Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. veebruar 2026.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-7015
Tsiviilasi
Bondora AS hagi J. M. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
12106,73 eurot Hageja: Bondora AS, registrikood 11483929; Kostja: J. M., isikukood XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
1) Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2) Välja mõista J. M.lt Bondora AS-i kasuks -
10 917,03 eurot ning viivist hagiavalduse esitamiseni (07.05.2025) põhinõude summalt 10 837,48 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku summas 3214,03 eurot. põhinõudelt 630,88 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest (07.05.2025) viivist 20,8% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni. põhinõudelt 10 206,60 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest (07.05.2025) viivist võlaõigusseaduse §-i 113 lg -e 1 teises lauses sätestatud määras võlgnetavalt põhivõlgnevuselt 10 206,60 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3) Jätta poolte menetluskulud kostja kanda. 4) Välja mõista J. M.lt Bondora AS-i kasuks menetluskulud 940 eurot. 5) Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb J. M.l tasuda Bondora AS-ile alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § -i 113 lg-e 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6) Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte. 7) Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord 1
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Bondora AS (hageja) ja J. M. (kostja) on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud: 19.09.2021 nr 2364918, 10.12.2021 nr 2494382, 17.06.2022 nr 2853427 (lepingud). Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 1) 19.09.2021 summas 2300 eurot (summa 145 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks (lepingu põhitingimused p 1.22 ja laenulepingu üldtingimused p 4.1); 2) 10.12.2021 summas 8000 eurot (summa 506 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 3) 17.06.2022 summas 600 eurot (summa 37 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 29.11.2022 ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tasunud, pole hagejal muud võimalust, kui pöörduda käesoleva hagiavaldusega kohtu poole. Antud juhul on pooled sõlminud lepingu sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas vastupakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpset aega. Seega on leping sõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides. Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni. Lepingu nr 2364918 krediidi kogukulumäär on 51,37% (eritingimuste p 1.23), lepingu nr 2
2494382 krediidi kogukulumäär on 33,32% ja lepingu nr 2853427 krediidi kogukulumäär on 33,99%. Hageja võttis krediidi andmisel kliendi analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäire registrit). Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe). Kui krediidiandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas. Hageja palub mõista J. M.-lt Bondora AS kasuks välja 10917,03 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 10 837,48 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku summas 3 214,03 eurot; põhinõudelt 630,88 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 20,8% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; põhinõudelt 10 206,60 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 10 206,60 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni ning menetluskulud ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 13.11.2025 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määrasid, mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.21.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 18,68%, Eesti Panga poolt alates alates 30.11.22.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95% ja Eesti Panga poolt alates alates 31.05.22.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30%. 19.09.21 sõlmitud lepingu nr 2364918 krediidi kogukulumäär on 51,37%, 10.12.2021 sõlmitud lepingu nr 2494382 krediidi kogukulumäär on 33,32% ja 17.06.2022 sõlmitud lepingu nr 2853427 krediidi kogukulumäär on 33.99%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (18,68*3=56,04%; 16,95*3=50,85%;16,30*3=48,9%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad 3
on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg 1 ja lepingud pole tühised. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: elukoha tüüp, perekonnaseis, ülalpeetavate arv, haridus, tööandja ja tööstaaž tööandja juures; sissetuleku suurus, kohustused; elamiskulude suurus, kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja esitas hagejale pangakonto väljavõtte vähemalt laenutaotlemisele eelnenud 3 kuu osas. Kostja pangakontolt kontrollis hageja mh seda, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenu taotlemisel). Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud anomaaliat, mis oleks pidanud olema aluseks lepingu sõlmimisest keeldumiseks. Enne laenu nr 2853427 väljastamist nähtus kostja pangakontolt regulaarne sissetulek summas 1109,77 eurot. Lisaks nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 423,45 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 332 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2022. aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 303,38 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud (0 eurot). Arvestades uue laenu kuumakset (19,29 eurot), teisi kohustusi (399.39 eurot), arvestuslike elamiskulusid (332 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 359,09 eurot ehk enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha. Kohtu hinnangul on krediidiandja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline, mistõttu leiab kohus, et hageja laenu nr 2853427 andmisel täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust. Laenulepingu nr 2364918 nõude puhul on kostja tasunud laenumakseid kokku summas 904,32 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 2 312,82 eurot. Hageja viivisenõue on arvestatud seadusjärgses määras ja hageja viivisenõue on 652,48 eurot. Laenulepingu nr 2494382 nõude puhul on kostja on tasunud laenumakseid kokku summas 1 787.97 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 7 893,78 eurot. Hageja viivisenõue on arvestatud seadusjärgses määras ja hageja viivisenõue on 2 226,95 eurot. Kuna hageja on kostjalt laenulepingust nr 2364918 ja laenulepingust nr 2494382 tulenevate nõuete puhul kostja tehtud makseid arvestatud põhinõude katteks ning soovib kostjalt välja mõista põhinõude ja seadusjärgse viivise, siis kohus eelnimetatud lepingute puhul vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist ei kontrolli ning hageja nõuded on õiguslikult põhjendatud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja 4
läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv ning õigusabikulud 100 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 840 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 840 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks tasutud riigilõivule koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest, mis on hagi koostamise eest on fikseeritud tasuna kokku summas 100 eurot (km-ta). Hageja kinnitab, et viidatud õigusabikulu on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohuslane. Hageja palub kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud üksnes hagiavalduse, mille keerukust, sisu ja tõendite hulka arvestades on hageja õigusabikulud summas 100 eurot põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodust tulenevalt on tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 940 (100+840) eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (940 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.