2-19-16937/22 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2-19-16937 31.10.2019 esitas V.A. pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohutustest vabastamise avalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on V.A. maksejõuetu ning ta ei ole suuteline tasuma oma võlgnevusi. V.A. on end töötuna arvele võtnud Eesti Töötukassas alates 21.08.2019 ning osaleb töökoha otsingutel. Igakuine sissetulek on alla miinimumpalga. V.A. maksejõuetuse põhjuseks on sellise vara ja sissetulekute puudumine, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid rahuldada, hooletult üle jõu käivate kohustuste võtmine ja avaliku korra rikkumiste toimepanemine. V.A. ei ole omandanud eriala, põhiharidus on lõpetamata. Ta elab üürikorteris ja temal puudub igasugune vara, mille arvelt oma kohustusi täita. 28.01.2020 võttis kohus avalduse menetlusse ja määras avaldaja ajutiseks pankrotihalduriks Martin Pärna. 14.02.2020 esitas ajutine haldur kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku perekonnaseis rahvastikuregistris vallaline ja isikul on rahvastikuregistris üks laps: D.K. (isikukood xxxxxxxxxxx). E-krediidiinfo.ee elektroonilise andmebaasi kohaselt puuduvad võlgnikul igasugused seosed mistahes ühingutega. Võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus 2020. a on eelduslikult 778,66 eurot kuus. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik käesoleval ajal töötu. Pankrotiavalduses esitatu kohaselt on V.A.l on võlgnevusi kokku vähemalt 29 611,22 eurot. Kohtutäitur Raigo Pärs teatas ajutisele haldurile, et tema menetluses on ka Maksu- ja Tolliameti menetluskulude nõue summas 870.00 eurot, millele lisandus täitemenetluse alustamise tasu 36 eurot ja kohtutäituri põhitasu 270 eurot. Lisaks tuleb võlgnikul tasuda oma lapse D.K. ́i ülalpidamiseks jooksvalt elatist eelduslikult summas 292 eurot kuus. Täitemenetlusregistri andmete kohaselt viisid seisuga 29.01.2020 võlgniku suhtes läbi erinevaid täitemenetlusi kokku 9 erinevat kohtutäiturit ja 6 täiturit on käesolevaks ajaks kinnitanud täitemenetluste peatamist. Swedbank AS teatas ajutisele haldurile, et võlgniku arvelduskontol nr XXXXXXXXXXX on broneering 330,78 EUR (laenulepingu nr 10-089086-KB nõudest ja kaardi kuutasudest), laenulepingust nr 10-089086-KB tulenev nõue on 321,82 EUR ja võlgnik oli kaassaaja laenulepinguga nr 07-050889 seonduvalt ning et lepingust tulenev laenujääk on 15 958,58 EUR. Viidatud laenulepingutest tulenevad nõuded kajastuvad ka võlgniku esitatud võlanimekirjas. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt ei ole võlgnikul seisuga 07.02.2020 maksuvõlga ning tema ettemaksukonto saldo on 0,00 eurot. Pärnu Maakohus teatas ajutisele haldurile, et maksekäsu kiirmenetluses on tsiviilasi nr 2-19131961 (OÜ Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse avaldus V.A. vastu 111,15 EUR nõudes). V.A. kohustuste eelduslik suurus on vähemalt 33 814,21 eurot. Võlgnikule vara ei kuulu, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita. Pensioniregistri pidaja andmetel on V.A. nimel avatud pensionikonto nr 99804225791, konto saldo 05.02.2020. a seisuga on 962.995 Swedbank Pensionifond K100 osakut ja ei ole V.A. liitunud täiendava kogumispensioniga. Swedbank Pensionifond K100 osakute näol on tegemist kohustusliku kogumispensioniga (2. sammas), mis investeerimisfondide seaduse § 64 lg 3 kohaselt ei ole realiseeritav pankrotivara ning nimetatud osakuid ei saa pankrotivara hulka arvata. AS Swedbank teatas, et võlgnik omab arvelduskontot nr XXXXXXXXXXX, mille jääk on 8,96 eurot. Teistes Eestis tegutsevates pankades võlgnikul arveldusarved või hoiused puuduvad. Võlgnikul liisingulepinguid ei ole sõlmitud. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole võlgnikule kunagi kinnisvara kuulunud.

