5.Jätta menetluskulud R.T kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.
2-19-16937
Asjaolud
1.Pärnu Maakohtu menetluses on R.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus. Pärnu Maakohtu 29.12.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1916937 lõpetati R.T pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Sama kohtumäärusega algatati võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus ja määrati R.T usaldusisikuks Z.G ning kohustati Z.G-d täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi.
2.Z.G-d kohustati 29.12.2021 määrusega esitama esimene aruanne perioodi 29. detsember 2021 – 28. detsember 2022 k.a kohta kohtule hiljemalt 29. detsember 2022. Z.G ei esitanud kohtule aruannet. R.T esitas ise kohtu nõudel esimese aruande 24.01.2023 ja parandatud aruande 13.02.2023. Võlgnik esitas maksekorraldused väljamaksete tegemise kohta kohtule 11.05.2023, 17.05.2023 ja 18.05.2023. 01.02.2024 koostas kohus kohtunõude aruande esitamiseks järgmise perioodi 01.01.2023-31.12.2023 kohta. Võlgnik esitas nõutud aruande alles 16.05.2024. 21.05.2025 teavitas kohus usaldusisikut, et taas on esitamata tähtaegselt aruanne ja andis tähtaja aruande esitamiseks hiljemalt 26.05.2025. Usaldusisik aruannet ei esitanud. 07.07.2025 tegi kohus uue kohtunõude lõpparuande esitamiseks. Ei aasta aruannet ega lõpparuannet kohtule esitatud ei ole. Kohus määras asja ärakuulamisele 16.09.2025, ärakuulamisele võlgnik ega usaldusisik ei ilmunud ning ega esitanud ka tõendit enda ja võlgniku haigestumise kohta. 28.10.2025 toimus usaldusisiku ärakuulamine telefoni teel, milles kohus andis korduva tähtaja kohtunõuete täitmiseks hiljemalt 07.11.2025. Kohtule tähtaegselt täiendavaid tõendeid, seisukohti ei esitatud ei võlgniku ega usaldusisiku poolt. 19.12.2025 tegi kohus päringud Maksu-ja Tolliametile ning pankadele.
3.05.01.2026 küsis kohus võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas.
4.06.01.2026 teatas võlausaldaja Era Liisingu Inkassoteenused AS oma kirjalikus seisukohas, et võlgnik ei ole endast andnud parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Arvestades võlgniku vanust kohustustest vabastamise menetluse ajal oleks võlgnik pidanud võimeline olema tasuma võlausaldajatele nõudeid tagasi suuremas ulatuses. Samuti on võlgnik tegelenud kogu kohustustest vabastamise perioodi hasartmängude mängimisega suures ulatuses ja raisanud enda rahalisi vahendeid, mille eest oleks võimalus olnud hoopis võlausaldajate nõudeid tasuda. Samuti ei ole võlgnik tundnud huvi enda kohustuste vastu esitada kohtule aruandeid ja on jätnud tahtlikult kohtule aruanded esitamata ja on seega rikkunud enda kohustusi kohustustest vabastamise menetluses tahtlikult. Võlausaldaja taotleb jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja TCM Estonia OÜ leiab, et võlgnik on korduvalt rikkunud kohtu poolt antud korraldusi, samuti on võlgnik tegelenud hasartmängudega, sellest tulenevalt saab järeldada, et võlgnik on rikkunud enda kohustusi menetluse kestel korduvalt. Võlausaldaja palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Maxima Eesti OÜ märgib, et alates võlgnevuse tekkimisest ei ole võlgnik kohustust sisuliselt täitnud. Kogu perioodi jooksul on laekunud üksnes üks makse 11.05.2023 summas 70,33 eurot. Selline maksekäitumine ei näita tegelikku tahet ega pingutust kohustuste täitmiseks. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on teinud korduvalt tehinguid hasartmängukeskkondades (mh Optiwin, Trustly Group AB kaudu). Võlausaldaja hinnangul ei ole põhjendatud, et samal ajal, kui kohustused võlausaldajate ees on aastate jooksul täitmata, suunatakse vahendeid hasartmängudesse. Aruandlus on olnud korduvalt hilinenud või puudulik ning kohtul on tulnud korduvalt nõuda aruannete ja selgituste esitamist. Samuti ei nähtu võlausaldajale, et usaldusisik oleks järjepidevalt ja tulemuslikult tegelenud võlgnevuste sissenõudmise ning võlausaldajatele väljamaksete tegemisega. Samuti ei ole arusaadav, kuhu ja milliste võlgnevuste katteks on kasutatud võlgniku pangakontolt usaldusisiku pangakontole kantud vahendeid. See kinnitab, et menetluse jooksul ei ole 2
2-19-16937 tegelikku tulemust võlausaldajate kasuks saavutatud. Käesolevas asjas ei ole kohustustest vabastamise eeldused täidetud: võlg on püsinud aastaid, tasutud on minimaalne summa, samal ajal on tehtud kulutusi hasartmängudele ning ei võlgnik ega võlausaldaja ei ole vastanud kohtu nõuetele ning jätnud ilmumata kohtu määratud ajal ärakuulamisele ning esitamata kõik nõutud aruanded ja tõendid, võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohtutäitur M.L leidis, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Võlgnik ei ole selgitanud esitatud aruandes, kas ta on aktiivselt otsinud tulutoovaid tegevusi või millised on olnud takistused nende leidmiseks. Pangakontost ei nähtu, et võlgnik oleks teostanud võlausaldajatele makseid, kuid võlgnik kasutas enda väheseid sissetulekuid online-kasiinos maksete tegemiseks ja reisimiseks. On selgusetu, kas võlgnikul on veel panga-või maksekontosid, kuna esitatud väljavõttest nähtub, et võlgnik on teostanud ja vastu võtnud makse piiriülese makseteenuse osutajalt Zimpler AB. Võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Swedbank AS palub lõpetada R.T kohustustest vabastamise menetlus ning jätta vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Teised võlausaldajad kohtule oma seisukohta ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Antud juhul kuulub kohaldamisele kuni 30. juuni 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtule 2023 aasta kohta korrektset aruannet ja 2024 ja 2025 kohta ühtegi aruannet esitanud, kogus kohus ise krediidiasutustelt ja Maksu- ja Tolliametilt andmed võlgniku sissetulekute ja väljaminekute kohta. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse esitada enda sisukohti kohtule kirjalikult. 12.02.2026 toimus võlgniku ja usaldusisiku ärakuulamine.
