lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-21670/3

Muud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval · 02.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Kohtuasja number
2-25-21670/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2135
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

PANKROTIMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse avalikult tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2026, Paide

Tsiviilasja number

2-25-21670

Tsiviilasi

R. M. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Menetlusse võtmine, pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: R. M. (ik XXX; elukoht XXX-i ; e-post: XXX)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

Pankrotihaldur/usaldusisik vandeadvokaat Maire Arm (e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse ja rahuldada R. M. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja R. M. (M. , isikukood XXX) pankrot 2. veebruaril 2026 kell 13.30 ja algatada R. M. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada R. M. pankrotihalduriks vandeadvokaat Maire Arm (Maria Mägi Advokaadibüroo; asukoht XXX; kontaktandmed: 5018 840, 6640 600, e-post XXX ). Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 20. veebruar 2026 võlgniku vara- ja võlanimekiri.
4.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Määrata R. M. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 23. veebruar 2026 kell 11.00. Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas (Tallinna tn 18, II korrus, saal nr 1 (ruum A209)). Pankrotihaldur osaleb võlausaldajate esimesel koosolekul virtuaalselt.
5.Kohustada võlgnik R. M. -d (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta 23. veebruar 2026 kell 11.00 Pärnu Maakohtusse Paide kohtumajja (aadressil Tallinna tn 18, II korrus, saal nr 1 (ruum A209)). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab R. M. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

2-25-21670 menetluse kohta igal aastal aruande 30. jaanuariks, esimene aruanne esitada 30. jaanuar 2027.

7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Avaldada viivitamatult pankroti algatamise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.R. M. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
12.Võlgnik R. M. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg 1, 2).
13.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

2 (5)

2-25-21670

ASJAOLUD

1.R. M. (avaldaja, võlgnik) esitas 12. detsember 2025 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
1.1.Avalduse kohaselt on võlgnik abielus, kuid abielu on faktiliselt lõppenud. Võlgnikul on XXXes õppiv täisealine laps. Võlgnik töötab XXX OÜ-s XXX. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1100 eurot ja töövõime toetus 670 eurot kuus. Võlgnikul ei ole kinnisvara, registrisse kantud sõidukeid, digitaalset vara ja muid finantsinstrumente ega muud olulist vara. Kohustusi on viie võlausaldaja ees (Placet Group OÜ, PlusPlus Capital AS, TF Bank AB, B2 Impact OÜ (Esto AS, Multitude Bank) ja BB Finance OÜ) kogusummas vähemalt 17 986 eurot. Kuue nõude osas on algatatud kohtumenetlused – XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX.
1.2.Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et kaks aastat tagasi sügisel kohtus võlgnik ühe meesterahvaga, kellesse armus ning hakkas kokku elama. Abiellumiseks võeti laenu. Võlgnikul oli ka varasemast Placet Group OÜ laen, mida võlgnik maksis. Kõik laenud on võlgnik võtnud enda nimele enne abiellumist, kuna usaldas täielikult tulevast abikaasat. Aga kahtlased märgid hakkasid juba ilmnema väga varakult. Aprillis kohe peale abiellumist muutus abikaasa täiesti- psüühiline terror, jälitamine, tülid. Eelmise aasta sügisel kolis abikaasa välja ning kõik võlad jäid võlgniku kanda. Abikaasa suunamisel ja õhutusel hakati koos ka interneti hasartmänge mängima. Kui võlgniku lapsed sellest teada said, on keelud peal ja võlgnik ei ole üle aasta juba mänginud ega ka taha. Võlgnevused on jõudnud kohtutäiturile. Kuna laenusid on mitu, siis on väga keeruline võlausaldajatega kokkuleppele saada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2.Kohus, tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega, on seisukohal, et võlgniku avaldust tuleb menetleda füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) ja pankrotiseaduse (PankrS) sätete alusel. Kohus leiab, et puuduvad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused, maksejõuetusavaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
3.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. FIMS § 15 lg 9 kohaselt, et kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule.
4.Võlgnik R. M. on seisukohal, et ta on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi vähemalt 17 986 euro ulatuses. Võlgnik on märkinud enda sissetulekuks 1800 eurot ja väljaminekuteks 1110 eurot. Samas ei ole võlgnik väljaminekutes näidanud täisealise õppiva lapse ülalpidamise suurust, kuigi avalduses on avaldanud, et aitab last.

3 (5)

2-25-21670

5.Kohus kontrollis avalikest andmebaasidest (e-äriregister, e-kinnistusraamat, liiklusregister, Eesti väärtpaberite keskregister) võlgnikul vara olemasolu. Vara olemasolu kohus ei tuvastanud. E-täitise andmetel on võlgniku suhtes algatatud üks täitemenetlus (toimiku number XXX) tsiviilasjas XXX tehtud lahendi täitmiseks, sissenõudjaks on B2 Impact OÜ. Kohtu infosüsteemi andmetel on võlgniku suhtes tehtud lisaks täitemenetluses olevale lahendile ka kolm lõpplahendit asjades XXX, XXX ja XXX. Tsiviilasjas XXX menetlus kestab. Enaselge on avalduses märgitud tsiviilasi XXX Placet Group OÜ nõudes, kuna infosüsteemi andmetel märgitud tsiviilasi ei ole võlgniku vastu. Samas ei muuda see üldist võlgniku majandusliku seisundit, kuna ilmaselgelt on võlgnik makseraskustes. Kohus tuvastab, et R. M. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas hetkeseisuga ei esine.
6.Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
7.Pankrotihaldur vandeadvokaat Maire Arm on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Maire Arm on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FIMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
8.Kohus kuulutab võlgniku R. M. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Maire Arm ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
9.FIMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. R. M. on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta asjas ei esine. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
10.FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub 4 (5)

2-25-21670 kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku.

11.FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 30.1.2027, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
12.Kohus selgitab võlgnikule järgmist:  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).  Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).  Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
13.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
14.Praeguses menetlusstaadiumis hüvitatavad menetluskulud puuduvad, v.a riigilõiv, mis jääb võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja