teatavaks 07.06.2023, Tallinn, tsiviilkantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-19-3212
Tsiviilasi
OÜ Coffee IN hagi Apollo Kino OÜ vastu kahju hüvitamiseks 769 962,24 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Coffee IN (10933767, Laki 30, Tallinn), seaduslik esindaja TH, AV, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martti Peetsalu, Triinu Järviste, e-post: [email protected] Kostja: Apollo Kino OÜ (1283294, Põikmäe tn 2, Tänassilma, Saku vald), seaduslik esindaja MKD, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kadri Michelson, Mart Blöndal, [email protected]; [email protected], [email protected]
Menetluse liik
Kohtuistung 19.04.2023, Tallinn, osalesid vandeadvokaadid Martti Peetsalu, Triinu Järviste, Kadri Michelson, hageja seaduslik esindaja AV
RESOLUTSIOON
I Hagi rahuldada osaliselt. II Välja mõista Apollo Kino OÜ -lt OÜ Coffee IN kasuks kahju hüvitist 66 092,42 eurot ning alates 14.08.2019 võlgnetavalt kahju hüvitiselt viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kohustuse täitmiseni. III Jätta rahuldamata OÜ Coffee IN alternatiivsed nõuded, milles ta palus välja mõista Apollo Kino OÜ-lt OÜ Coffee IN kasuks kahju hüvitis 712 928 eurot ja viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras osaliselt perioodiliste maksetena järgmiselt: kahju hüvitis kuni 1 (25)
13.08.2019 kindlaks määratud summas 80 837 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras arvestatuna 80 837 eurolt alates 14.08.2019 kuni kahju hüvitise tasumiseni, kahju hüvitis alates 14.08.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni kohtu poolt kindlaksmääratud summas ja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras arvestatuna kohtuotsuses kindlaksmääratud summalt ja kohtuotsuse tegemise ajast kuni kahju hüvitise tasumiseni, kahju hüvitis alates kohtuotsuse tegemisest kuni 29.08.2022 kuupäevani kohtu poolt kindlaksmääratud igakuiste maksetena, mis tuleb tasuda Coffee IN OÜ-le iga kuu 10. kuupäevaks ja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras arvestatuna perioodilise makse summalt ja sissenõutavaks muutumisest kuni kahju hüvitise tasumiseni. IV Jätta käesosolevas otsuses lahendatud nõuetega seotud OÜ Coffe IN lõiv Apollo Kino OÜ kanda, käesosolevas otsuses lahendatud nõuetega seotud OÜ Coffee IN lepinguliste esindajate kulud 10 % ulatuses Apollo Kino OÜ kanda ning Apollo Kino OÜ lepinguliste esindajate kulud 90 % ulatuses OÜ Coffee IN kanda. Jätta kõik muud käesosolevas otsuses lahendatud nõuetega seotud poolte menetluskulud poolte kanda. V Kohus määrab kulude, sealhulgas 22.01.2021 määruse järgsete kulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. VI Otsuse jõustumisel ja avalikustamisel jätta avaldamata otsuse punkid 91, 92, 93, 97. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Apollo Kino OÜ (edaspidi hageja) ja OÜ Coffee IN (edaspidi hageja) on alates 2014. aastast suulise lepingu alusel leppinud kokku, et kostja opereerib hagejale kuuluvaid Yo! iseteeninduslikke kohvikuid kostjale kuuluvates Apollo kinodes. Pooled sõlmisid mitmeaastase koostöö järel 29.08.2017 kirjaliku koostöölepingu. Leping sõlmiti 29.08.2017 tähtajalisena 5 aastaks (lepingu p 7.1). Leping kehtib kuni 29.08.2022.
2.Lepingu p-i 3.9 alusel on kostja kohustatud mitte tegema lepingu kehtivuse ajal koostööd Yo! kaubamärgi otseste konkurentidega. Ka hageja ei tohi lepingu kehtivuse ajal Yo! 2 (25)
kohvikuid teistesse kinodesse paigaldada (lepingu p 4.6). Lepingu alusel opereeris kostja hagi esitamise seisuga kolme hageja kohvikut: Tallinnas Solarise keskuse ja Mustamäe keskuse ning Tartus Lõunakeskuse kinos. 02.04.2018 saatis kostja hagejale teate, et ta ei kavatse enam täita lepingu p-s 3.9 sätestatud eksklusiivsuskohustust väidetava vastuolu tõttu konkurentsiseadusega. Hageja vastas 06.04.2018 kostja teatele, et pooltevaheline leping ning selle p-s 3.9 sisalduv eksklusiivsuskohustus ei puuduta kinoturgu, mistõttu on leping täies ulatuses kehtiv. 11.04.2018 paigaldati Apollo kinodesse Mustamäel, Solarise keskuses ja Lõunakeskuses Yo! kohvikute asemele hagejaga konkureerivad Ice Café kohvikud, st Ice Café kohvikud on paigaldatud samasse kohta, kus varem asusid Yo! kohvikud. Yo! kohvikud tõsteti ümber kohtadesse, kus kliendid tavapäraselt ei käi. Kostja on Ice Café kohvikud loonud hageja Yo! kohvikute põhjal. Lepingute alusel on antud kostjale opereerimiseks Yo! Kohvikud, mille kasutamise eest maksab kostja tasu kohvitute opereerimisest saadava tulu ulatuses.
3.Pooltevahelise lepingu osaks on eksklusiivkohustus (p 1.1, 3.9. 4.6). Kostja pidi maksma igakuist tasu kohvikute opereerimisest saadava tulu ulatuses.
4.Asjakohane kaubaturuks on jäätise/lahtise jäätise, külmutatud jogurti turg Eestis. Ostja seisukohalt on asendatavaks kaubaks eri sorti jäätised, sh Ice Café kohvikutes pakutav jäätis, sh külmutatud jogurt ja Yo! kohvikutes pakutav külmutatud jogurt. Tegu on külmutatud piimatoodetest valminud maiustustega ning Ice Café ja Yo! kohvikud on kaubaturul konkurendid. Kostja on seda ise tõdenud, kuna paigaldas pärast konkurentsipiirangu kehtetuse teadet kinodesse Ice Café kohvikud. Kostja ei ole turgu valitsev ettevõtja jäätiseturul. Kinoteenus, mis seisneb olemuselt filmide linastamises kinokülastajatele, ei ole ostjate seisukohalt asendatav jäätise (sh külmutatud jogurtitoodete) jaemüügiga, kuivõrd need on olemuselt täiesti erinevad teenused. Seega ei ole kinoteenuse osa samast kaubaturust, mistõttu ei ole kostja väidetav turgu valitsev seisund kinoteenuste kaubaturul asjasse puutuv jäätise (sh külmutatud jogurtitoodete) jaemüügi kaubaturul. Lepingus sätestatud konkurentsipiirang sisaldab keeldu teha koostööd Yo! kaubamärgi konkurentidega. Seega ei puuduta konkurentsipiirang kostja väidetavat kinoturgu valitsevat seisundit.
5.Kostja rikub lepingujärgset kohustust. Kuna lepingu p 3.9 on kehtiv, on pooled omavahel kokku leppinud, et kostja ei tohi kinodes lubada müüa Yo! kohviku konkurentide tooteid, mida kostja siiski Ice Café kohvikutes teeb. Seega rikub kostja oma lepingujärgset kohustust, täpsemalt lepingu p-i 3.9 konkurentsipiirangut. Konkurentsipiirang on kehtiv, mistõttu ei ole kostjapoolne kohustuse rikkumine vabandatav.
6.Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist, sest kostja on rikkunud konkurentsipiirangut, mille tõttu on hagejal tekkinud kahju, mis on saamata jäänud tulu. Kuna kostja on paigaldanud vastuolus lepingu p-ga 3.9 Yo! kohvikutega samadesse kinodesse, mh paremasse asukohta, Ice Café kohvikud, eelistavad paljud kinokülastajad Ice Café-d. Kuna kinokülastajatel, kes soovivad külmutatud piimatoodetest maiustusi, on nüüd valida nii Yo! kui Ice Café vahel, väheneb Yo! kohvikute käive Ice Café kohvikute käibe tõusu arvelt. Kostja hooldab Ice Café kohvikuid hageja kohvikutest paremini, kuigi lepingu p 3.1 alusel on kostja kohustatud opereerima Yo! kohvikuid heaperemehelikult ja efektiivselt 3 (25)
ning lepingu p 3.4 alusel hoidma kohvikutes puhtust ja korda ning pidama kinni kokkulepitud väljapanekureeglitest. Seega väheneb Ice Café kohvikute käibe suurenemise arvelt hageja Yo! kohvikute käive ja seeläbi ka hageja kasum. Hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjapoolse lepingurikkumisega, st Ice Café kohvikute paigaldamisega ning Yo! kohvikute mittelepingukohase hooldamisega.
7.Oma 31.08.2020 menetlusdokumendis väitis hageja, et pooltevaheline leping on frantsiisileping VÕS § 375 järgi, mida on kostja rikkunud. Lisaks leidis, et eksklusiivkohustusel ei ole konkurentsi kahjustavat eesmärki, tagajärge. Frantsiisikokkuleppes oleva eksklusiivkokkuleppe eesmärgiks on tagada, et nende toodete puhul, mida tarnitakse, ei saaks kahjustada selle kauba tarbijaid, mida käesoleval juhul pole. Frantsiisileping tagab toodete kvaliteedi ühtsuse, maine, mis on positiivse mõjuga tarbijale. Frantsiis teeb frantsiisivõtjale võimalikuks, ent samas paneb talle ka kohustuse kasutada oma äritegevuses frantsiisiandja intellektuaalset vara, oskusteavet ja ärimeetodeid. Frantsiisiga annab üks ettevõtja (hageja) teisele ettevõtjale (kostja) õiguse tegeleda äritegevusega vastavalt oma äraproovitud ja toimivale äriideele ja -mudelile, kohustades teda (kostja) kasutama endaga ühesugust ärilist tähistust ning tagama kaupade või teenuste teatav iseloomulik kvaliteet (koostöölepingu p 3). Seda toetab frantsiisiandja poolt pidev äriline ja tehniline nõustamine ning muu vajalik kaasabi tema ärimudeli alusel tegutsemiseks, samuti frantsiisivõtja tegevuse kontrollimine (VÕS § 376 ja 378). Frantsiisileping on tasuline, mistõttu on frantsiisivõtjal kohustus tasuda frantsiisi eest kokkulepitud tasu (koostöölepingu p 5.1). Seega on frantsiisandja kõige olulisem kohustus anda frantsiisivõtjale frantsiisi alusel tegutsemiseks vajalike õiguste ja teabe kogum, mis sarnaneb litsentsilepingust tulenevate litsentsiandja kohustustega (VÕS § 368). Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, st andnud kostjale (frantsiisivõtjale) vajalikud õigused ja teabe selleks, et kostja saaks hageja (frantsiisiandja) ärimudeli alusel tegutseda, ja on osutanud kaasabi (VÕS § 376). Frantsiisilepingu olemust arvestades on ebaõige kostja väide, et tal ei olnud mingit kohustust Yo! kohvikutega tulu teenida.
8.Eksklusiivkohustuse eesmärgiks on kaitsta hagejat tekkinud/tekkida võiva kahju eest. Kostjale kui äritegevusega tegelevale juriidilisele isikule pidi olema ettenähtav, et eksklusiivsuskohustust rikkudes ja hageja toodete kõrval teisi külmutatud maiustusi müües langeb hageja käive ja seeläbi ka hageja kasum ning hagejale tekib kahju. Lepingu regulatsioon on suunatud hageja maine ja identiteedi kaitsmisele. Punktis 1.1 on toodud hageja Yo! kaubamärk ja kontseptsioon. Lepingu p 2.1-2.4 sätestavad, et kostja peab kasutama hageja kaubamärki Yo! / kujunduslike elemente, hageja oskusteavet, tootmisjuhiseid, retsepte lihtlitsentside alusel; kasutamine väljaspool üksnes kooskõlastatult; lepingu lõppemisel seonduv tagastada. Lepingu p 3 sätestab, et kostja peab tootma klientidele Yo! külmutatud jogurtit, ette valmistama lisandeid vastavalt hageja koolitusprogrammidele ning rangelt ja täpselt kinni pidama retseptidest, tellima tooraine ja muud materjalid soovitatud hankijatelt, kinni pidama kokkulepitud väljapanekureeglitest, kooskõlastatud peab olema tooraine, hooldama jogurtimasinaid, tegema turunduskampaaniad ja reklaami kokkulepitud turundusplaani kohaselt, mitte tegema koostööd konkurentidega. Lepingu p 4 järgi peab hageja ehitama kohvikute sisustused, koolitama, töötama välja sortimendi, andma kogu vajaliku info, tegema turunduskampaaniaid ja reklaami, mitte paigaldama teistesse kinodesse Yo! kohvikuid, 4 (25)
tagama jogurtimasinate hoolduse ja korrashoiu. Eesmärk, et müügist saadavat kasu jagataks hagejaga.
9.Lepingu eesmärk on kaitsta Yo! kaubamärgi identiteeti, mainet, kinokülastajatelt saadavat tulu, takistada konkurentidel kasu saamast, hageja on teinud kulutusi brändilojaalsuse loomiseks, klientide suunamiseks kostja kinodese, välistades samal ajal koostöö teiste kinodega.
10.Kostjal oli kohustus müüa Yo! tooteid ja tekitada selle müügiga käievet, kostja on rikkunud lepingu p 3.9 tulenevat kohustust igas kinos, ka nn avamata hageja jäätisekohvikute osas nagu Ülemiste, Eedeni ja Pärnu kinodes. Hageja teenis enne rikkumist lepingu alusel kasu ja tal oli kavatsus ja võimalus saada edaspidi tulu. Hageja esitas arveid netokäibest tulenevalt.
11.Saamata jäänud tulu.
12.28.02.19 esitatud hagivalduses (I kd tl 1jj) märkis hageja saamata jäänud tulu kohta järgmist. Aprillist 2018 kuni jaanuarini 2019 ehk seisuga 31.01.2019 on hageja kasum võrreldes eeldusliku tuluga enne Ice Café kohvikute paigaldamist vähenenud 47 490 euro võrra (hagi lisa 12). 2017. aastal oli kolme Yo! kohviku keskmine käive 5259 eurot kuus, kuid 2018. aastal oli kolme kohviku keskmine käive kõigest 2445 eurot kuus. Märtsis 2018, mil kostja veel lepingut kohaselt täitis, oli hageja kohvikute käive kokku 19 416 eurot, tulu 6796 eurot. Mais 2018 peale Ice Café kohvikute paigaldamist oli hageja kohvikute käive kokku 2333 eurot, tulu 817 eurot. Seega on kostjapoolne lepingurikkumine toonud hagejale kaasa järsu käibe ja tulu languse. Kuna lepingu p 5.1 alusel jaguneb poolte vahel solidaarselt (35% käibest mõlemale poolele) vaid lepingu täitmisest saadav tulu, millest on juba maha arvestatud kohvikute opereerimisega kantavad kulud, on hageja saamata jäänud tulu nõudes juba arvestanud kohvikute käibe kahanemise tõttu hageja poolt kokku hoitud kuludega. Hagejal tekib tulevikus kahju. Hagejal tekib igakuiselt kahju saamata jäänud tulu näol kuni lepingu lõppemiseni 29.08.22. Lisaks võib saamata jäänud tulu suureneda ka seetõttu, et kostja paigaldab Ice Café kohvikud teistesse olemasolevatesse (nt Apollo kinod Narvas, Kuressaares, Pärnus) või loodavatesse (nt Ülemiste) kinodesse ja on jätnud hageja Yo! kohvikud neisse kinodesse paigaldamata. Kahju tekkimisel on seos kostjapoolse kohustuse rikkumisega - Ice Café kohvikute paigaldamisega ning Yo! kohvikute mittelepingukohase hooldamisega (käibe ja tulu langus mais 2018 võrreldes märtsiga 2018).
13.Masinate remondikulusid ei saa maha arvata, kuna need pidi kandma lepingu järgi hageja, kostja ei ole neid kulusid kandnud. Hageja on arvestanud maha ka säästetud kulud, arvestades lepingu p 5.1 regulatsiooni, kus on arvestatud, et hageja müügiartiklite müügikasum (netokäive – kaubakulu) on vähemalt 70% ja mistõttu mõlemale poolele kuulub 35% Yo! toodete netokäibest. Seda on hageja oma nõudes arvestanud kõikide kinode, sh Ülemiste, Eedeni, Pärnu kino puhul vastavalt 29500 €. Nõude suurus 712928 € on realistlik, kuna on arvestatud 2018.a. aprillist 2022. augustini kuue kino osas. Kostja käsitlus kahju vähendamisest pole põhjendatud. Hageja ei pidanud otsima asenduspinda, sest kui kostja rikkus eksklusiivkohustust, ei pea seda tegema hageja. Hageja 5 (25)
jäätisemasinad olid vaid mõni kord töökorrast ära, mis ei anna alust vähendada hüvitist, peale selle pidi kostja neid korras hoidma p 3.7 järgi ning teavitama tehnikut p 3.10 järgi ning täitma hooldusjuhiseid. Masinate väidetavad puudused pole seotud hageja tulu vähenemisega, sest kostja hooldas puudulikult masinaid ning mõned korrad ei saanud mõjutada kõikides kinodes toodete müügi vähenemist (16.12.19 dok, tl 81jj).
14.Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist kookõlas VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, 127 lg 1, VÕS § 128 lg 4 järgi, antud juhul saamata jäänud tulu hüvitamist ja viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi.
15.Oma 30.09.2022 dokumendis märkis, et lepingu perioodil tekkinud saamata jäänud tulu on vähemalt 355892 €, ent hageja oma nõuet tegelikult ei vähendanud (II kd tl 121p). Lisaks märkis, et Mustamäe, Solarise ja Lõunakeskuse kinode osas on saamata jäänud tulu vähemalt 207907 €. Saamata jäänud tulu määramisel on arvestatud tegemata kuludega. Kahju on hõlmatud rikutud kohutuse kaitse eesmärgiga, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, kahju ei tekkinud hagejast tingitud asjaoludel, alust ei ole vähendada kahju hüvitist.
16.13.08.19 täpsustatud hagis (I kd tl 38) suurendas hageja kahju hüvitamise nõudeid, mille juurde hageja ka lõplikult jäi (ei vähendanud nõudeid pärast 30.09.22).
17.Hageja nõuab kahju hüvitamist kuni koostöölepingu tähtaja lõpuni 29.08.2022 ühekordse maksena või alternatiivselt kohtu poolt kindlaksmääratud summas osaliselt perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1).
18.Nimelt palus hageja mõista välja Apollo Kino OÜ-lt OÜ Coffee IN kasuks kahju hüvitise ühekordse summana 712 928 (seitsesada kaksteist tuhat üheksasada kakskümmend kaheksa) eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud määras arvestatuna summalt 712 928 eurot alates 14.08.2019 kuni kahju hüvitise tasumiseni. Alternatiivselt palub mõista Apollo Kino OÜ-lt OÜ Coffee IN kasuks välja kahju hüvitis 712 928 (seitsesada kaksteist tuhat üheksasada kakskümmend kaheksa) eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras, osaliselt perioodiliste maksetena järgmiselt: kahju hüvitis kuni 13.08.2019 kindlaks määratud summas 80 837 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras arvestatuna 80 837 eurolt alates 14.08.2019 kuni kahju hüvitise tasumiseni; kahju hüvitis alates 14.08.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni kohtu poolt kindlaksmääratud summas ja viivis VÕS § 113 lg1 ettenähtud määras arvestatuna kohtuotsuses kindlaksmääratud summalt ja kohtuotsuse tegemise ajast kuni kahju hüvitise tasumiseni; kahju hüvitis alates kohtuotsuse tegemisest kuni 29.08.2022 kuupäevani kohtu poolt kindlaksmääratud igakuiste maksetena, mis tuleb tasuda Coffee IN OÜ-le iga kuu 10. kuupäevaks ja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras arvestatuna perioodilise makse summalt ja sissenõutavaks muutumisest kuni kahju hüvitise tasumiseni.
19.Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
20.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. 6 (25)
21.Kostja Eesti kinode turuosa andmetel ja turu osa suurus ei ole vaidluses asjakohane. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja või kostja oleks sellisel turul ehk Eesti territooriumil asuvates kinodes sügavkülmutatud jogurti müümist ettevõtteks, kelle turuosa on üle 30%. Asjakohane turg on jäätise, lahtise jäätise, külmutatud jogurti turg. Kaubaturgu ei saa sisustada kitsalt. Ei ole õige, et kui inimene läheb kinno, ei ole tal võimalik osta mujalt külmutatud jogurtitoodet, mida saab kinosaalis või -ruumides tarbida, mistõttu on sügavkülmutatud jogurtitoodete müük kinos ja väljaspool kino eraldi kaubaturud. Kostja kinod asuvad suurtes Eesti kaubanduskeskustes ning neis pakutavad toidud ja joogid konkureerivad teiste kaubanduskeskuses tegutsevate toitlustajate toodete ja teenustega. Kinokohvikutest ostetavaid tooteid on võimalik tarbida ka mujal. Tavapäraselt (sh ka suures osas kostja kinodes) saab toite ja jooke kinost osta eespool piletikassasid ning piletikontrolli, st kliendil on võimalik kinost toitu ka kaasa osta ilma kino külastamata ning pileti eest maksmata. Seega konkureerivad enne kinokassasid asuvad toitlustajad igal juhul muude kaubanduskeskustes asuvate toitlustajatega. Nii konkureerivad hageja Yo! kohvikud ja kostja Ice Café kohvikud muude Eesti kaubanduskeskustes asuvate jäätisemüüjatega. Lisaks konkureerivad kostja kinodes asuvad jäätisekohvikud isegi juhul, kui neist toodete ostmine pole ilma kino külastamata võimalik, teiste kaubanduskeskuse toitlustajatega. Kinokülastaja poolt enne kinokülastust samast kaubanduskeskusest ostetud jäätis on asendatav kostja kinost ostetava jäätisega. Apollo Group OÜ poolt koondumise teates esitatud andmete alusel märkis Konkurentsiamet, et koondumise osaliste, sh Apollo Group OÜ-le kuuluvad 12 kohvikut (mahla- ja kohvibaar Blender ning kohvi- ja jäätisebaar Ice Café) Tallinnas ning Sandbach OÜ-le kuuluv O’Leary’s Kristiine Keskuses Tallinnas ja 4 Mademoiselle kohvikut Tallinnas, ühine turuosa jääb alla 15% toitlusteenuste osutamise turust. Seega on koondumise järgselt ostjatel võimalus valida mitmete erinevate ettevõtjate poolt osutatava teenuse vahel. Konkurentsiamet ei ole tuvastanud, et kostja omab turgu valitsevat seisundit või turuosa üle 15% kaubaturgudel, mis saaks puudutada jäätisekohvikuid, nt jäätisemüük või sügavkülmutatud jogurti müümine kinodes. 30.09.2022 (II kd tl 119jj) märkis, et hageja turuosa vaadeladval kaubaturul on väiksem 30 %-st, sama moodi on seda kostja osa alla 30%.
