Hageja: Heimondo Estonia OÜ 16887028), esindaja prokurist I. V. Kostja: K. S. (isikukood XXX) lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Asja läbivaatamise viis
(registrikood
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja krediidi kulukuse määra ületamise tõttu tühise M OÜ ja kostja vahel 09.08.2021 sõlmitud kliendilepingu nr XXX alusel põhivõlg 2117,38 eurot, viivis perioodi 03.11.2022-13.02.2026 eest 439,97 eurot ja viivis põhivõlalt (2117,38 eurolt) alates 14.02.2026 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja krediidi kulukuse määra ületamise tõttu tühise M OÜ ja kostja vahel 09.08.2021 sõlmitud kliendilepingu nr XXX alusel uuesti määratud tulevikus sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed järgmiselt: 26.02.2026 28.03.2026 27.04.2026 27.05.2026 26.06.2026 26.07.2026 25.08.2026 24.09.2026 24.10.2026 23.11.2026 23.12.2026
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr XXX tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta rahuldamata 26.05.2025 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivisenõue 838,36 euro ulatuses.
6.Jätta hageja menetluskulud 80,59% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 19,41% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 479,51 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
8.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt (479,51 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
2
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 27.05.2025 hagiavalduse kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja M OÜ ja kostja vahel 09.08.2021 sõlmitud kliendilepingust nr XXX (krediidilimiidileping) tulenev põhivõlg 3867,07 eurot, viivis ajavahemiku 03.11.202226.05.2025 eest 1136,29 eurot ja viivis põhinõudelt (3867,07 eurot) alates 28.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.M OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 08.07.2020 lepingu (teenuse kasutamise leping ja lepingu tingimustega nõustumine). Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit ja kasutuslimiit. M OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 09.08.2021.a kliendilepingu nr XXX. Kostja on tuvastanud enda digitaalselt kehtiva IDkaardi alusel. Kõik laenuga seotud dokumendid edastatakse emailiga. Samuti on need kättesaadavad iseteeninduses. Kostja kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma igakuiste maksetega, mis koosnesid laenupõhisummast ja laenukasutamise tasust.
2.2.Hageja esitab hagiavalduse koos ümberarvestusega, mille järgi kõik võlgniku poolt tehtud maksed arvestatakse põhisumma katteks. Samuti hageja ei nõua kostjalt intressi. Perioodil 10.08.2021 – 18.04.2022 on kostja talle avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses laenu võtnud 14 korda. 10.08.2021- laen 600 eurot; perioodil 10.08.2021– 02.09.2021 tagasi makstud 0 eurot, põhisumma jääk 600 eurot; 02.09.2021 -täiendav laen 300 eurot, uus põhisumma 900 eurot, perioodil 02.09.2021 09.09.2021 tagasi makstud 0 eurot, põhisumma jääk 900 eurot; 09.09.2021 -täiendav laen 150 eurot, uus põhisumma 1050 eurot, perioodil 09.09.2021 13.09.2021 tagasi makstud 0 eurot, põhisumma jääk 1050 eurot; 13.09.2021 -täiendav laen 300 eurot, uus põhisumma 1350 eurot, perioodil 13.09.2021 20.09.2021tagasi makstud 0 eurot, põhisumma jääk 1350 eurot; 20.09.2021 -täiendav laen 650 eurot, uus põhisumma 2000 eurot, perioodil 20.09.2021 22.10.2021 tagasi makstud 297,53 eurot, arvestatud põhiosa katteks, põhisumma jääk seega 1702,47 eurot; 22.10.2021 -täiendav laen 150 eurot, uus põhisumma 1852,47 eurot, perioodil 22.10.2021 01.12.2021 tagasi makstud 244 eurot, arvestatud põhiosa katteks, põhisumma jääk seega 1608,47 eurot; 01.12.2021 -täiendav laen 150 eurot, uus põhisumma 1758,47 eurot, perioodil 01.12.2021 06.12.2021 tagasi makstud 0,14 eurot, arvestatud põhiosa katteks, põhisumma jääk seega 1758,33 eurot; 06.12.2021 -täiendav laen 1000 eurot, uus põhisumma 2758,33 eurot, perioodil 06.12.2021 12.12.2021 tagasi makstud 398,03 eurot, arvestatud põhiosa katteks, põhisumma jääk seega 2360,30 eurot; 12.12.2021 -täiendav laen 1000 eurot, uus põhisumma 3360,30 eurot, perioodil 12.12.2021 15.12.2021 tagasi makstud 0 eurot, põhisumma jääk 3360,30 eurot; 15.12.2021 -täiendav laen 500 eurot, uus põhisumma 3860,30 eurot, perioodil 15.12.2021 21.12.2021 tagasi makstud 0 eurot, põhisumma jääk 3860,30 eurot; 21.12.2021 -täiendav laen 500 eurot, uus põhisumma 4360,30 eurot, perioodil 21.12.2021 26.12.2021 tagasi makstud 0 eurot, põhisumma jääk 4360,30 eurot; 3
26.12.2021 -täiendav laen 250 eurot, uus põhisumma 4610,30 eurot, perioodil 26.12.2021 09.03.2022 tagasi makstud 643,51 eurot, arvestatud põhiosa katteks, põhisumma jääk seega 3966,79 eurot, 09.03.2022 -täiendav laen 155 eurot, uus põhisumma 4121,79 eurot, perioodil 09.03.2022 18.04.2022 tagasi makstud 404,72 eurot, arvestatud põhiosa katteks, põhisumma jääk seega 3717,07 eurot; Viimase laenutaotluse 150 euro saamiseks esitas kostja 18.04.2022 kell 04:22, peale mida jäi kostja laenujäägiks 4996,78 eurot. Kostja esitas laenutaotluse antud summa kasutamiseks 84 kuuks. Kostja kinnitas peale laenutaotluse esitamist täiendavalt ka kliendilepingu ja uued laenutingimused ja kostjale saadeti uuesti kinnitatud kliendileping. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus ka 10.08.2021 – 09.03.2022 saadud laenu põhiosa jääk 3717,07 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (3717,07+ 150,00 =) 3867,07. 18.04.2022 laenutaotluse esitas kostja M OÜ iseteeninduses, pärast iseteenindusse sisenemist tuvastas kostja enda ID-kaardi abil ning kinnitas uued laenutingimused vajutades nupule „Nõustun“ / „Kinnitan“. Vastav tahteavaldus on fikseeritud krediidiandja infosüsteemis ning kajastub laenuraportis ja kostjale e-posti teel saadetud kinnituses koos uute tingimustega. Seega tegi kostja lepingutingimustega nõustumise tahteavalduse elektrooniliselt, tarbijakrediidilepingu vorminõuetele vastavalt. Perioodil 18.04.2022 - 03.11.2022 (ülesütlemine) kostja ei tasunud ühtegi osamakset võlgnevuse katteks.
2.3.Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ja kostja jäi M OÜ-le vastavalt võlgnikule saadetud arvele (Lisa nr 7 – Arve 14) võlgu kolm järjestikust osamakset (18.05.2022; 17.06.2022; 17.07.2022), mistõttu M OÜ 03.11.2022.a ütles poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 16.3 alusel üles. Enne ülesütlemist oli kostjale 22.07.2022 antud kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist.
2.4.Hageja arvestab viivise alates 03.11.2022.a tagastamata laenupõhiosalt 3867,07 eurot ja on arvestanud perioodil 04.11.2022.a kuni 27.05.2025.a viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, 1136,29 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 28.05.2025.a, kuni põhinõude summa 3867,07 eurot täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.5.M OÜ loovutas nõude N OÜ-le koos kõikide seadusest ja kliendilepingu p 10 ja nõude loovutamise lepingust nr 011210 tulenevate õigustega 03.11.2022.a. Hageja omandas nõude kostja vastu. Nõude loovutamise aluseks on hageja ja N OÜ vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 011210. 30.12.2024 N OÜ loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat, nõude loovutamise teate esitamisega AS Eesti Posti vahendusel kostja poolt M OÜ-ga kliendilepingu sõlmimisel märgitud aadressile ja e-posti aadressile XXX. Samuti peale nõude loovutamist võlgnik võttis ise ühendust hagejaga, et arutada võimalusi tasumiseks. Seega kostja oli teadlik, et tema nõue loovutati N OÜ-le.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud. Kostja vastanud ei ole. Kohus
4
täitis selgitamiskohustust üksikasjalikult menetlusse võtmise määruses (dtl alates 95) ja veel ka eraldi kirjaga (dtl 105) ning andis pooltele lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb tühisuse tagajärg (VÕS § 408 lg 1).
