 otsusega, milles määras ühtlasi, et apellatsiooniastme menetluskulud jaotab maakohus lõpplahendis. Siinses asjas 07.06.2023 tehtud lõpplahendis jättis maakohus otsuses lahendatud nõuetega seotud lepinguliste esindajate kulud 90% ulatuses hageja ja 10% ulatuses kostja kanda. Seega pidanuks maakohus hageja lepinguliste esindajate kulud perioodil 22.01.2021–07.02.2022 kindlaks määrama ning vajalikus ja põhjendatud ulatuses menetluskulude jaotuse alusel kostjalt välja mõistma.
15.2.Ringkonnakohus loeb lisaks maakohtu määratule hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks ka apellatsioonimenetluses perioodil 22.01.2021–28.05.2021 kantud lepingulise esindaja kulu 2920 eurot.
15.2.1.Hageja 30.09.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulistel esindajatel perioodil 22.01.2021–07.02.2022 toimingutele kokku 46,3 tundi, sh maakohtu 22.01.2021 vaheotsuse analüüsile, kliendiga suhtlusele ning apellatsioonivastuse koostamisele kokku 20,6 tundi, ringkonnakohtu istungi ettevalmistamisele ja sellel osalemisele 6,5 tundi, menetluskulude nimekirja koostamisele ja kostja nimekirjale vastuväidete esitamisele 1,9 tundi ning ringkonnakohtu otsusega tutvumisele ja edasise strateegia väljatöötamisele ja analüüsimisele, kostja kassatsioonkaebuse väidete analüüsile ning Riigikohtu määrusega tutvumisele kokku 17,3 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja lepinguste esindajate apellatsioonimenetluses perioodil 22.01.2021–28.05.2021 tehtud toiminguid pidada vajalikuks, kuid neile kulunud aeg ei ole kogu ulatuses põhjendatud. Maakohtu vaheotsuse, kostja apellatsioonkaebuse ning hageja vastuse sisu ja mahtu arvestades on apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kulunud aeg põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul saab vaidluse sisu ning asjaolu, et vastus kordab osaliselt hageja 14.12.2020 kohtukõne kirjalikes teesides esitatut, pidada vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 16 tundi. Arvestades seda, et ringkonnakohtu istung kestis 50 minutit (kell 11.59–12.51) ja enne istungi toimumist ei olnud menetluses olulist pausi (hageja esitas põhjaliku vastuse apellatsioonkaebusele 18.03.2021 ja istung toimus 26.05.2021), aga ka seda, et istungil osales kaks lepingulist esindajat, on ringkonnakohtu hinnangul istungi ettevalmistamise ja seal osalemise põhjendatud ajakulu kummagi esindaja puhul 2 tundi (kokku 4 tundi). Arvestades hageja 26.05.2021 menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ja sellele lisatud toimingute nimekirja, mis on ilmselt väljavõte aja arvestamise programmist, aga ka 28.05.2021 ühelauselist vastust kostja kulude kohta, võis hageja lepingulisel esindajal kuluda nende menetlusdokumentide
5
2-19-3212 koostamisele kokku 0,5 tundi. Seega on hageja lepingulise esindaja toimingud sel perioodil põhjendatud 20,5 tunni ulatuses. Kõiki neid toimingud, mida hageja lepingulised esindajad tegid pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist (perioodil 30.06.2021–07.02.2021) ei saa pidada vajalikuks, sest need seonduvad kassatsioonimenetlusega, kuid hageja ei esitanud kassatsioonkaebust ega vastust kassatsioonkaebusele, sh ei nõudnud Riigikohus kostjalt ühegi toimingu tegemist.
15.2.2.Menetluskulude nimekirja järgi oli hageja esindajate tunnitasu sel perioodil 120, 140 ja 160 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa toonast vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul. Arvestades seda, et hageja ei ole vaidlustanud seda, et maakohus määras hageja menetluskulud kindlaks keskmise tasumäära järgi, teeb seda ka ringkonnakohus ning loeb vastuse koostamisel esindaja tunnitasuks 140 eurot, istungiga seotud toimingute tunnitasuks vastavalt 140 eurot ja 160 eurot ning menetluskulude nimekirjaga seotud toimingute tunnitasuks 160 eurot.
15.2.3.Seega olid hageja apellatsioonimenetluse vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 2920 eurot (18 × 140 + 2,5 × 160).
16.Maakohus luges vääralt hagilt tasutud riigilõivust 1200 eurot tasutuks täitmisnõude eest ning määras seetõttu valesti hagejale hüvitatava riigilõivu suuruseks 2200 eurot.