2-19-16937 Maanteeamet teatel ei kuulu võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnik esitanud residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 2017. ja 2018. aasta kohta ja on saanud ajavahemikul 01.01.2019-31.01.2020 maksustatavat tulu. 2019. aastal on võlgnikule väljamakseid teinud summas 965,18 eurot JEVBERRY GROUP OÜ ja summas 791,35 eurot Eesti Töötukassa. 2020. a jaanuaris on Eesti Töötukassa teinud võlgnikule väljamakse summas 258,23 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku ainus sissetulek käesoleval ajal Eesti Töötukassa makstav töötuskindlustushüvitis summas ca 250 eurot kuus (selle maksmine lõppeb 23.02.2020). Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku pankrotivara väärtus seega 8,96 eurot (AS Swedbank arvel olev raha). Pandiõigused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ajutisele haldurile käesoleval ajal teadaolevate andmete põhjal puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul sisuliselt puudub vara ning igakuine sissetulek, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on eelduslikult vähemalt summas 33 814,21 eurot. Pankrotiavalduses on võlgnik selgitanud, et tema võlgnevused on tekkinud nii teadmatusest kui ka ebaõige käitumise tagajärjel. Ta on enda sõnul võtnud kiirlaene ja käendanud eluasemelaenu, saanud trahve piletita sõidu ja avaliku korra rikkumise eest. Praegu ei ole võlgnikul ka piisavat sissetulekut töötasu näol. Ajutine haldur nõustub käesoleval ajal võlgniku selgitustega maksejõuetuse põhjuste osas ja seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes (vastutustundetu laenamine ja vale käitumisstiil). 17.02.2020 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise pankrotihalduri aruandes välja toodud võlgnevuse suurusega, samuti halduri tasutaotluse ja kuludega. Võlgnik kinnitas, et on asunud tööle haigla neuroloogia osakonda toitlustajana, lepingu järgi on tasu 3,75 eurot tunnis. Esimene proovipäev oli 14. veebruaril. Võlgnik kinnitas samuti, et ta on teadlik võlgadest vabastamise menetlusega kaasnevate kohustuste sisuga. Ajutine haldur toetas võlgniku avaldust. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada V.A. pankrot. Võlgnikul on kohustusi ajutise halduri aruande kohaselt vähemalt 33 814,21 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on võlgnevuste likvideerimiseks ebapiisav. Võlgnikule vara ei kuulu. Võlgnik on asunud 14.02.2020 tööle toitlustajana tasuga 3,75 eurot tunnis. Võlgnikul on üks alaealine laps, kelle suhtes on võlgnikul seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Võlgnikul puudub vara ja piisav igakuine sissetulek, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus. Esitatud asjaoludel ei näe kohus pankroti välja kuulutamata jätmiseks alust tulenevalt PankrS § 171 lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud

2-19-16937 pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on järelemõtlematu laenude võtmine ja vastutustundetu käitumine laenamisel ning piisava sissetuleku puudumine. Kohus on seisukohal, et võlgniku pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Martin Pärn, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt PankrS § 31 lg 6 sätetele. Menetluskulud. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise halduri vajalikud kulutused. Kuna ajutine haldur on oma tasu ja kulude taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu ja kulude kindlaksmääramiseks takistusi. Taotluse kohaselt on ta töötanud 5 tundi, mille eest xxxxxxxxxxx-eurose tunnitasu (maksimummäär 96 eurot) puhul on tasuks xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxx eurot. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur oma tasust määrata xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ja PankrS § 23 lg 3 kohaselt see välja mõista riigi vahenditest ning ülejäänud summa pankrotivarast Advokaadibüroo Naur & Pärn pangakontole, mille kaudu haldur tegutseb. Samuti taotleb ajutine haldur vajalike kulude kindlaks määramist kokku summas xxxxxxxxxxx eurot (koos käibemaksuga), mis on ajutise halduri sõidukulu istungile marsruudil Tallinn – Haapsalu - Tallinn, kokku 173 km x xxxxxxxxxxxx eurot + käibemaks. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kuigi antud juhul pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes PankrS § 171 lg 11 – võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. Vara pankrotimenetluse katteks sisuliselt puudub. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks PankrS § 171 lg 11 sätestatud olukorra puhul ajutise halduri tasust ilmajätmine. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab pankrotivara arvelt välja ajutise halduri kulud kokku summas xxxxxxxxxxx eurot (sh käibemaks). Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda.