Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Taotluse kohaselt Tallinna notar xxx poolt 22.10.2025 tõestatud nõude loovutamise lepinguga (p. 2.1.) on hageja loovutanud sealhulgas tsiviilasjas 2-23-14303 esitatud nõuded koos kõigi lepingu sõlmimise hetkeks tekkinud ja tulevikus tekkivate kõrvalnõuetega OÜ-le ÜTP Muuga (uus hageja). Lepinguosalised leppisid kokku, et OÜ ÜTP Muuga saab nõude omanikuks lepingu notariaalse tõestamise hetkest. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 210 lg 3 kohaselt õigusjärglane võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Seega TsMS § 210 lg 3 kohaselt võib nõude loovutamise korral nõude omandanud OÜ ÜTP Muuga astuda menetlusse W OÜ asemel W OÜ ja kostja nõusolekul. Kostja ja W OÜ on andnud nõusoleku hageja asendamiseks. Seega tuleb käesolevas menetluses hageja W OÜ asendada OÜ-ga ÜTP Muuga. Kohus leiab, et loobumisavaldus kuulub rahuldamisele ja menetlus lõpetamisele. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja ei loobu hagist seetõttu, et kostja oleks tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud menetluskulude poolte enda kanda jätmine. Kuivõrd hagist loobumise avalduses on märgitud, et kostja ei taotle hagejalt ega uuelt hagejalt menetluskulude hüvitamist, siis märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamiselt 4760 eurot riigilõivu. Seega tuleb hagejale tagastada TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel 2380 eurot. Tagastatav riigilõiv kantakse vastavalt poolte taotlusele OÜ ÜTP Muuga arvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik

2

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.