22.Külmutatud jogurt ja jäätis on analoogtoodeteks. Kostja on väitnud, et jäätist ei saa pidada külmutatud jogurti analoogtooteks, millega hageja ei nõustu. Külmutatud jogurtijäätis on tarbijate seas ja meedias tuntud klassikalise koorejäätise alternatiivina ning nendega samamoodi asendatavad kui muud erineva maitsega jäätised. Sisuliselt on mõlema toote puhul tegemist jäätisega, mida toetab ka Eesti keele seletava sõnaraamatu definitsioon sõnale „jäätis“: koorest, piimast v. puuviljamahlast mitmesuguste maitselisanditega valmistatud külmutatud maiustus. Seega on nii jogurtijäätis kui muud jäätised, sh koorejäätised ja piimajäätised üksteise alternatiivtoodeteks. Ka seetõttu ei saa asjakohast kaubaturgu defineerida kitsalt pelgalt sügavkülmutatud jogurti müümisega Eesti kinodes. Euroopa Komisjoni praktikas ei ole peetud vajalikuks eristada külmutatud jogurtit ja jäätist eraldi kaubaturuna. Asjakohaseks kaubaturuks tuleb pidada jäätise, sh külmutatud jogurti turgu Eestis.
23.Konkurentsiamet on oma 10.12.2019 vastuses leidnud, et, kuna Apollo Kino OÜ on ostja, siis ei ole eksklusiivsuskohustuse hindamisel vajalik arvestada Apollo Kino OÜ turuosa 7 (25)
kinoturul, vaid olenevalt kaubaturu määratlusest lahtise jäätise/külmutatud jogurti ostu kaubaturul. Järelikult ei ole asjakohane kostja turuosa kinoturul ning kostja 44,1%-line turuosa kinoturul ei saa olla eksklusiivsuskohustuse tühisust kaasa toovaks asjaoluks. Konkurentsiameti vastuse kohaselt on oluline kostja turuosa kas külmutatud jogurti ostuturul või alternatiivselt külmutatud jogurti ja lahtise jäätise ostu kaubaturul (pidades tõenäolisemaks külmutatud jogurti ja lahtise jäätise ühist ostuturgu).
24.Kostja tegeleb eelkõige kinoteenuse pakkumisega ja jogurtijäätise müük on kostja vähese tähtsusega kõrvaltegevus.
25.Lepingut sõlmides pidi kostja teadma oma turuosa kinoturul. Kostja väidete kohaselt oli kostjal juba 2017. aastal kinoturul turuosa 44,1% (13.11.2019 vastuse p 1.3). Koostööleping sõlmiti 29.08.2017 ehk 2017. aasta III kvartalil. Kostja pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, et tema turuosa kinoturul ületab 30%. Kostja enda esitatud andmete põhjal oli juba jaanuaris 2017 kostja turuosa kinoturul 38% ning augustis 2018 oli kostja turuosa kinoturul 44,4% (kostja 13.11.2019 seisukoha lisa 1.1). Sellegipoolest sõlmis kostja 2017.a. augustis eksklusiivsuskohustust sisaldava lepingu, mis viitab, et ka kostja ise ei pidanud lepingut sõlmides konkurentsiõiguslikult asjakohaseks turuks kinoturgu.
26.Hageja ei nõustunud kostjaga, et kahju suurus oleks põhjendamatu, et see oleks vale, et hageja oleks lepingut rikkunud ega sellega, et kahju hüvitist tuleks vähendada, et kostjal polnud lepingujärgset kohustus jäätisemasinate korrashoidmiseks vmt.
KOSTJA VASTUVÄITED
(09.04.19, 15.09.19 13.11.19, 13.01.20, 30.03.20, 02.06.20, 14.09.20 (I kd lk 30, 49, 56, 89, 114, 129, 170, 26.04.22, II kd tl 59, 31.10.22 II tl 142jj).
27.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt tuleb vähendada hageja kahju hüvitist. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.
28.Kostja ei ole rikkunud lepingulist kohustust, kuivõrd lepingupunkt, millele kostja tugineb, on tühine. Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Pooltevaheline koostööleping on eraldiseisev raamleping koostööks (koos eksklusiivsuskohustusega). Kostja ei vaidle, et koostöölepingu p 3.9 sisaldab endas kohustust mitte teha lepingu kehtivuse ajal koostööd Yo! kaubamägi otseste konkurentidega, st mitte müüma kostja kinodes Yo! külmutatud jogurti analoogtooteid. Samas on tegemist KonkS § 4 lg 1, 8 lg 1 järgi tühise lepingutingimusega, sest lepingu p-s 3.9 sätestatud eksklusiivsuskohustuse, st mittekonkureerimise kokkuleppe, näol on tegemist konkurentsi kahjustava kokkuleppega. See on keelatud ja tühine, v.a juhul kui selleks annab võimaluse õigusaktidega kehtestatud erand. Vastav erand on ette nähtud Vabariigi Valitsuse 27.05.2010 määrusega nr 60 „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)” (Grupierandi määrus).
29.Koostöölepingu p-d 3.9 ja 4.6 on mittekonkureerimise kohustused konkurentsiseaduse mõttes (Grupierandi määrus § 1 lg 2 p 4). Koostöölepingu punktides 3.9 ja 4.6 sätestatud mittekonkureerimise kohustuste näol piiratakse kostja võimalusi müüa Yo! külmutatud 8 (25)
jogurti analoogtooteid ja teiselt poolt ei tohi hageja paigaldada teistesse (s.o Apollo konkurentide) kinodesse Eestis Yo! Iseteeninduslikke kohvikuid. Grupierandi määruse järgi on mittekonkureerimise kokkulepped lubatud, kui kokkuleppe poolte turuosad on alla 30% (Grupierandi § 2 lg 1) ja kokkuleppe kestus ei ole üle 5 a (Grupierandi § 3 lg 3 p 1). Seega see, kas mittekonkureerimise kohustus on tühine või mitte, sõltub eelkõige sellest, kas poolte turuosad on üle 30%. Oma 31.10.22 dokumendi märkis, et Grupierandi kohaldamine on võimalik eeldusel, et lepingu pooled pole konkurendid, kuid siis pole ka grupierandi eeldused täidetud. Pooled on konkurendid.
30.Pärast koostöölepingu sõlmimist avaldati 2018. a esimeses kvartalis 2017. a Eesti Vabariigi kinode turuosa andmed, mille järgi oli Apollo Kino OÜ turuosa tõusnud 44,1%-ni. Uue informatsiooni valguses sai kostjale teatavaks, et koostööleping sellisel kujul ei ole KonkS alusel siiski lubatav ning koostöölepingu p 3.9 ehk eksklusiivsuskohustuse kokkulepe on KonkS § 4 lg 1 alusel tühine. Kostjal (ja tegelikkuses ka hagejal endal) ei olnud võimalik jätkata mittekonkureerimise kokkuleppe täitmist, mistõttu saatis kostja hagejale 02.04.2018.a ka teate koostöölepingu kehtetust sättest. 2018. a esimeses kvartalis avaldas Estonian Theatrical Distribution OÜ 2017. a Eesti Vabariigi kinode turuosa andmed, mida avaldatakse iga-aastaselt ja mida jälgivad kõik kinoturu osalised. Selle järgi oli Apollo Kino OÜ turuosa tõusnud 44,1%-n. Edaspidi, 2019. aasta esimeses kvartalis avaldatud andmete järgi, oli 2018. aastal Apollo Kino OÜ turuosa tõusnud lausa 48,5%-ning 2019. aasta vastavad andmed augustini on 48,9%. Reaalsuses tähendas see, et konkurentsiõiguslikult oli turuolukord võrreldes koostöölepingu sõlmimise eelse perioodiga muutunud ja koostöölepingus kokku lepitud eksklusiivsuskohustuse kokkulepe oli muutunud KonkS § 4 lg 1 järgi tühiseks.
31.Seega, kuigi koostöölepingu p 3.9 sisaldab kohustust mitte müüa Yo! külmutatud jogurti analoogtooteid, on eelnimetatud tingimuse näol tegemist konkurentsi kahjustava kokkuleppega, mis on keelatud ja tühine KonkS § 4 lg 1 ja § 8 lg 1 kohaselt. Tühisel tehingul ei ole õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Kuna koostöölepingu p 3.9 on tühine, siis ei kaasne sellega õiguslikke kohustusi. Kostja ei saa rikkuda kohustust, mida ei eksisteeri. Nii ole kostja rikkunud koostöölepingu p-s 3.9 toodud kohustust.
32.Kostja ei nõustu, et asjakohane turg, mille turuosa suurusest peab lähtuma, on jäätiseturg tervikuna, mitte kinoturg. Vastav kaubaturg, millest antud juhul turuosade kindlaks tegemisel lähtuda tuleb, on Eesti Vabariigi territooriumil asuvates kinodes sügavkülmutatud jogurti müümine. Asjakohane turg on sügavkülmutatud jogurtitoodete müük kinos. Sellisel turul on vähemalt ühe osapoole turuosa vastavate toodete müügi- või ostuturul üle 30%, kusjuures müüjana tuleb siin käsitleda hagejat ja ostjana kostjat. Laia turumääratluse kasutamine, nagu seda teeb hageja, ei ole antud turu spetsiifikat arvestades võimalik. Kohane ei ole hageja väide, et kinoteenus ei mängi asjakohase turu määramisel mingisugust rolli. Turgu tuleb määratleda lähtudes kinoteenusest/kinoturust – kui klient läheb kinno, siis ei ole tal võimalik osta mujalt külmutatud jogurtitoodet, mida saab kinosaalis või- ruumides tarbida. Kinoterritoorium on eraldi turg ja seda ei saa võrrelda muu turuga. Klient võib samas keskuses või kino kõrval asuvast poest/kohvikust osta sarnase toote, aga kinno ta sellega ei pääse. Seega ei ole külmutatud jogurt asendatav muudest kohvikutest ostetava tootega. Kui kino klient soovib külmutatud jogurtit, siis on 9 (25)
selleks ainuke võimalus kino territoorium. Toode ei ole asendatav muudest kohvikutest ja poodidest ostetava tootega ning sügavkülmutatud jogurtitoodete müük kinos ja sügavkülmutatud jogurtitoodete müük väljaspool kino on eraldi kaubaturud. Kaubaturu määratluse mõttes tuleb vaadata tarbija arusaama ja käitumist. Tähtsust ei oma see, et kinoalal on võimalik osta tooteid kinoteenust tarbimata, vaid tähtis on keskmise tarbija arusaam ja käitumine, mille järgi keskmine tarbija ei lähe kinoalale tooteid ostma, kui ta ei plaani kinoteenust kasutada. Tarbija omistab kinoalal pakutavatele toodetele ja mujal kaubanduskeskuses pakutavatele toodetele erineva eesmärgi – kinoalalt ostetakse tooteid filmi jooksul tarbimiseks, samas kui kaubanduskeskuse toitlustusteenuseid tarbitakse kohapeal. Samuti ei konkureeri kinoalal pakutav jäätis mujal kaubanduskeskuses jäätisemüüjatega, kuivõrd tarbimise eesmärk on samuti oluliselt erinev.
33.Keskmine tarbija ei osta väljaspool kinoala koheseks tarbimiseks mõeldud jäätisetooteid kinos tarbimiseks ja see on ka kinokülastajale keelatud (sisereeglitega). Samuti erineb oluliselt tarbimise aeg ja koht – toidupoest ostetud jäätist tarbitakse enamasti hiljem kodus, jäätiseputkas ostetud jäätist tarbitakse vahetult peale selle kättesaamist (see hakkab kohe kiiresti sulama, kinoalalt ostetud jäätist tarbitakse kinosaalis). Seega on tarbija jaoks tegemist oluliselt erinevate eesmärkidega toodetega ja teenusepakkujatega.
