AS LHV Pank hagi MMMarkFish OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS LHV Pank (registrikood 10539549) Hageja lepingulised esindajad: Teele Reedi ja Marjana Hiie Kostja: MMMarkFish OÜ (registrikood 14157411)
Istungi aeg
03.02.2026
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt MMMarkFisk OÜ-lt hageja AS LHV Pank kasuks välja 51 714,74 eurot, millest 25 856,37 on põhinõue, 25 856,37 on viivis ja 2 eurot kaardi kuutasu.
3.Jätta läbi vaatamata hageja nõue kostjalt kaardi kuutasu 22 eurot väljamõistmiseks seoses nimetatud nõude tagasivõtmisega. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Mõista kostjalt MMMarkFisk OÜ-lt hageja AS LHV Pank kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) 1400 eurot.
Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (1400 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi
2-23-2124 kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.AS LHV Pank (hageja) esitas kohtule hagi MMMarkFish OÜ (kostja) vastu 25 856,37 eurot, kaardi kuutasu ja viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 19.12.2016 kliendileping ning 12.05.2020 kaardileping. 18.01.2022 laekus kostja pangakontole XXXXXXXXX ettevõttelt CCCCCC kokku 28 936,64 USD. Peale nimetatud summa laekumist tegi kostja mitmeid erinevaid tehinguid ning võttis raha sularahaautomaadist välja. CCCCCC taotles 31.01.2022 tagastamist maksja kontole. Pangatöötaja kontakteerus 31.01.2022 kostjaga, paludes nõusolekut makse tagastamiseks. Kostja oli nõus ning makse tagastati makse teostajale. Kuivõrd kostja kontol puudusid piisavad rahalised vahendid, läks konto saldo miinusesse. Kostjat teavitati hageja poolt e-posti teel maksenõudest 12.10.2022 ja kordusnõue saadeti välja 07.11.2022. Kordusnõudes selgitati, et võlgnevused koos lisanduvate tasudega tuleb tasuda hiljemalt 21.11.2022, tagades võlgnevuse ulatuses vabade rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol LHV pangas. Koos põhinõudega on esitanud hageja viivisenõude. Vastavalt hageja hinnakirjal on konto viivise määraks 0,1% põhiosamakselt päevas.
3.Hageja oma täiendavas seisukohas toob välja, et kostja väited on ümber lükatud hagiavalduse lisas 4 oleva kõnesalvestusega. Kostja on oma vastuses jaatanud loa andmist ning selgitanud, et ta ei saanud aru, millele ta nõusoleku andis. Hageja ei tohi makse tagasikutsumisel vahendada makse tegija ja makse saaja vahelist suhtlust, sest seda ei luba pangasaladus. Kui hageja saab teavituse, et maksja on mingil põhjusel teinud makse ebaõigesti, küsib ta peale makse tagasikutsumist saajalt sellele nõusoleku. Ei ole oluline, millised on kostja ja CCCCCC vahelised õiguslikud suhted. Juhul kui kostja leiab, et tal on nõue CCCCCC vastu, on tal võimalik kasutada väljaspool käesolevat kohtumenetlust erinevaid õiguskaitsevahendeid. Kostja on selgitanud, et tema ei ole saanud CCCCCC 18.01.2022 makset. Nimetatud makse kajastub hageja poolt esitatud konto väljavõtte leheküljel 4 19.01.2022 maksena, sest makse laekumine võttis aega päeva. Olukorras, kus kostja ei oleks CCCCCC poolt 18.01.2022 teostatud makse ning makse tagasikutsumise perioodi vahelisel ajal valesti laekunud summasid oma eurokonto kaudu sularahana välja võtnud, ei oleks konto peale summa CCCCCC-le tagastamist miinusesse läinud. Kuivõrd kostja tunnistas, et CCCCCC makse ei olnud õiguspärane, oli hageja kohustatud selle tagastama. Hageja tegi seda antud juhul omadest vahenditest (sest kostja oli summa ära kulutanud), mistõttu tekkis hagejal nõue kostja vastu.