16.1.Hageja palus 28.02.2019 esitatud hagis kohustada kostjat täitma poolte vahel sõlmitud koostöölepingut ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 47 490 eurot ja sellelt alates 01.03.2019 kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises aluses ettenähtud määras viivise. Hageja pidas nõudeid arvestades tsiviilasja hinnaks 82 092,2 eurot (30 803 + 47 490 + 3799,20) ja tasus hagiavalduselt riigilõivu 1200 eurot. Toona kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuli tsiviilasja hinna puhul kuni 100 000 eurot tasuda riigilõivu 1200 eurot. Maakohus võttis hagi menetlusse. Hageja võttis 13.08.2019 menetlusdokumendis täitmisnõude tagasi ning suurendas kahjuhüvitise nõuet, paludes kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 712 928 eurot ja sellelt alates 14.08.2019 kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises aluses ettenähtud määras viivise. Hageja märkis hagihinnaks 769 962,24 eurot (712 928 + 57 034,24) ning tasus hagiavalduselt täiendavalt riigilõivu 2200 eurot. Toona kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuli tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasuda riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro. Riigikohus tunnistas nimetatud normi põhiseaduse vastaseks ja leidis, et tsiviilasjas hinnaga üle 500 000 euro on põhiseaduspärane riigilõiv kuni 3400 eurot (RKPJKo 09.02.2016, 3-4-1-32-15,p 24). Harju Maakohus jättis 22.01.2021 määrusega hageja täitmisnõude selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata ning menetles hageja suurendatud nõuet.
16.2.Arvestades seda, et mitme nõude esitamise korral liidetakse TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi hagis sisalduvad nõuded, tuli maakohtul hagilt tasutud riigilõivu kui hüvitatava menetluskulud suurust määratest lähtuda sellest, kui palju pidi hageja maksma riigilõivu kõigi nõuete pealt kokku koos ja kui palju ilma täitmisnõudeta ning jätma täitmisnõude tagasivõtmise tõttu hageja kanda üksnes selle osa riigilõivust, mille võrra tulnuks koos täitmisnõudega maksta hagilt suuremat lõivu. Kuna siinses asjas oli tsiviilasja hind nõuete liitmise järel nii koos kui ka ilma täitmisnõudeta üle 500 000 euro ning mõlemal juhul tuli hagejal tasuda hagilt riigilõivu 3400 eurot, ei ole põhjendatud jätta osa riigilõivust hageja 6
2-19-3212 enda kanda. Ka juhul, kui hageja oleks esitanud kostja vastu kohe suurendatud kahjuhüvitise ja viivisenõude, oleks hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 3400 eurot. Seda arvestades loeb ringkonnakohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks lisaks maakohtu määratule (2200 eurot) ka riigilõivu 1200 eurot, mis tuleb menetluskulude jaotust arvestades kostjal hagejale hüvitada.
17.Maakohus määras ebaõigesti kostjale hüvitatavaks menetluskuluks maakohtu 22.01.2021 vaheotsuse peale esitatud kostja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 1800 eurot ja mõistis selle ekslikult hagejalt välja. Kuigi kostja on asja materjalidest nähtuvalt nimetatud kulu kandnud, tasudes maakohtu 22.01.2021 vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel kahe osamaksena riigilõivu kokku 1800 eurot, ei ole asjas määratud menetluskulude jaotust arvestades sellise kulu kandmine hageja kohustus. Tallinna Ringkonnakohus märkis 30.06.2021 otsuses, et apellatsiooni-menetluse kulud jaotab maakohus lõpplahendis. Harju Maakohus jättis 07.06.2023 otsusega lahendatud nõuetega seotud lepinguliste esindajate kulud 90% ulatuses hageja ja 10% ulatuses kostja kanda, hageja riigilõivu kostja kanda ning muud menetluskulud poolte endi kanda. Seega jäi kostja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1800 eurot kostja enda kanda. Selliselt on maakohtu 07.06.2023 otsuses määratud menetluskulude jaotusest aru saanud ka kostja ise. Nimelt märkis kostja 30.09.2024 maakohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses (avalduse p. 1.3, dtl 1144), et esitab lähtudes maakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotusest enda menetluskulude nimekirja, mis hõlmab üksnes lepingulise esindaja kulusid (kõik muud poolte menetluskulud jäeti poolte endi kanda). Seda arvestades vähendab ringkonnakohus kostja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid 1800 euro võrra.
18.Eelnevat arvestades oli hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 41 314,25 eurot (38 394,25 + 2920) ning riigilõivukulu 3400 eurot (2200 + 1200), s.o kokku 44 714,25 eurot ning kostja põhjendatud ja vajalik kulu üksnes lepingulise esindaja kulu 50 301,5 eurot (52 101,5 – 1800). Arvestades maakohtu 07.06.2023 otsuses määratud menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale 7531,43 eurot (41 314,25 × 10% + 3400) ja hagejal hüvitada kostjale 45 271,35 eurot (50 301,5 × 90%). Poolte vastastikuste menetluskulude hüvitiste tasaarvestuse järel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 37 739,92 eurot (45 271,35 – 7531,43).
19.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.