34.Tarbija omistab kinoalal pakutavatele toodetele ja mujal kaubanduskeskuses pakutavatele toodetele erineva eesmärgi. Tähtis on keskmise tarbija arusaam ja käitumine. Keskmine tarbija ei lähe kinoalale tooteid ostma, kui ta ei plaani kinoteenust kasutada, ning ka vastupidi – keskmine tarbija ei osta mujalt tooteid kinoteenuse kasutamise ajal tarbimiseks. Turu määratlemisel tuleb vaadata, kas tooted on ostja seisukohalt omavahel asendatavad. Vastus sellele on eitav – kinos müüdavad tooted ei ole tarbija seisukohalt muude toitlustusteenuse pakkujate toodetega asendatavad. Kuna lähtuma peab kitsast turumääratlusest ja kostja turuosa (kitsa turumääratluse alusel) ja ületab grupierandi alusel lubatut, siis on Koostöölepingu punktid 3.9 ja 4.6 KonkS § 4 lg 1 kohaselt keelatud ning KonkS § 8 lg 1 järgi tühised.
35.Hageja on ekslikult viidanud kostjat puudutanud koondumise menetlusele ja see ei oma vaidluses tähtsust.
36.Koostöölepinguga on reguleeritud üksnes külmutatud jogurti ja selle analoogtoodete müük ja need ole koostöölepingu mõttes analoogtooted. Koostöölepinguga ei ole pooled silmas pidanud ega soovinud mingil moel reguleerida Apollo kinos jäätise müüki. Kui seda oleks soovitud, oleks koostöölepingus selgelt välja toodud, et see hõlmab ka jäätise müüki, mitte püütud jäätist mahutada külmutatud jogurti analoogtoote mõiste alla. Seda enam, et tegelikkuses on jäätist ka enne koostöölepingu sõlmimist Apollo kinodes pakutud. Koostöölepingu punktis 3.9 sätestatud piirangu eesmärk ei ole välistada jäätise müüki. Koostöölepingu punkti 3.9 eesmärk on piirata üksnes Yo! kohvikute otseste konkurentide koostööd, st analoogtoodeteks olid teiste külmutatud jogurtit müüvate ettevõtete külmutatud jogurti tooted, vastasel juhul ei oleks lauses kirjutatud „otseste konkurentidega“. Seda tõlgendust toetab poolte varasem tava. Pooled on teinud koostööd alates 2014. aastast ning selle aja jooksul on Apollo kinodes pakutud jäätist. Varem ei ole kostja oma vastasseisu jäätise pakkumisele väljendanud. Näiteks on hageja teinud 10 (25)
kampaaniaid Premia jäätistega 2017. aasta juulis. Kostjal oli hageja varasema käitumise tõttu põhjendatud arusaam, et hageja ei pea jäätist ja külmutatud jogurtit koostöölepingu mõttes analoogtoodeteks. Koostöölepingu sõlmimisel pidas kostja hageja eelnevast käitumisest tulenevalt otseseks konkurendiks külmutatud jogurtit pakkuvat ettevõtet ja analoogtooteks muu külmutatud jogurtit pakkuva ettevõtte külmutatud jogurtit. Seetõttu ei saa kahju hüvitamisel arvestada ka kostja poolt jäätise müügist saadud tuluga. Järelikult ei saa Ice Café olla jäätiste osas ka hageja konkurendiks ja jäätise osas koostöölepingu p 3.9 regulatsiooni mõjualas.
37.Konkurentsiamet ei ole võtnud eksklusiivsuskohustuse kehtivuse ega kaubaturu osas seisukohta. Tema järeldus põhineb vaid talle esitatud andmetel. Konkurentsiamet ei ole uurinud külmutatud jogurti või jäätisega seotud kaubaturge. Konkurentsiamet on öelnud, et „lõplik grupierandi kohaldatavus sõltub poolte turuosast kaubaturul.“ Seega on Konkurentsiamet oma vastuse viimases lõigus öelnud, et grupierandi kohaldatavus sõltub poolte turuosast.
38.Isegi kui kohus peaks leidma, et koostöölepingu p 3.9 on kehtiv ja kostja on rikkunud koostöölepingut (millega kostja ei nõustu), siis on hageja saamata jäänud tulu hüvitamise nõue põhjendamatu. Kostja ei nõustu saamata jäänud tulu arvestusega ja leiab, et see on paisutatud ja meelevaldne. Kostja on arvamusel, et ta pole ka kohustust rikkunud.
39.Kostja ei ole kohustatud koostöölepingu raames mingit tulu teenima, mille saamata jäämist hageja saaks kostjalt nõuda. Hageja ei saa eeldada, et tulu teenimine jätkub pidavalt, et see tõuseb kogu aeg. Lisaks oli kostjal õigus paigutada ümber kohvikuid, piirata müüki. Külmutatud jogurti populaarsus 2017.a. oli tingitud sellest, et tegemist oli uue suupiste/vahepala variandiga, kuid see trend langes. Hageja nõue kahju hüvitamiseks Ülemiste, Pärnu keskuse ja Eedeni keskuse kinode osas, ei ole üldse põhjendatud, sest lepingu p 1.3 järgi selliseid kokkuleppeid pole, et Yo! kohvikud avatakse Pärnu, Eedeni ja Ülemiste keskuse kinodes.
40.Lisaks ei ole kostjal kohustust müüa neid tooteid.
41.Osaliselt ei ole väidetava kahju põhjuslikus seoses hageja kohustuse rikkumisega. Hageja kohvikud on pidevalt töökorrast ära, klientidel võimalik nendest jogurtitooteid osta. Hageja peab arvama oma kahju hüvitamise nõudes maha tulu, mida ta ei teeninud tema enda kohvikute rikke tõttu, st hageja enda kohustuste rikkumise tõttu. Hageja nõutav kahju ei ole vastavas osas põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 mõttes kostja väidetava lepingurikkumisega. Yo! kohvikutes pakutava külmutatud jogurti madal tulu ei tulene kõigest hageja väidetavast lepingurikkumisest, vaid tulu vähenemise on toonud kaasa ka lisaks kõigele eelnevale klientide huvi langus külmutatud jogurtitoodete suhtes. Seega ei saa hageja nõuda saamata jäänud tulu ulatuses, milles ta seda niikuinii ei oleks saanud, s.o saamata jäänud tulu ei ole vastavas osas põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 mõttes kostja väidetava lepingurikkumisega.
42.Eksklusiivsuskohustuse, st koostöölepingu p 3.9, eesmärgiks ei olnud tekkida võiva kahju ära hoidmine. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju 11 (25)
ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Juba ainuüksi seetõttu ei kuulu antud juhul väidetavalt tekkinud/tekkiv kahju hüvitamisele.
43.Seega ei ole kahju arvestus õige, kahju ulatus põhjendatud, see on ülepaisutatud. Hagejal endal on ka osa kahju tekkimisel, sest ei hoidnud kohvikuid töökorras (olenemata kostja pidevast tähelepanu juhtimisest). Kahju hüvitamise nõudest tuleb arvata maha tulu, mida hageja ei teeninud tema enda kohvikute rikke tõttu. Hageja pole arvestanud maha näiteks Eedeni, Pärnu ja Ülemiste keskuse kinode osas tegelikke kulusid, mida ta oleks pidanud seal kohvikute avamisega kandma. Hageja pidanuks kahju vähendama, tegema asendustehinguid.
44.Arvestada tuleb, et kinode külastamine oli Covid-i leviku ajal piiratud, eriolukorra ajal olid kinod suletud.
45.Hageja ei saa nõuda kahju hüvitist Solarise keskuse asuva kino osas, kuna Solaris Keskus OÜ on sõlminud lepingu Solaris Kino OÜ-ga. Kostja sellesse õigussuhtesse ei puutu, ega saa vastutada selle ees, milliseid kohvikuid Solaris Kino OÜ paigutab vastavale alale. Kahju hüvitist ei saa nõuda Ülemiste, Eedeni ja Pärnu kinode osas, sest kokkulepe puudub Yo! kohvikute avamise kohta nendes kohtades, kostja ei saanud ka seetõttu kohustust nendes kohtades rikkuda.
46.Lisaks pole pooled lepingu sõlmimisel pidanud mingit muud toodet silmas, kui vaid külmutatud jogurtid, seega ei saa rääkida muudest toodetest. Hageja on ise vastandanud külmutatud joguritit teiste toodetega. Kahju tekkimine lepingu p 3.9 rikkumise korral ei ole ettenähtav ja selle sätte eesmärk ei olnud ära hoida kahju tekkimist.
47.Hageja enda müügitulu on frantsiisilepingute alusel aastate jooksul kahanenud.
48.Kahju hüvitist tuleb eeltoodud tõttu vähendada. Kahju suurus võib olla kõige rohkem 42900,57 €.
49.Poolte vahel ei ole frantsiisileping. Lepingu eesmärgiks oli vaid poolte koostöö, kostja ei olnud nõus frantsiisilepingut sõlmima. Isegi kui oleks frantsiisileping, ei olnud kohustust tulu teenida. Lisaks märkis, et hageja väited Grupierandi kohaldamisest pole õiged, ei kohaldu need sätted. Lepingu p 3.9 eesmärgiks ei ole frantsiisi identiteedi ja maine hoidmine, vaid konkurentsi piiramine.
KOHTU PÕHJENDUSED
50.Konkurentsiseaduse (KonkS) § 4 lg 1 järgi on keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjate vaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus (edaspidi kokkulepe, tegevus ja otsus), sh p 3 on keelatud kaubaturu või varustusallika jagamine, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda. KonkS § 8 sätestab, et kokkulepe ja otsus või 12 (25)
nende osa, millel on käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud eesmärk või tagajärg, on tühine, välja arvatud käesoleva seaduse §-de 5–7 alusel lubatud kokkulepe ja otsus.
51.Poolte vahel on 29.08.17 sõlmitud koostööleping nr 170829 CI/AK (I kd lk 5) 5 aastaks tähtajaga 29.08.2022.
52.Selle lepingu p –s 3.9 on sätestatud, et Apollo (edaspidi ka kostja) on kohustatud p-i 3.9 järgi mitte tegema lepingu kehtivuse ajal koostööd Yo! kaubamärgi otseste konkurentidega, st mitte müüma kinodes Yo! külmutatud jogurti analoogtooteid. Lepingu p 4.6 järgi on hageja kohustatud mitte tegema lepingu kehtivuse ajal koostööd teiste kinodega Eesti Vabariigi territooriumil, st mitte paigaldama kinodes Yo! külmutatud jogurti analoogtooteid.
53.Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 30.06.2021 (II kd tl 38) käesolevas asjas on tuvastatud, et eelviidatud ja poolte vahel 29.08.2017 sõlmitud leping on frantsiisilepingu kui segatüüpi leping ja VÕS § 1 lõike 2 kohaselt tuleb kohaldada frantsiisilepingule seaduses sätestatut (ringkonnakohtu otsuse p 34). Seega ei pea maakohus enam hindama poolt väiteid sellest, mis lepinguga on poolte vahel tegemist. VÕS § 375 järgu kohustub frantsiisilepinguga üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele, § 376 järgi on frantsiisiandja kohustatud andma frantsiisivõtjale juhiseid õiguste teostamiseks ning osutama talle püsivalt sellega seotud kaasabi ning § 377 p 1- 4 järgi peab frantsiisivõtja kasutama oma tegevuses frantsiisiandja ärilist tähistust; tagama tema poolt lepingu alusel toodetavate kaupade või osutatavate teenuste kvaliteedi samal tasemel frantsiisiandjaga; järgima frantsiisiandja juhiseid, mis on suunatud õiguste kasutamisele frantsiisiandjaga samal alusel ja viisil; osutama klientidele kõiki täiendavaid teenuseid, millega need võiksid arvestada kauba omandamisel või teenuse tellimisel frantsiisiandjalt.
