Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-21-20470 ajaks hageja täiendavaid tõendeid ega muid menetlusdokumente kohtule ei esitanud. Kohus küsis hageja lepinguliselt esindajalt 02.12.2025. a kas hageja soovib asja edasist menetlust, millele hageja vastas 08.12.2025. a jaatavalt. Kohus edastas poolte lepingulistele esindajatele 11.12.2025. a kohtukutsed 19.02.2026. a eelistungiks. Poolte esindajad said istungi kutsed kätte samal päeval s.o 11.12.2025. a. 18.02.2026. a esitas hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga kohtule teate, et tema volitused hageja lepingulise esindajana lõppevad 18.02.2026 ning esitas taotluse 19. veebruariks 2026 määratud istungi tühistamiseks, et hageja saaks leida uue lepingulise esindaja. 19.02.2026. a toimunud eelistungil esitas kostja taotluse jätta asi läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei ilmunud kohtuistungile. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu kohtuistungile. Hageja sai 19.02.2026. a määratud kohtuistungi kutse kätte 11.12.2025. a. Hageja kohtusse ei ilmunud. Hageja lepingulise esindaja 18.02.2026. a kell 22.04 allkirjastatud ja kohtule esitatud taotlus, ei ole menetlusõiguse heauskne kasutamine, mida nõuab TsMS § 200. Hagejal oli kohtukutse saamisest arvates piisavalt aega otsustada kes on tema lepinguline esindaja ja kes osaleb kohtuistungil. Öösel esitatud taotlus ei ole menetlusõiguse mõistlik ega heauskne kasutamine. Lepingulise esindaja volituste lõppemine ei ole mõjuvaks põhjuseks, miks peaks kohus istungi edasi lükkama. Hagejal oli võimalus kohtuistungile tulla ka ilma lepingulise esindajata. Kohus jätab hageja taotluse rahuldamata. Kohus rahuldab kostja taotluse ja jätab hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei ilmunud kohtuistungile. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud kui kohus jätab hagi läbi vaatamata. Käesoleval juhul jätab kohus hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei ilmunud kohtuistungile. Seega tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja 19.02.2026. a menetluskulude nimekirja kohaselt sai kostja õigusabi 1,7 tunni ulatuses, kokku 1443,51 euro eest. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga ning palub need välja mõista koos käibemaksuga kuna ta ei ole käibemaksukohuslane. Lisaks palub kostja välja mõistetud menetluskuludelt kohustada hagejat tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtu hinnangul vastab kostja lepingulise esindaja tunnitasu turutingimustele ning osutatud õigusabi ajakulu vastab mõistlikule töömahule ning asja keerukusele. Seetõttu rahuldab kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse.

2

2-21-20470 Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt võib määrusele, millega kohus jätab hagi läbi vaatamata, esitada ringkonnakohtule määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.