4.Kostjat on 31.01.2022 kell 12.32 teavitatud, et makse referents nr 467057376 kohta on esitatud tagasikutsumispalve. Nimetatud laekumise tagasikutsumise puhul küsiti kostjalt, kas ta on nõus makse tagasikutsumisega (st kas ta peab seda makset valesti täidetud makseks). Kostjale nimetati makse referentsnumber, summa, kuupäev, maksja ja tema konto numbri andmed. Nimetatud kirjast on aru saada, et tegemist võib-olla alusetult kantud summaga. Kostja on 31.01.2022 kell 13.11 vastuses selgitanud, et on nõus makse tagastama. Sellega on kostja tunnistanud, et tema kontole on laekunud alusetult kantud summa ning ta on nõus selle tagastama. Juhul kui kostja oleks andnud vastuseks, et ta ei ole nõus kannet tagastama, poleks 2
2-23-2124 hageja kannet tagastanud ning CCCCCC oleks pidanud nõude esitama kohtusse, kus alles peale võimalikku nõude rahuldamist oleks raha tagastatud ilma kostja nõusolekuta. Makseteenuse lepingu üldtingimuste punktist 6.2 tulenevalt võib klient pangale antud maksejuhise tagasi võtta üldtingimustes kliendi korralduste kohta ja panga poolt antud juhistes sätestatud korras. Ebaõige maksekorraldamise tagastamise ajal kehtinud hageja üldtingimuste punktist 8.7 tulenevalt on klient kohustatud tagama, et kontol oleks pangale esitatava korralduse täitmiseks vajalikud vahendid. Kui kontol ei ole korralduse täitmiseks vajalikke vahendeid, on Pangal õigus (mitte kohustus) jätta korraldus täitmata. Kui pank siiski täidab kliendi korralduse, siis ei loeta sellist korralduse täitmist arvelduskrediidi või lühikese positsiooni andmiseks kliendile ega muuks sarnaseks tehinguks ning klient on kohustatud viivitamatult kandma kontole vahendid, mis oleks kontol pidanud korralduse täitmiseks olema. Viidatud üldtingimuste punktist tulenevalt oli hagejal kohustus valekanne tagastada ning tehing sooritada, hoolimata asjaolust, et kostja kontol puudusid selleks piisavad vahendid. Olukorras, kus kostja on andnud loa tagastada tema kontole valesti laekunud summa, ei saanud hageja keelduda CCCCCC korralduse täitmisest ja valesti laekunud summa tagastamisest. Hageja märgib lisaks, et kui kostja ei oleks oma kontot peale CCCCCC laekumist enamjaolt vahendite sularahas väljavõtmise näol tühjaks teinud, ei oleks kostja olnud peale valekande tagastamist olnud ka miinuses.
5.03.02.2026 toimunud istungil teatas hageja, et soovib võtta tagasi kaardi kuutasu nõude summas 22 eurot. Hageja on üle vaadanud esitatud tõendid ning nõuab kaardi kuutasu summas 2 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja on oma vastuses hagile hageja nõudele vastu vaielnud. Kostja on leidnud, et ei ole andnud hagejale käsundit kostja rahaliste vahendite tagastamiseks CCCCCC-le, kes on kostjalt kauba ostnud. Kauba ostja (väidetav tagastusnõude esitaja) ei ole kostjale kauba suhtes mingeid pretensioone esitanud. Hageja küsis 31.01.2022 nõusolekut 18.01.2022 väidetavalt laekunud makse tagastamise kohta. Kostja ei kontrollinud hageja väiteid ja arvas, et tegemist on topelt laekumisega. 18.01.2022 ei ole kostjale tegelikult CCCCCC-lt mingeid makseid laekunud ja neid ei saanud ka tagastada aluste puudumise tõttu. Hageja poolt ei ole esitatud kostjale mitte ühtegi asjakohast tagastusmenetlusega seotud asjaolu (kes tehingu vaidlustas, millisel alusel vaidlustas ja miks otsustati tagastusotsus teha). Esitatust ei nähtu, et tagasimakse taotlus on tehtud, kelle poolt tehtud ja kas tagasimakse taotlus on täidetud. Kostja soovib nõuda hagejalt välja kõik dokumendid seoses väidetava tagastusnõude täitmisega hageja poolt, sh tagastusnõue, selle menetlemise dokumendid, kirjavahetus ja tagastusotsus.
7.Kostja oma täiendavas seisukohas on leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et esineb tagasinõude alus. Materjalidest ei nähtu, et CCCCCC on hageja klient ja kostja ei saa aru, mille alusel laieneb hageja väidetav pangasaladus CCCCCC-le. Väidetava „tagasikutsumispalve“ esitamise ajal ei olnud kostja kontol enam selliseid rahalisi vahendeid, mille suhtes oleks saanud kohaldada makse tagastamist. Raha oli arvatud kostja rahalisse sfääri. W.W kostja juhatuse liikmena ei ole andnud hagejale taasesitaval kujul nõusolekut tagasimakse teostamiseks. Kostja ei ole andnud hagejale volitusi ega korraldusi tagasimakse tegemiseks hageja enda vahenditest. Hageja on kostjat krediteerinud ilma, et kostja oleks seda soovinud.
8.Kostja 03.02.2026 istungil vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul ei oleks pank tohtinud raha tagasi kanda, kuna kostjal ei ole pangaga sõlmitud liisingu-, laenu- ega faktooringulepingut ning kostja kontol ei olnud tagasikandmiseks vajalikku summat.