54.Kuna ringkonnakohus tuvastas, et poolte vahale on frantsiisileping, ei ole vaja hinnata kostja esitatud tõendeid hageja majandustulemuste kohta ja kuidas hageja seal lepingut nimetas ja mis moodi on hageja presenteerinud oma kohvikuid (majandusaasta aruanded, I kd tl 188-217p, Coffee In Yo! frantsiis Tasku keskuses, I kd tl 218).
55.Ringkonnakohus andis maakohtule juhised. Ringkonnakohus on märkinud, et juhul kui, lepingu eesmärgiks oli hoida hageja frantsiisivõrgu üldist identiteeti ja mainet või frantsiisiandja oskusteavet ja seda, et frantsiisiandja abi ei tooks kasu konkurentidele (mh frantsiisivõtjale endale), jääb mainitud lepingupunktis 3.9 sätestatu KonkS § 4 kohaldamisalast välja ja tühisuse küsimust vastuolu tõttu KonkS §-ga 8 ei teki (otsuse p 35). Veel on ringkonnakohus märkinud, et kui maakohus siiski leiab, et lepingupunkt 3.9 jääb KonkS § 4 kohaldamisalasse, saab frantsiisilepingule kohalduda Eesti Grupierandi määrus, kui täidetud on selle § 2 lõigetest 1 ja 3 tulenevad tingimused ja lepingu säte lubatud, kui poolte turuosad on alla 30%. Lisaks märkis ringkonnakohus, et lepingu tingimuse kehtivust hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Seega ei oma vaidluses tähendust kostja väited, kas lepingu p 3.9 sätestatud tingimus on tema arvates aja jooksul muutunud tühiseks. 13 (25)
56.Hageja poolt kohtule esitatud Konkurentsiameti 10.12.2019 kirjas (I kd tl 86) on märgitud, et üldiselt jääb frantsiisivõtjale seoses ostetavate kaupadega pandud kohustus mitte konkureerida, KonkS § 4 kohaldamisalast välja, kui seda on vaja frantsiisivõrgu üldise maine ja identiteedi hoidmiseks. Kuigi kostja on väitnud, et tegemist on asjakohatu tõendiga, ei võimalda kirja sisu siiski järeldada seda, märgitud Tallinna Ringkonnakohtu juhiste järgi, mis arvestas ka viidatud kirja sisu, on tegemist on asjakohatu tõendiga. Kohtu hinnangul on võimalik arvestada viidatud kirja sisuga käesoleva vaidluse lahendamisel.
57.Seega on esmalt vaja tuvastada, mis on lepingu eesmärk, kuna sellest lähtuvalt saab lahendada esmase küsimuse, kas lepingu p 3.9 sätestatud tingimus jääb KonkS § 4 kohaldamisalast välja või ei. Kui lepingu p 3.9 tingimus ei jää KonkS § 4 kohaldamisalasse, on lepingu p- s 3.9 märgitud tingimus kehtiv ja seejärel saab kohus hinnata kahjunõuet.
58.Lepingu eesmärk.
59.Vaidlusalusest lepingu p-st 1.1 nähtub hageja Yo! kaubamärk ja selle kontseptisoon. Nimelt on lepingu objektiks Yo! iseteeninduslike kohvitute opereerimine kostja (Apollo) poolt tema olemasolevates ja edaspidi avatavates kinodes CI-le kuuluva kaubamärgi „Yo!“ alt, Yo kontseptsiooni alusel, kahepoolse eksklusiivsuse põhimõttel. Lepingu p 2.1-2.4 kohaselt peab kostja kasutama kaubamärki Yo!, kujunduslike elemente, hageja oskusteavet, tootmisjuhiseid, retsepte lihtlitsentside alusel ning nende kasutamine väljaspool on lubatud üksnes kooskõlastatult ning lepingu lõppemisel tuleb seonduv tagastada. Lepingu p-s 3 on toodud kostja kohustused, mida ta peab tegema: tootma külmutatutud jogurtit ja ette valmistama lisandeid vastavalt hageja koolitusprogrammidele ning rangelt ja täpselt kinni pidama retseptidest, tellima tooraine ja muud materjalid soovitatud hankijatelt, kasutama kokkulepitud väljapanekureeglid, kasutama kooskõlastatud toorainet, hooldama jogurtimasinaid, tegema turunduskampaaniad ja reklaami kokkulepitud turundusplaani kohaselt, mitte tegema koostööd konkurentidega. Lepingu p 4 sätestab hageja kohustused: ehitada kohvikute sisustused, koolitada, töötama välja sortimendi, andma kogu vajalik info, tegema turunduskampaaniaid ja reklaami, mitte paigaldama teistesse kinodesse Yo! kohvikuid, tagama jogurtimasinate hoolduse ja korrashoiu. Kohus kuulas üle TH ́i kui hageja seadusliku esindaja vande all (I kd tl 255pjj), kes oli lepingu sõlmimise asjaolude juures ja teadis lepingu eesmärki. Seletuste kohaselt on hageja tegevus konseptipõhine, standardiseeritud, reguleeritud, poolte vahelises lepingus oli vajalik eksklusiivsus, et tulu teenida mõlemale poolele, markeerida saadavat tulu, kaitsta kaubamärki. Lisaks seletas ta, et eesmärk oli maksimeerida tulu. Hageja on esitanud ka presentatsiooni, millest nähtub Yo! nn identiteet (I kd tl 225). Vaidlust ei ole selles, et kostja pole oma kinodes avanud kolmandatele isikutele võimalust konkureerida Yo! kaubamärgiga, vaid on paigaldanud kinodesse enda sidusettevõtte Ice Cafè kohvikud. 14 (25)
Vaidlust ei olnud selles, et enne hagejaga lepingu sõlmimist ei olnud kostjal Ice Café iseteeninduslikke kohvikuid. Seda kinnitas ka kostja seaduslik esindaja MKD oma seletustega, et alles 2018. aasta aprillis tulid Ice Café iseteeninduslikud kohvikud kinodesse (09.11.2020 istungi protokoll). TH seletas, et mõlemad kohvikud sarnanevad oma kontseptsioonilt ja kaubamärgilt, erinevust võib olla värvilahendustes.
60.Hinnates pooltevahelise frantsiisilepingu p-de 1-4 sisu, hageja presentatsiooni (I kd tl 225), TH ́i ja MKD ́i seletusi vande all, aga ka kostja käitumist, et kostja pole võimaldanud kolmandatel isikutele kinodes konkureerida Yo! kaubamärgiga, vaid on paigaldanud sinna enda sidusettevõtte Ice Café kohvikud, siis saab järeldada, et pooltevahelise lepingu enda ja selle p 3.9 sisu eesmärgiks oli säilitada hageja kui frantsiisiandja frantsiisivõrgu üldist identiteeti, tema mainet, oskusteavet ja seda, et frantsiisiandja abi ei tooks kasu konkurentidele. Seega on tõendatud hageja väited lepingu eesmärgist – vajadust kaitsta kaubamärgi identiteeti, mainet, oskusteavet ja et tulu ei tekiks kolmandatele isikutele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et lepingu punktis 3.9 sätestatud tingimus jääb KonkS § 4 kohaldamisalast välja ja seega ei ole lepingu tingimus tühine KonkS § 8 mõttes ning tegemist on kehtiva lepingu tingimusega. Nii tuleb pooltel, sj kostjal lepingut VÕS § 76 lg 1, 2 ning § 377 järgi täita. Nimetatud põhjustel ei ole kohtul vaja hinnata, kas lepingule kohaldub Eesti Vabariigi Valitsuse 27.05.2010 määrus nr 60 (Grupierand) ja millised on poolte turuosade suurused. Nendele väidetele ja tõenditele ei pea kohus andma seetõttu ka hinnangut (I kd, tl 67-69, II kd tl 124).
61.Vaidlus on selle üle, mis on asjaomane turg, kas hageja Yo! kaubamärgi alt müüdavad tooted on analoogtooted kostja Ice Café poolt müüdavate toodetega. Kostja leidis, et asjaomane turg on kinoalad, kus müüakse lepingu p –s 3.9 märgitud toodet ja külmutatud jogurt pole asendatav jäätisega. Hageja sellega ei nõustunud. Sellel turualal on tähtsust, kuna neist asjaoludest sõltuvalt, on võimalik kontrollida lepingu p 3.9 tuleneva kohustuse rikkumist kostja poolt ja hagejal seetõttu kahju tekkimist VÕS § 127 lg 1, 2, 3, § 128 järgi.
62.Vaidlust pole selles, et hageja Yo! kohvikud on avatud kostja Solarise, Lõunakeskuse ja Mustamäe keskuse kinodes ja et aprillis 2018 paigaldas kostja Solarise, Lõunakeskuse ja Mustamäe kinodesse Ice Café kohvikud, milles müüakse külmutatud jogurtit, lahtist jäätist, külmutatud jogurti ja jäätise segu.
63.KonkS § 3 lg 1 sätestab, et kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Nii on kaubaturu määratlemisel oluline arvestada tooteturgu kui ka geograafilist turgu, kus ettevõtjad neid tooteid pakuvad ja kus konkurentsitingimused on üsna sarnased. Seaduse tähenduses tuleb asjaomaseks turuks pidada turgu, mille piires konkreetset konkurentsiküsimust hinnatakse, mis on aga seotud toote- ja geograafilise turuga. 15 (25)
Asjaomane geograafiline turg hõlmab konkurentsitingimustelt üsna sarnast ja naaberaladest eelkõige märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu eristatavat ala, kus kõnealused ettevõtjad tegelevad kaupade ja teenuste pakkumise ja hankimisega.
64.Kostja seadusliku esindaja MKD ́i seletustest (istungid 12.10.10 ja 09.11.2020) kohtule nähtub, et poolte koostööleping ei ole müük tarbijale. Seega on kostja vaidlusaluses lepingus ostja.
65.TH ́i seletustest (istung 12.10.2020) nähtuvalt on võimalik müüa külmutatud jogurtit mitmetes kohtades nagu kaubanduskeskused, SPA-d (näiteks Terviseparadiisis iseteenindus kohvik). Nõnda kinnitavad tema seletused hageja väiteid, et ettevõtjad saavad külmutatud jogurtit, jäätist, lahtist jäätist, mis moodustabki käesoleva vaidluse puhul tooterutu, pakkumisega tegelda ka väljaspool kinoala. Nii ei ole (ei käibi) külmutatud jogurt, millele on viidatud lepingu p -s 3.9 (ka p -s 4.6), aga ka lahtine jäätis, mitte piiratult kinoturul või kinoaladel ja seega võivad lõpptarbijad toodet osta väljaspool kino. Lisaks ei ole esile toodud mingeid asjaolusid, et neid tooteid ei saaks ettevõtjatest ostjad või müüjad osta/müüa Eestis.
66.Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kostjaga, et asjaomaseks turuks saaks KonkS § 3 lg 1 järgi pidada kinoala ning kohus leiab, et lepingu kontekstis KonkS § 3 lg 1 tähenduses on asjaomane turg külmutatud jogurti ja lahtise jäätise ostu kaubaturg ning selleks saab pidada geograafilise turuna Eestit.
