Asjaõigus › Omandiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostjate vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohus võttis hagi 19.09.2025 määrusega menetlusse ja andis kostjatele tähtaja 14 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjatele isiklikult kätte toimetada. Kohus jättis 29.11.2025 kohtudokumendid kostjale Ale eluruumi postkasti, aadressile xxx. Kohus jättis 12.01.2026 kohtudokumendid kostjale Ble eluruumi postkasti, aadressile xxx. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostjate suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja A sai hagimaterjalid kätte 29.11.2025 TsMS § 326 ettenähtud korras (postkasti panekuga). Vastuse esitamise tähtajaks oli 15.12.2025. Kostja saatis kahel korral (01.12.2025; 15.12.2025) 2/4

kohtule e-kirja. Kohus palus Al kohtule esitada korrektne allkirjastatud vastus (01.12.2025, 16.12.2025, 30.12.2025). Kostja A ei ole hagile nõuetele vastavast vastust esitanud. Kostja B sai hagimaterjalid kätte 12.01.2026 TsMS § 326 ettenähtud korras (postkasti panekuga). Vastuse esitamise tähtajaks oli 26.01.2026. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Ale ja Ble kuulub ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX, xxx linnaosa, xxx linn, Ida-Viru maakond. Kinnistusraamatusse on omanikuna kantud vaid B alates 18.03.2005. Kuid alates 11.03.1999 on pooled abielus. Avalduse kohaselt on pooled kinnitanud hüpoteeki võttes, et tegemist on ühisvaraga. Samuti on kinnisvara omandatud abielu ajal ning abieluvararegistrist ei nähtu teavet vara jagamist puudutavate lepingute kohta. Kostja I suhtes on algatatud täitemenetlused, kus hageja on sissenõudjaks (kohtulahendid nr 2-24-121480, 2-24-120502, 2-24123104). Kostja I poolt on rahalised täitmata kohustused kogusummas vähemalt 9651,71 eurot, millele lisanduvad täiendavad viivised. Täitemenetluse raames laekumisi toimunud ei ole. Võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) §-ga 33 lg 3, § 37 lg 3, § 38, § 211 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Lugeda kohtuotsusega omanikukannete tegemiseks registris A ja B tahteavaldused antuks. TsMS § 445 lg 2 alusel jätab kohus Viru Maakohtu 19.09.2025 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu (eelmärge) kehtima kuni uue omaniku kandmiseni kinnistusraamatusse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt menetluskulud 1166 eurot sh riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 676 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kuna tegemist ei ole solidaarvõlgnikega, siis tuleb menetluskulud (1166 eurot) kostjatelt välja mõista võrdsetes osades, so Alt 583 eurot ja Blt 583 eurott. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamise eest on põhjendatud (4hx169 eurot/h). 3/4

Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjatelt välja hageja kasuks menetluskulud 1166 eurot (võrdsetes osades, so Alt 583 eurot ja Blt 583) sh. riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud hagi- ja hagi tagamise avalduse koostamise eest summas 676 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.