Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 20.01.2026. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 18.09.2023 liitumislepingu, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbritele 55612745 ja 55671791. Liitumislepingust tulenevalt kohustus kostja saadud sideteenuse eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 2024 märtsikuu arvest. Tuginedes tingimuste p-le 3 piiras Tele2 kostja teenused alates 27.05.2024 ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates 11.06.2024. Lepingu ülesütlemise ajaks oli kostjal tasumata kolm arvet, s.o 01.03.2024 esitatud arve nr 15119376045 summas 45,51 eurot, 01.04.2024 esitatud arve nr 15119603267 summas 45,51 eurot ning 01.05.2024 esitatud arve nr 15119830987 summas 18,17 eurot. Seega viimase arve tasumise tähtaja (s.o 18.07.2024) seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees summas 275,19 eurot. Kostja ei reageerinud Tele2 nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 loovutas 23.08.2024 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust. PlusPlus Baltic OÜ on toimetanud teenusena 02.10.2024 ühe tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras, s.o 0,05% päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 42,96 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist lepingujärgses määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja esitatud asjaolude pinnalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 275,19 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 20.02.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 85,61 eurot (42,96+42,65). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 21.02.2026 viivise põhivõlalt kuni põhinõude (275,19

2 (4)

eurot) täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 587 eurot, s.o 140 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning 427 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 140 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagis sisalduv nõue põhineb ühel lepingul. Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised, mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 2 tundi. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 200 eurot (lisandub käibemaks). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 404 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 44 eurot. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

3 (4)

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.