67.Kostja leidis, et jäätis, külmutatud jogurt pole asendatavad tooted ehk analoogtooted (et kaubanduskeskuse toidupoest ostetud külmutatud jogurtitooted ja kinos koheseks tarbimiseks pakutavad jogurtitooted oleksid samal kaubaturul), kuna tarbija omistab neile väga selgelt erineva tarbimiseesmärgi. Sellega ei nõustunud hageja ja sellega ei nõustu ka kohus. Kohtule hageja poolt esitatud fotodest (hageja 31.08.20 dokumendi lisa 25, lk 153158) nähtuvalt pakutakse nii hageja Yo! kohvikutes kui ka Ice Café kohvikutes külmutatud jogurtit, lahtist jäätist. Need on piimast valmistatud maiustused, mis on sarnased oma tarbimisomaduste, hinna poolest, milles pole vaidlust. Seega on need objektiivselt võttes tarbija seisukohalt asendatavad tooted KonkS § 3 lg 1 tähenduses. Asjaolu, et tarbija teeb küll igal konkreetsel juhul vahet, kas tahta/osta külmutud jogurtit või jäätist (nagu märgib kostja), ei tähenda, et need ei oleks KonkS § 3 lg 1 mõistes objektiivselt asendavad tooted/analoogtooted. Ka ei oma asendatavuse/analoogtoote tähenduses KonkS § 3 lg 1 järgi tähtsust siinkohal asjaolu, kas kostja võimaldab muust kohast ostetud jäätise, jogurti, külmutatud jogurtiga kinosaali siseneda või kas eelviidatud Yo! kohvikutest ja ka Ice Cafést ostetud jogurtiga/jäätisega tarbija tegelikult kinosaali läheb. Mis puudutab kostja väidet, et enne pole kunagi peetud jäätist nn analoogtooteks, arvestades, et kostja on teinud 2017.a. juulis Premia jäätisele kampaaniat, siis see ei oma vaidluse seisukohalt tähendust, kuivõrd pooltevaheline vaidlusalune koostööleping on sõlmitud 2017.a. augustis. Mis puudutab kostja väiteid, et lepingu p 3.9 all peeti silmas justkui seda, et kostja ei või müüa külmutatud jogurtit, aga võib müüa pehmet jäätist, ei oma see siinkohal samuti tähtsust, sest kohus tuvastas eespool, mis on analoogtoode. Lisaks ei ole see ka tõendatud. Nimelt nähtub kostja seadusliku esindaja MKD ́i seletustest, et seda konkreetset lepingut, mille kirjutas alla kostja poolt RS, ei ole ta näinud ja teda sellesse ei kaasatud, ja kostja 16 (25)
27.01.2016.a. e-kirja (13.01.20 lisa 1, 2, I kd tl 94-96) järgi lepingu sõlmimiseni ei jõutud. Samas nähtub hageja seadusliku esindaja TH ́i ja kostja tollase esindaja RS ́i vahelisest läbirääkimistest ja lepingu projektide vahetusest (I kd lk 145 -152p) muu, ehk silmas on peetud nn analoogtooteid nii nagu kohus tuvastas. Kostja seisukoht, et hageja pole pidanud jäätist analoogtooteks, sest on kinnitanud, et külmutatud jogurt on tervislikum, ei tähenda objektiivselt seda, et tegemist pole asendatava/analoogtootega Konks § 3 lg 1 järgi. Nii ei ole vaidluses tähendust kostja 13.10.22 esitatud lisad 3-15 (lisa 13 (videofail) (II kd tl, 156-167) sellest, kuidas on külmutatud jogurtit presenteerinud hageja.
68.Kohustuse rikkumine.
69.VÕS § 100 mõttes on kohustuse rikkumine täielik või osaline kohustuse täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, 115 lg 1, § 127 lg 1, 2, 3 järgi kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 2 alusel ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis, lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 128 lg 4 järgi on kahjuks saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
70.Kuna nii hageja Yo! külmutatud jogurt kui Ice Cafés müüdav külmutatud jogurt, lahtine jäätist, jogurti-jäätise segu on analoogtooted, siis on põhjendatud ja tõendatud hageja väide, et lepingu 3.9 mõttes ei saa kostja lepingu kehtivuse ajal müüa oma kinodes vastavaid Ice Cafés müüdavaid analoogtooteid ja tegemist on kostja hoidumiskohustusega.
71.Pooled vaidlesid selle üle, kas lepingu kohaldamisalasse jääb ka Ülemiste, Eedeni, Pärnu kinodes Yo! kohvikute avamine. Märgitud küsimus on oluline hindamaks, mis ulatuses saab rääkida üldse kostja kohustuse rikkumisest. Hageja leidis, et leping hõlmab kõiki kostja poolt avatavaid kinosid. Kostja vaidles sellele vastu ja leidis, et lepingu p 1.3 kohaselt saab kohvikuid avada vaid uutes kinodes poolte kokkuleppel ja et selliseid kokkuleppeid hageja kohvikute avamiseks Ülemistes, Eedenis, Pärnus, ei ole.
72.Lepingut tuleb tõlgendada VÕS § 29 lg 1 järgi lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe, lg 5 p 1 sätestab, et lepingu sõlmimisel tuleb arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi.
73.Lepingu p 1.3 sätestab, et poolte kokkuleppel avatavate uute kohvikute kohta eraldi lepinguid ei sõlmita. Kostja esitas MKD ́i ja TH ́i vahelise e-kirjavahetuse perioodil jaanuar – veebruar 2016.a. (I kd tl 94-96), mis eelnes poolte lepingu sõlmimisele, kuid mille järgi küll lepinguni ei jõutud (MKD ́i seletused, 12.10.20 istung, I kd tl 257). Sellest kirjast nähtub otseselt, et kostja pole olnud nõus sellise variandiga, et igasse kinosse tuleb 17 (25)
Yo! kohvik; sellega võidakse küll arvestada, kui seal on piisavalt pinda jms, kuid selget nõusolekut ei ole. MKD ́i seletuste kohaselt ei olnud ta nõus sellega, igasse kinno tuleb hageja kohvik (12.10.20, I kd tl 257). Hageja esitas kohtule lepingute projektid ja neis on säte, et „poolte kokkuleppel avatavate uute kohvikute kohta eraldi lepinguid ei sõlmita“ (projekti p 1.3, I kd tl 145p, 148) ning kostja tollase esindaja poolt allkirjastatud variandi, mis sama sisaldab (I kd tl 151-152p). Seega, sõltumata sellest, et MKD ́i ülalviidatud kirjavahetuse alusel pooled lepingut ei sõlminud, on hilisemates projektides ja sõlmitud lepingus säte „poolte kokkuleppel avatavate uute kohvikute kohta eraldi lepinguid ei sõlmita“ (p 1.3). Kohtu hinnangul saab eelviidatud lepingu projektide p-s 1.3 kirjapandud sõnastust ning MKD ́i e-kirja ja seletusi hinnata selliselt, et hageja kohvikute avamine uutes kinodes saab toimuda poolte kokkuleppel. Lepingust endast ei nähtu mitte kuskilt, et sõnale „kokkuleppel“ on pooled andnud mingi muu tähenduse kui üldlevinud tähenduse. Kohtu hinnangul tuleb seda e-kirjavahetust ja lepingu projekte lepingu p 1.3 tõlgendamisel arvestada ja seega VÕS § 29 lg 1, lg 5 p 1 tuleb sõna „kokkuleppel“ all silmas pidada tavalist tähendust. Kohtu arvates ei võimalda hageja esitatud lepingu projektid ning leping ise järeldada, et hageja saab nõuda ja kostja kohustub igal juhul avama Yo! kohvikud kostja poolt uutes kohtades avatavates kinodes. Vastupidised kostja väiteid, et seda sai teha vaid poolte kokkuleppel, on tõendatud ja põhjendatud ning kooskõlas lepingu p 1.3.
74.Hoidumiskohustuse rikkumisest saab rääkida siis, kui kohustatud isik, antud juhul kostja, jätab oma hoidumiskohustuse täitmata.
75.Hageja seadusliku esindaja TH ́i seletustest vande all nähtub, et eksklusiivkokkuleppega sooviti maksimeerida saadavat tulu (I kd tl 256). Lepingu p 5 järgi jaguneb tulu poolte vahel solidaarselt ning lepingu järgi oli Yo! müügiartiklite müügikasum (neto käive miinus kaubakulu) vähemalt 70%, ja hageja esitab igakuiselt kostjale arve, mis on 35%-le Yo! müügiartiklite netokäibest. Seega asub kohus TH ́i seletusi ja lepingu viidatud tingimusi hinnates järeldusele, et lepingu 3.9 sätestatud tingimus on seoses lepingu p 5 märgitud tulu saamisega ehk et kui kostja rikub oma lepingu p -st 3.9 tulenevat kohustust sellega, et müüb oma kinodes oma analoogtooteid, saab rääkida hageja saamata jäänud tulu kui kahju tekkimisest, kui see tulu väheneb seetõttu, et hageja kaubamärgi all tooteid ei müüda või näiteks müük ei suurene.
76.Seetõttu leiab kohus ka seda, et hageja saamata jäänud tulu kui kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ja kahju tekkimine on ettenähtav rikkumise tagajärjena kostjale ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 2, 3 järgi. Nimelt pidi kostja lepingu p 3.9 tuleneva hoidmiskohustuse rikkumise tagajärjena aru saama, et selle rikkumise tulemusel võib väheneda jaotamisele kuuluv tulu ja hageja saadav osa lepingu p 5 järgi. Kohus vaatab kahju tekkimist, ulatust edaspidi. Kohus märgib siinkohal seda, et kuskil pole tõusetunud küsimust sellest, et kostja kohvikutes müüdavate toodete tulu kuuluks poolte vahel jagamisele või et seda tulu jagamist oleks kostja hagejale pakkunud. Nii ei saa kostja kuidagi tugineda väitele, et kahju ei kuulu hüvitamisele või see oleks kuidagi hea usu põhimõtte vastane.
77.Õigeks saab pidada iseenesest seda kostja väite osa, et võimatu on nõuda kostjalt, et ta oleks pidanud tulu saama, sest rääkida ei saa ju sellest, et igal juhul peab tarbija toote ostma 18 (25)
(ei saa sundida tarbijat ostma toodet). Samas ei saa rääkida lepingu p 3.9 ja p 5 mõttes sellest, et sellise väidetav nn tulu mitteteenimise kohustust saaks õigustada oma analoogtoodete müümisega lepingu p 3.9 tingimuse vastaselt. Vastasel korral ostutuks lepingu eesmärk, olemus ja lepingu p -s 3 märgitud kohustused, sh p 3.9 sätestatu koos lepingu p-s 5 sätestatuga ainetuks mõlemale lepingu poolele. Teisisõnu on kostja väidetest võimalik aru saada, et isegi kui toote müügist tekiks tulu, ei saaks või ei peaks seda ka lepingu p 5 järgi jagada/jagama, mis ei ole kooskõlas p 5 mõttega. Seega tuleb järeldada, et tegelikult on lepingu p 3, sh 3.9, 5 mõtte kohaselt lepingu eesmärk siiski tulu saamine ning lepingu p 3.9 sätestatud keeld – hoidumiskohustus on suunatud olemuslikult tulu saamisele ja selle (omavahelisele) jaotamisele.
78.Nii asub kohus järeldusele, et kui kostjal oli lepingu p -s 3.9 keeld mitte müüa Solarise, Mustamäe ja Lõunakeskuse kinodes enda kohviku analoogtooteid, ja kuna kostja seda siiski tegi (selles vaidlus puudus), on ta rikkunud lepingu p 3.9 tulenevat kohustust ning hagejal kahju tekkimine saamata jäänud tulu näol nendes kinodes pidi olema kostjale ka VÕS § 127 lg 2, 3 järgi ettenähtav, seoses tema kohustuse rikkumisega, kuna kohustuse eesmärgiks oli hagejal saamata jäänud tulu kui kahju ärahoidmine.