3
2-23-2124 Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, kuulanud pooled ära kohtuistungil, on jõudnud järeldusele, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
11.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud 19.12.2016 kliendileping ning 12.05.2020 kaardileping (dtl 13). Hageja tõi esile, et poolte vahel on sõlmitud kliendileping (dtl 6-12) kostja arveldusarve avamiseks, mille lahutamatuks osaks on makseteenuse lepingu tingimused (dtl 115-117), üldtingimused ja hinnakiri. Kohtu hinnangul vastab poolte vahel sõlmitud leping makseteenuse lepingu tingimustele. VÕS § 709 lg 1 järgi makseteenuse leping on leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja (makseteenuse pakkuja) kohustub tegema käsundiandja (maksja) korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu. Makseteenuse pakkujale on seaduses sätestatud ammendavad alused, mil ta võib kliendi kontot debiteerida: kliendi juhise alusel, kolmanda isiku nõudmisel makseteenuse lepingus ettenähtud tingimustel või muul seaduses sätestatud juhul (VÕS § 713 lg 3). VÕS § 7241 lg 1 järgi maksetehing on maksjale siduv, kui ta on selle täitmiseks andnud nõusoleku (autoriseerimine). Nõusoleku võib anda enne tehingu tegemist või poolte kokkuleppel ka tagantjärele heakskiiduna. VÕS § 726 lg 1 kohaselt ei saa makseteenuse pakkuja klient maksejuhist tagasi võtta, kui maksejuhis on käesoleva seaduse § 7242 kohaselt kätte saadud ning kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. VÕS 7334 lg 1 järgi, kui on vaieldav, kas maksetehing on autoriseeritud või nõuetekohaselt täidetud, peab makseteenuse pakkuja tõendama, et maksetehing on autenditud, korrektselt dokumenteeritud, kontodel kajastatud ja tehingu tegemist ei ole mõjutanud ükski puudus.
12.Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on 19.01.2022 (makse tehtud 18.01.2022) kostja pangakontole nr XXXXXXXXX laekunud ettevõttelt CCCCCC kokku 28 936,64 USD (dtl 17). Hagiavalduse kohaselt taotles CCCCCC 31.01.2022 makse tagastamist maksja kontole (dtl 118). Kohtule esitatud poolte kirjavahetusest nähtuvalt on hageja töötaja võtnud ühendust kostja seadusliku esindajaga, kes 31.01.2022 on andnud nõusoleku makse tagastamiseks (dtl 18-19). Kuivõrd kostja kontol puudusid vajalikud rahalised vahendid makse tagastamiseks, läks kostja arvelduskonto saldo miinusesse. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 25 856,37 euro tasumist olukorras, kus kostja pangakonto läks makse tagastamise tõttu eelnimetatud summa ulatuses miinusesse.
13.Tagasinõude täitmise ajal kehtinud makseteenuse lepingu tingimuste (dtl 115-117) punktis 6.2 on sätestatud, et Klient võib Pangale antud Maksejuhise tagasi võtta Üldtingimustes Kliendi korralduste kohta ja Panga poolt antud juhistes sätestatud korras. Vaidlusaluse maksekorraldamise tagastamise ajal kehtinud hageja üldtingimuste punkti (dtl 120-123) 8.7 kohaselt on Klient on kohustatud tagama, et Kontol oleks Pangale esitatava korralduse täitmiseks vajalikud vahendid. Kui Kontol ei ole korralduse täitmiseks vajalikke vahendeid, 4
2-23-2124 on Pangal õigus jätta korraldus täitmata. Kui Pank siiski täidab Kliendi korralduse, siis ei loeta sellist korralduse täitmist arvelduskrediidi või lühikese positsiooni andmiseks Kliendile ega muuks sarnaseks tehinguks ning Klient on kohustatud viivitamatult kandma Kontole vahendid, mis oleks Kontol pidanud Korralduse täitmiseks olema.
14.Kohus seisukohal, et olukorras, kus kostja seaduslik esindaja on andnud hagejale omapoolse nõusoleku tagasi kutsutud makse tagastamiseks, oli hageja poolt tehtud toiminud kooskõlas seaduse ning poolte vahel kehtinud lepingute ning makseteenuse lepingu ja üldtingimustega. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ei süvenenud, milline makse on tagasi kutsutud või kas kostja kontol on makse tagastamiseks piisavalt vahendeid, ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
15.Hageja nõuab kostjalt ka viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lõikest 1 saab võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul on viivismääraks vastavalt poolte vahel kokku lepitud hinnakirjale 0,1% põhiosamakselt päevas. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude, on põhjendatud ka hageja viivisenõue.
16.Kohus rahuldab hageja hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 25 856,37 eurot, kaardi kuutasu 2 eurot ning viivise 25 856,37 eurot. Kuivõrd hageja on kaardi kuutasu nõude summas 22 eurot võtnud tagasi, siis jätab kohus selles osas TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
17.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
21.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses, so 1400 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 1400 eurot.
22.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.