4.2.Väidetavat 08.07.2020 sõlmitud lepingut hageja kohtule esitanud ei ole. Hageja on kohtule esitanud pdf formaadis kliendilepingu nr XXX (dtl 118), millel ei ole kummagi poole allkirju. Leping sisaldab kostja nime, isikukoodi ja kuupäeva 09.08.2021. Kliendileping ei sisalda laenusummat, intressi- , viivise- ega krediidi kulukuse määra. Hageja on esitanud 13 Euroopa Tarbijakrediidi teabelehte (dtl alates 129), millest nähtub, et intressimäär oli 43,20% aastas, krediidi kulukuse määr 53,77% aastas ning et igakuiselt tuli tasuda makse, minimaalselt kokku 8% põhisumma jäägist, millele lisandub intress ja kontohaldustasu. Teabelehes dtl 153, milles kasutusse võetav krediidisumma või krediidi ülempiiriks on märgitud 3741,42 eurot, ning sellest järgnevates teabelehtedes, on igakuise tagasimaksena ette nähtud minimaalselt kokku 3% põhisumma jäägist, millele lisandub intress ja kontohaldustasu. Viimases teabelehes (dtl 181) on intressimäär 41,22% aastas ja krediidi kulukuse määr 50,77%, igakuise tagasimaksena ette nähtud minimaalselt kokku 3% põhisumma jäägist, millele lisandub intress ja kontohaldustasu. Kontohaldustasu on teabelehtede kohaselt 0 eurot ning täiendava laenuosa väljastamise tasu summa on 3 eurot + 3% väljastatava täiendava laenuosa suurusest. Viivise päevamääraks on teabelehtedes märgitud 0,06% päevas iga viivitatud päeva eest, viivise aastamääraks on 21,60%.
4.3.Hageja on esitanud tõendi (dtl 201), millest võib aru saada, et see on mõeldud tõendama seda, et 18.04.2022 4:22 AM on krediidiandja saatnud kostjale e-kirja pealkirjaga „sinu krediidiliini kasutamise taotlus on esitatud“, e-kirjal on olnud manuseks Euroopa tarbijakrediidi teabeleht ja kliendileping XXX (sellest tõendist endast manuseid avada ei saa, tõend on pdf formaadis). 18.04.2022 kuupäevaga dateeritud kliendilepingut hageja kohtule
5
esitanud ei ole. Hageja on esitanud ka tõendi (dtl 204), mis peaks tõendama seda, et 18.04.2022 11:11 AM on krediidiandja saatnud kostjale e-kirja pealkirjaga „Lisasumma taotlus on aktsepteeritud“ ning millele oli lisatud fail pealkirjaga „Arve_ 600583368128“. Seega on hageja tõendanud, et 18.04.2022 saatis krediidiandja kostjale lepingudokumendid, kuid ei ole tõendanud ühtegi kostjapoolset tahteavaldust. Varasemate lepingute kohta tõendid puuduvad.
4.4.Hageja on esitanud Trustly Group AB vahendusel tehtud laenu väljamaksete kohta maksekorraldused (dtl 168- 180 ja 184), mis tõendavad, et kostjale on makstud hageja poolt väidetud laenusummad välja.