79.Kuna vaidlust pole selles, et teistes kostja kinodes (Eeden, Pärnu, Ülemiste) ei ole avatud Yo! kohvikuid, sest pooled ei ole selles saavutanud kokkulepet, siis ei ole kostja ka lepingu p 3.9 tulenevat kohustust nendes kinodes rikkunud sellega, et on avanud seal oma Ice Café kohvikuid ja müünud seal siis vastavaid analoogtooteid. Kohus märgib, et hageja enda poolt kohtule esitatud TH ́i e-kirjalisest vastusest kostja teenindusjuhile (10.06.19, I kd lk 159) nähtub, et Ülemistes asuvas kinos ei ole Yo! kohvikut ning kuskil pole viidet, et oleks kokkulepe Yo! kohviku avamiseks Ülemiste keskuse Apollo kinos. Et Apollo Kino Solarise teenindusjuht tellis kastmeid, ei võimalda järeldada poolte kokkuleppe olemasolu Yo! kohviku paigaldamiseks. Nimetatud põhjendustel ei saa hageja nõuda ka VÕS § 127 lg 1, 2, 3, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, ja § 128 lg 4 järgi nendes kinodes (Ülemiste, Eeden ja Pärnus) müüdavate analoogtoodete müümisest tingitud kahju kui saamata jäänud tulu hüvitamist. Hageja sellekohased väited on seega alusetud ja kostja vastupidised väited põhjendatud.
80.Kostja väitis, et Solarise keskuses asuvat Apollo kino opereerib muu isik, sest Solarise Keskus on sõlminud Solaris Kino OÜ -ga üürilepingu ja seega on viimasel otsustusõigus selle üle, mida ta lepingu raames teeb. Nii ei vastuta kostja enda arvates selle eest, kui Solaris Kino on paigaldanud Solarise keskuse üüripinnale Ice Café kohviku. Kostja esitas Apollo grupi raamatupidaja EM kinnituskirja (I kd tl 131), mille kohaselt ei ole Apollo Kino OÜ-l sõlmitud lepinguid Solaris Keskuse OÜ-ga seal asuva Apollo kino pinna kasutamiseks ja seda opereerib Solaris Kino OÜ. Märgitud tõend ei kinnita kuidagi seda, et mainitud kinoalale oleks Ice Café kohviku paigaldanud Solaris Kino OÜ. Nii on alusetu kostja väide, et ta pole rikkunud lepingu p 3.9 tulenevat kohustust, mis puudutab mainitud kohas Ice Café kohvikut ja seal müüdavaid analoogtooteid. Isegi kui see nii on, saanuks kostja takistada tema enda kohviku paigaldamist teiste isikute poolt (Solaris Kino OÜ või Solaris Keskuse poolt), tulevalt hageja ja kostjavahelise lepingu p 3.9-st.
81.Saamata jäänud tulu suurus. 19 (25)
82.VÕS § 128 lg 4 teise lause järgi võib saamata jäänud tulu seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Kuna saamata jäänud tulu täpse suuruse tõendamine on keeruline, peab VÕS § 128 lg 4 esimese lause järgi kahjustatud isik tõendama üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Frantsiisileping on tasuline, mistõttu on frantsiisivõtjal kohustus tasuda frantsiisi eest kokkulepitud tasu (lepingu p 5.1).
83.Vaidlust polnud selles, et hageja andis frantsiisiandjana talle kuuluva intellektuaalse vara, oskusteabe jmt, st Yo! kontseptsiooni kui terviku kostjast äriettevõttele tema majandus- ja kutsetegevuses kasutamiseks, millest sai kasu kostja ja hageja sai tasu (lepingu p 2.3, litsentsitasu). Lepingu p 5 sätestab tulu jaotamise poolte vahel. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et nad teenisid selle lepingu järgi tulu, mida jagasid. Viimast kinnitavad hageja poolt kohtule esitatud kostja raamatupidaja poolt hagejale saadetud jogurti müügiandmed (I kd tl 46-47), tõsi küll need on 2017.a. juulikuu kohta, mis eelnes lepingu sõlmimise kuule (poolte vahel oli ka enne suuline leping). Kohus ei kahtle selles, et hageja ei soovinud tulu teenida pärast kirjaliku lepingu sõlmimist ja pärast seda, kui kostja paigaldas 2018. aprillis oma Ice Café kohvikud Mustamäe, Solarise keskuse ja Lõunakeskuse kinodesse.
84.Hageja on hagiavalduses märkinud ja teinud arvestuse, et saamata jäänud tulu lepingu lõppemiseni on 712 928 eurot (13.08.19, I kd lk 38). Menetluse käigus ei tuginenud enam esialgsele tulu arvestusele (hagi 28.02.219 lisa 12,14, tl 23, 44-45), kuid nõuet ei vähendanud.
85.Kohus nõustub kostjaga, et kahju suuruse arvestamisel tuleb võtta arvesse, et Covid-19 leviku ajal, sh ajal, kui riigis oli kehtestatud eriolukord, olid kinod kas suletud või nende külastatavus vähenenud. Nimelt nähtub kostja esitatud Statistikaameti andmetest, et seetõttu vähenes kinode külastatavus üle kahe korra (II kd tl 67). Näiteks oli Statistikaameti andmetel 2018.a. kino külastusi 100 elaniku kohta 275, 2019. aastal vastavalt 278 ja 2020.a aastal ehk kui Eestis oli eriolukord ja algas Covidi-levik, vastavalt 136. Tegemist on üldiste andmetega, kuid kohtu hinnangul ei saa järeldada, et seda mõju poleks olnud kostja kinodes. Kohtu hinnangul saab Yo! kohvikute käive sõltuda kinode külastatavusest ehk mida vähem kinokülastajaid, seda väiksem on ka käive, mis mõjutab kohtu hinnangul hageja saamata jäänud tulu ja on kinokülastuse langusega seotud. Et kostja enda müügitulu langes, kinnitavad kostja esitatud tema majandusaasta aruanded 2019 - 2020. aastate kohta (II kd tl 68-97). Kui 2018. majandusaastal oli kostja müügitulu 15 359 790 eurot (aruande lk 5), siis 2019. majandusaastal (hõlmab perioodi 01.05.2019-30.04.2020) oli müügitulu 11 984 215 eurot. Lisaks nähtub aruandest, et kolmandik 2020. majandusaastast kehtis Eestis eriolukord, kinod olid suletud alates märtsist ning 2020. majandusaastal oli kostja müügitulu võrreldes 2019. majandusaastaga, langenud üle kahe korra (oli 4 673 080 eurot; 2020.a. aruande, lk 6).
86.Kuna leping lõppes kohtumenetluse ajal, tegi kohus pooltele ettepaneku esitada tõendid saamata jäänud tulu arvestuse kohta, sest lepingu lõppedes pidid olema selged ka vastava arvestuse aluseks olevad andmed. 20 (25)
87.Hageja esitas kohtule UV 24.09.22 arvamuse saamata jäänud tulu kohta (II kd lk 137). UV on riiklikult tunnustatud ekspert finantsekspertiiside valdkonnas (EKEI kodulehekülg), seega on tal olemas erialased teadmised viidatud arvamuse kui dokumentaalse tõendi andmiseks.
88.Asjatundja võttis arvesse ühe kogumina Lõunakeskuse, Solarise keskuse ja Mustamäe keskuse Apollo kinod, sest seal olid kohvikud avatud ka enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist, ehk andmed olid ajaloolised, mida arvestada. Arvesse võttis ka aja, mil kostja paigutas oma kohvikud samadesse kinodesse ehk aprillis 2018.a. Asjatundja on lähtunud müügituludest ja kassatulust, sest tema arvamuse kohaselt arvestab kassatulu nii külastajate arvu kui piletihinna kasvu. Lisaks on ta arvamuses vaadelnud ka lepingu p 5, mis sätestab tulu arvestuse, ning VÕS § 128 lg 4 saamata jäänud tulu regulatsiooni.
89.Arvamuses on Solarise ja Mustamäe osas rikkumise järgne 2018.a müügitulu leitud nii, et eelmise aasta müügitulu on kohandatud aastase kasvuga, mis on arvestatud vastavate aastate (2018/2017) kassatulu kasvu põhjal. Kuna Lõunakeskus alustas mais 2017, siis on 2018.a. aprilli müügitulu võrdsustatud tegeliku 2018.a. märtsi müügituluga (arvamuses märge, et 2017.a. aprilli müügitulu puudub) ning alates 2018 mai müügitulust lähtus ta eelmise aasta tulemustest, mida korrigeeris koefitsiendiga 1,5. Vastav koefitsient tugineb sellele, et näiteks Mustamäe kino kuu keskmine müük 2018 vs 2017 näitas 76% kasvu ehk avamisele järgnev aasta toob kaasa tavapärasest kiirema kasvu, mistõttu on põhjust sellist eeldust kasutada ka Lõunakeskuse puhul. Arvamuses kohaselt võtavad külastajad teatud aja jooksul kohviku omaks ning müügitulu suureneb teatud perioodil märkimisväärselt. Arvamuse kohaselt kinnitab seda Mustamäe kino jäätisekohviku müügitulu kasv, mis näitas avamise aastale järgneval aastal 76% kasvu. 2019.a. arvutused Solarise, Mustamäe, Lõunakeskus kinode jäätisekohvikute kohta on tehtud selliselt, et eelmise aasta tulu on kohandatud aastase kasvuga, mis on arvutatud vastavate aastate (2019/2018) kassatulu (arvamuse joonealune märkus 2) põhjal. 2020.a. arvutused Solarise, Mustamäe, Lõunakeskus kinode jäätisekohvikute kohta on tehtud selliselt, et eelmise aasta tulu on kohandatud aastase kahanemisega, mis on arvestatud vastavate aastate (2020/2019) kassatulu (arvamuse joonealune märkus 2) põhjal. Koroonaviiruse tõttu külastajatele suletud perioodid on jäetud arvutustest välja. 2021.a arvutused Solarise, Mustamäe, Lõunakeskus kinode jäätisekohvikute kohta on tehtud sedasi, et üle-eelmise aasta tulu on kohandatud kahanemisega, mis on arvestatud vastavate aastate (2021/2019) kassatulu (arvamuse joonealune märkus 2) põhjal. Koroonaviiruse tõttu külastajatele suletud perioodid on jäetud arvutustest välja (arvamusel on lisa 2 kinode sulgemise aja kohta). Arvamuse andja on kasutanud nn üle-eelmist aastat (2019.a) seetõttu, et 2019.a. ei olnud kinokülastajatele suletud perioode. 2022 jaanuari -augusti kohta tehtud arvutused Solarise, Mustamäe, Lõunakeskuse kinode jäätisekohvikute kohta on tehtud selliselt, et arvestatud on 110% 2019.a (piirangutevaba täisaasta) tuludest. 2022.a. ei olnud kinod suletud ja eeldatud on müügi taastumist näitajani 110% 2019.a müügist - 10% kasv arvestab ka hindade üldist kallinemist. Selle tulemusel jõudis arvamuse andja järelduseni, et hageja saamata jäänud tulu Lõunakeskuse, Mustamäe, Solarise kinos on 207907 €. Arvestuse lisadest nähtub, et saamata jäänud tulu arvestuses on võetud arvesse lepingu p 5 tulenevat tulu jaotust - 35% (arvamuse lisa 1, II kd tl 139). 21 (25)
90.Kostja esitas 31.10.2022 omapoolse arvamuse saamata jäänud tulu kohta (II kd tl 222), mille on koostanud LR, kes on sama moodi riiklikult tunnustatud ekspert (EKEi kodulehekülg). Seega on ka temal teadmised märgitud saamata jäänud tulu arvestuse tegemiseks.
91.– 93. Ei avalikustata.