7.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus 3
2-19-16937 võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
9.Kohus olles tutvunud kogutud tõenditega ja kuulanud ära võlgniku ja usaldusisiku selgitused, leiab, et kohtu hinnangul tuleb keelduda R.T vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu küll võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos, kuid kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses, see aga eeldab teabe andmise kohustust kohtule kogu menetluse kestel.
10.Vaatamata asjaolule, et kohus selgitas võlgnikule, et tal tuleb tegeleda tulutoova tegevusega, mille tulemusena oleks võimalik võlausaldajatele teha väljamakseid, ei ole võlgnik enda selgituste kohaselt tegelenud tulutoova tegevusega ega esitanud tõendeid selle otsimisest. 12.02.2026. toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et tal on olnud raskusi töö leidmisega ja ta on olnud tööotsijana vormistatud Töötukassas, kuid võlgnik möönis, et kohtule vastavaid tõendeid ja selgitusi esitatud ei ole. Kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub siiski, et võlgnik on saanud menetluse kestel töötasu erinevatelt tööandjatelt. Nii on võlgnik olnud tööga hõivatud OÜ-s X perioodil 2022 juuni-2023 mai, mais 2023 on võlgnik lisaks saanud väljamakse Pensionikeskuse AS-lt. Töötasu makseid on võlgnik saanud ka aktsiaseltsilt X perioodil mai-juuli 2024. Lisaks on võlgnik töötasu saanud erinevatelt äriühingutelt 2024 aastal septembris, oktoobris, 2025 aastal jaanuaris, märtsis, juunis, septembris ja detsembris. Eesti Töötukassast on tehtud väljamakseid võlgnikule 2024 veebruar-aprill ja 2025 aastal jaanuaris. Maksu-ja Tolliameti esitatud tõendist nähtub, et võlgnik on menetluse kestel saanud siiski sissetulekut, millelt oleks saanud teha väljamakseid võlausaldajatele, kuid enda kohustusi täitnud ei ole.
11.Samuti ei ole võlgnik täitnud aruande esitamise kohustusi ega teavitanud kohut enda tegevuskohtade muutustest. Kohus selgitas 29.12.2021 kohtumääruses, et võlgnik on kohustatud muuhulgas viivitamatult teatama kohtule elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara. Ärakuulamisel avaldas võlgnik, et ta saab aru, et ei ole oma kohustusi korrektselt täitnud ja usaldusisiku saamatuse tõttu oleks ta pidanud ise menetluses aktiivsem olema. Võlgnik kinnitas, et ta on kohtu varasematest selgitustest aru saanud, kuid ei ole kohtule ka ise enam peale esimese aruande esitamist midagi esitanud, kuna temal pole olnud võimalik võlausaldajatele midagi maksta.
12.Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 175 lg 2 p 2) kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu võlgniku käitumisest initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohus andis korduvalt võlgnikule täiendavaid võimalusi aruannete esitamise ja teabe esitamise kohustuste täitmiseks, kuid ei usaldusisik ega võlgnik neid kohustusi täitnud ei ole ega ole teostanud ka peale esimese aruande esitamist väljamakseid võlausaldajatele, kuigi pangakonto väljavõtetest ja Maksu-ja Tolliaemti tõendist nähtuvalt võlgnikul selleks võimalusi oli. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse kestel PankrS § 173 lg-st 2 4
14.Tuvastatud asjaolusid kogumis arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole oma PankrS §-s 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi täitnud, ei ole tegelenud tulutoova tegevusega, on jätnud esitamata aruandeid ja varjanud seeläbi oma vara ja tulusid, ega ole teinud väljamakseid võlausaldajatele, kahjustades sellega võlausaldajate huve, mistõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.
15.Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab üksnes PankrS §-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine (Riigikohtu 27.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-113). Kohus leiab, et R.T on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustust süüliselt. Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul tegutses võlgnik tahtlikult, kantuna soovist mitte esitada kohtule nõutud teavet, mitte tegeleda tulutoova tegevusega, kuigi kohus korduvalt selgitas võlgnikule tema kohustusi – seega on võlgnik rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt.
16.Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma PankrS §-s 173 tulenevat kohustust süüliselt, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku R.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
17.PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub R.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.
19.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
20.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Kohus keeldus võlgniku kohustustest vabastamast. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Kuivõrd kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.