4.5.VÕS § 9 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kostjale saadetud tingimused olid pakkumus (VÕS § 19). Seega pidi kostja selleks, et lepingut sõlmituks lugeda, tegema nõustumuse (VÕS § 20). Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja oleks pärast hageja poolt kostjale lepingutingimuste saatmist teinud otsese tahteavalduse. VÕS § 20 kohaselt võib nõustumus väljenduda ka teos. Ilmselgelt teoga väljendatud tahteavaldus ei saa sisaldada kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid. Samas sätestab VÕS § 408 lg 2, et krediidileping, mis ei sisaldanud kõiki nõutud andmeid, muutub siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Kohus on seisukohal, et kostja poolt raha kastutusse võtmist, sh korduvalt ja ka peale limiidi tõstmist, saab käsitleda kui teoga avaldatud tahteavaldust lepingutingimustega nõustumiseks.
4.6.Krediidi kulukuse määr viimases Euroopa tarbijakrediidi teabelehes oli 50,77% ning on märgitud, et see arvestati järgmistel eelustel: krediidisumma 4 996,78 € võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel, igakuise tagasimakse suurus on 3% põhisumma jäägist, kontohaldustasu 0,00 € kuus, tagasimakse tähtaeg on 84 kuud ning intressimäär 41,22% aastas. Hageja on esitanud ka maksegraafiku, mis, nagu kohus aru saab, koostati viimase laenu juurde võtmise järel, 18.04.2022. Selle maksegraafiku tagasimakseid arvestades saab kohus krediidi kulukuse määraks 52,26%. Maksimaalne lubatud krediidi kulukuse määr 18.04.2022 oli 50,85%. Kohtu hinnangul ületas seega vähemalt viimase antud laenu puhul krediidi kulukuse määr maksimaalset lubatud krediidi kulukuse määra. Kuivõrd varasemate laenude osas ei ole hageja maksegraafikuid esitanud, ei saa varasemate laenude krediidi kulukuse määra kontrollida.
4.7.Hageja on ise esitanud nõude VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ilma, et oleks esitanud selgitusi ega tõendeid selle kohta, kas ja kuidas krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise kohustust.
5.Hageja nõuded
5.1.Hageja on ise esitanud nõude VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ümberarvestatuna, arvestades kõik kostja poolt tasutu kostjale väljastatud laenu katteks. VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt, kui laenu tagastamise tähtaeg ei ole saabunud, tuleb tagasimaksed uuesti määrata. Kohus tuvastas, et 18.04.2022 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr ületas lubatud maksimaalset määra. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on krediidi kulukuse maksimaalse määra ületamise korral leping tühine. VÕS § 406 2 lg 3 kohaselt maksab sel juhul tarbija tühise
6
tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja määras tagasimaksed uuesti (dtl 209) hageja poolt ümber arvestatud laenujäägile 3867,07 eurot, 84 maksena perioodile 18.05.2022-12.03.2029, kuumaksega 46,03 eurot kuus (v.a viimane, 46,58 eurot kuus). Kohus mõistab kostjalt § 4062 lg 3 alusel välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud maksed, 15.05.2022 – 27.01.2026 kokku 2117,38 eurot ja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad maksed, mis muutuvad igakuiselt sissenõutavaks perioodil 26.02.2026 - 12.03.2029, kokku 1749,69 eurot.
Hageja on hagiavalduses arvestanud 26.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summaks 1136,29 eurot. 26.05.2025 seisuga on kohus rahuldanud sissenõutavaks muutunud viivise summas 297,93 eurot. Seega jääb rahuldamata hagiavalduses 26.05.2025 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivisenõue summas 838,36 eurot (1136,29-297,93). Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt nende tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni tasumiseni.
6.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hageja menetluskuluks on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 595 eurot. Tsiviilasja hagihind on 5434,54 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas kokku summas 3867,07 eurot (2117,38+1749,69), 26.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude 297,93 euro ulatuses ja viivisenõude põhinõudelt (2117,38 eurot) alates 14.02.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 214,91 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 4379,91 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (5434,54 eurot) 80,59%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 80,59% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 19,41% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 80,59% hageja riigilõivust (595 eurot), millele vastab summa 479,51 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti 8
ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus ei anna lahendi edasikaebamiseks luba. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.