94.Kokkuvõtvalt leidis asjatundaja kõik eeltoodud arvestades järeldusele, et Coffee IN saamata jäänud tulu kokku 42 900,57 eurot, kuna asjatundja arvestas maha ka Ülemiste, Pärnu keskuse, Eedeni võimalikud säästetud kulud.
95.Hinnates viidatud arvamusi omavahel, asub kohus järeldusele, et kostja esitatud arvamuses selgub üheselt, mis mõjutab saamata jäänud tulu suurust. Seda mõjutab kino külastatavus, mida omakorda mõjutasid koroonaviiruse levikuga seotud kino külastatavuse piirangud /sh täielik sulgemine/, kino repertuaar (kas oli nn hittfilme), kino külastatavuse nn enda hüppelisus, ja mis kõik omakorda mõjutasid külmutatud jogurti müüki. Kohtu hinnangul on kostja tõendist selgelt aru saada, et külmutatud jogurti enda müük on olnud seotud sama moodi kino külastatavusega, kuid ka tarbija harjumuste muudatustega ja sama moodi Ice Café toodete müügiga, kuid asjatundja on neid mõjusid analüüsinud ja arvutustes välja toonud. Arvamusest nähtuvalt on asjatundjal olnud arvamuse koostamiseks kostjalt saadud müügiandmed, kino külastatavuse andmed, selle langused, tõusud. Asjatundja ei ole teinud arvestusi prognoosiga, et kui teatatud esimestel aastatel oli jogurti müük tõusus, et selline tõus jätkus nagu on seda teinud hageja asjatundja (lähtunud eeldusest, et see trend on tõusu suunas, teinud arvestusi koefitsiendiga ja lähtunud vaid müügi kui sellise ja kassatulust). Seetõttu leiab kohus, et hageja asjatundaja arvamuses toodud arvestus pelgalt lõpliku müügi ja kassatulu pinnalt, mis sisuliselt ei arvesta konkreetselt külmutatud jogurti konkreetseid andmeid, ei kinnita seda, et saamata jäänud tulu oleks Solarise, Lõunakeskuse, Mustamäe keskuse kinodes 207907 €. Kohtu hinnangul ei ole tegemist põhjaliku analüüsiga tulu suurusest ja kohus asub järeldusele, et kostja asjatundaja arvestus nende keskuste kinode järgi saamata jäänud tulu kohta on igati põhjalik, kõiki asjaolusid analüüsiv ja seetõttu järgitav.
96.Eeltoodu alusel kaalub kostja asjatundja arvamus üle hageja esitatud asjatundja arvamuse saamata jäänud tulu arvestuse kohta. Kohus tuvastas ülalpool, et teistesse kinodesse sai Yo! kohvikuid avada vaid poolte kokkuleppel, mida pole. Seega ei saa tekkida ka saamata jäänud tulu sellest, sest kostja ei saanud ka lepingu p 3.9 kohustust nendes teistes kinodes kuidagi rikkuda.
97.Ei avalikustata.
98.Kohus asub järeldusele, et hageja saamata jäänud tulu Solarise, Lõunakeskuse, Mustamäe keskuse kinodes on 66 092,42 eurot. Kuna Eedeni, Ülemiste ja Pärni kinodes Yo! kohvikute avaldamise kokkulepet polnud, siis ei ole kostja kohustuse (lepingu p 3.9) rikkumises ja kohus ei analüüsi hageja asjatundaja arvamuse andmeid selle kohta, kui suur võiks olla nendes 22 (25)
kohtades saamata jäänud tulu. Ka ei hinda kohus kostja taotluse alusel hageja esitatud andmeid Ülemiste, Eedeni ja Pärnus kinode säästetud kulude kohta (III kd tl 11-16, hageja raamatupidaja ja juhatuse liikme kinnitus koos arvete ja maksedokumentidega).
99.Hageja kulusid 600 €, millele lisandub käibemaks, ja mis on kantud Solarise, Lõunakeskuse ja Mustamäe keskuse kinode kohvikutes, ei saa kohtu hinnangul maha arvestada, sest kostja asjatundja on vastavate kinodes saamata jäänud tulu arvestuse teinud ning kohtul puudub kahelda selles, et see oleks ebaõige.
100.Kuivõrd kostja asjatundja on võtnud arvesse saamata jäänud tulu arvestuses Covidi mõju, mis mõjutas külastajate arvu, samuti jogurti müügiandmeid, trendi langust, siis ei ole vaja kohtul saamata jäänud tulu arvestuses täiendavalt enam uurida kostja esitatud andmeid viiruse tõttu riigis kehtestatud piirangute kohta (I kd tl 117, 133, II kd tl 238-247). Sama moodi pole vaja uurida kostja esitatud hageja majandusaasta aruandeid (II kd tl 168-221).
101.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja väited, et saamata jäänud tulu suurus on 712928 € (hagi täpsustus 13.08.19) või 355892 € (kuue kino osas) või 207907 € (Mustamäe, Solarise ja Lõunakeskuse kinode osas), ei ole tõendatud ning tõendatud on osaliselt kostja väide, et see saamata jäänud tulu on VÕS § 128 lg 4 järgi 66 092,42 eurot. Kuna tõendatud on, et hagejal jäi saamata tulu ja et sellel on ka kostja asjatundaja arvamuse kohaselt osaliselt seos ka Ice Café müüdava külmutatud jogurtiga, siis on kahju tekkimisel seos kostja poolt lepingu p 3.9 tuleneva kohustuse rikkumisega. Kostjal tuleb hagejale seetõttu tekkinud kahju hüvitada VÕS § 127 lg 1, 2, 3, § 128 lg 4, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi.
102.VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. 103.Vaidluses tõusetus küsimus, kas kahju hüvitist saaks VÕS § 139, § 140 alusel vähendada. Kohtu hinnangul puudub selleks alus. Kostja viitas sellele, et hageja kohviku masinad ei töötanud korrektselt. Seda asjaolu, et nendes esines rikkeid, kinnitab kostja esitatud ekirjavahetus 2018.a. märtsis, augustis, septembris, novembris, detsembris (I kd tl 71-77). Kohtu hinnangul on see niivõrd väike aeg ja sedagi kirjadest nähtuvalt üksikutel kuupäevadel, mistõttu leiab kohus, et lepingu 5-aastas kestvust arvestades, on sellel niivõrd väike mõju, mis ei anna alust vähendada kahju hüvitist ei VÕS § 139 lg 1 ega § 140 alusel. Kostja väide, et hageja pidanuks tegema asendustehinguid, et vähendada kahjusid, ei ole asjakohane, kuna lepingu p 4.6 järgi ei olnud hagejal õigus paigutada teistesse kinodesse oma kohvikuid ning lepingu rikkumine ei saa olla õigustuseks kahju vähendamiseks VÕS § 139 alusel, nagu soovis seda kostja. Nimetatud põhjustel ei ole vaja hinnata hageja väiteid, et kostja pidi hooldama lepingu järgi masinaid (lepingu 3.7, 3.10) ja kas kostja seda tegi või ei.
23 (25)
104.Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud osaliselt. Kuna kohus lahendab ja rahuldab osaliselt hageja primaarnõude, sest see on osaliselt tõendatud ja põhjendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele, ei pea kohus põhjendama alternatiivsete nõuete rahuldamata jätmist (TsMS § 442 lg 8 viimane lause). 105.Hageja palus välja mõista kostjalt viivise alates 14.08.2019 ehk arvates haginõuete täpsustamisele järgnevast asjast. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Seega saab hageja kohtu hinnangul nõuda viivist kahju hüvitiselt arvates 14.08.2019 (nõude täpsustamise avalduse esitamise aeg) seadusjärgses määras ehk VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kohustuse täitmiseni. 106.Ülaltoodu alusel tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt järgmiselt: välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud tulu kui kahju hüvitist 66 092,42 eurot ning alates 14.08.2019 võlgnetavalt kahju hüvitiselt viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kohustuse täitmiseni. Rahuldamata tuleb jätta hageja alternatiivsed nõuded, milles ta palus kostjalt välja mõista mõista Apollo Kino OÜ-lt OÜ Coffee IN kasuks välja kahju hüvitis 712 928 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras, osaliselt perioodiliste maksetena järgmiselt: kahju hüvitis kuni 13.08.2019 kindlaks määratud summas 80 837 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras arvestatuna 80 837 eurolt alates 14.08.2019 kuni kahju hüvitise tasumiseni, kahju hüvitis alates 14.08.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni kohtu poolt kindlaksmääratud summas ja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras arvestatuna kohtuotsuses kindlaksmääratud summalt ja kohtuotsuse tegemise ajast kuni kahju hüvitise tasumiseni, kahju hüvitis alates kohtuotsuse tegemisest kuni 29.08.2022 kuupäevani kohtu poolt kindlaksmääratud igakuiste maksetena, mis tuleb tasuda Coffee IN OÜ-le iga kuu 10. kuupäevaks ja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras arvestatuna perioodilise makse summalt ja sissenõutavaks muutumisest kuni kahju hüvitise tasumiseni. 107.Kohus ei pea hindama lepingu ülesülemisega seotud väiteid ja tõendeid, sh andmeid kostja ettevõtte ajaloost, kuna nende asjaolude üle vaidlust pole (I kd tl 7-22). Kohtule on esitatud ka andmed kostja grupi seoste kohta, kuid neil ei ole vaidluses tähtsust (II kd tl 262). Menetluskulude jaotus
109.Kohus jättis 22.01.2021 määrusega osaliselt hagi läbi vaatamata ning selles osas poolte menetluskulud hageja kanda ning otsustas, et määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse pärast asjas tehtava lõpplahendi jõustumist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda ning lg 2 sätestab, et kui rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on 24 (25)
kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
110.Käesolev hagi, mille kohus sisuliselt lahendas, kuulub osalisele rahuldamisele (ca 10%), sõltumata sellest, et oli esitatud alternatiivsed nõuded. Seega oli hageja õigustatud hagiga kohtusse pöörduma, mistõttu leiab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel, et käesolevas otsuses lahendatud nõuete menetlemisega seotud lõiv jääb kostja kanda. Samas tuleb arvesada, et kostja pakkus menetluses kompromissi 80 000 euro ulatuses. Kohus pakkus menetluses kompromissi, kostja oli nõus isegi 120 000 -eurose kompromissiga, kuid hageja ei soovinud seda võtta vastu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et TsMS § 163 lg 2 järgi jäävad käesolevas otsuses lahendatud nõuetega seotud hageja lepinguliste esindajate kulud 10% ulatuses kostja kanda ja kostja lepinguliste esindajate kulud 90 % ulatuses hageja kanda ning kõik muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Selguse huvides märgib kohus, et Harju Maakohtu 22.01.2021 kohtumäärusega (hagi osaline läbi vaatamata jätmine) läbi vaatamata jäetud nõuete osas jäävad menetluskulud (sh riigilõiv, õigusabikulud) nii nagu märgitud määruse resolutsiooni ps 2.
111.Kõikide kulude, sealhulgas 22.01.2021 määruse järgsete kulude rahalise suuruse, määrab kohus kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2).
112.Kohtuotsuse avaldamine
113.TsMS § 38 ja § 462 lg 3 mõttest tulenevalt võib avalikustada kinniseks kuulutatud menetluses tehtud kohtulahendi osas, mis ei kahjuta menetluse kinniseks kuulutamise eesmärki. Kuna kohus kuulutas määrusega 23.03.23 kinniseks osaliselt kostja 31.10.2022 dokumendi ja selle lisaks 22 oleva asjatundaja arvamuse andmed, siis ei avalda kohus otsuse avaldamisel selle jõustumisel käesoleva otsuse punktides 91, 92, 93, 97 kajastatut, ülejäänud otsuse osa kuulub avalikustamisele. (digitaalne allkiri) Kohtunik
25 (25)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.