Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1 (3)

2-08-71780 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, s.h. kirjalik vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud 30.10.2008.a esitas KÜ Xxxx-xxxxx hagiavalduse, milles palus kostja Elari Raadik’ult, kes on Xxxx-xxxxx xx-x korteriomanik, välja mõista hageja kasuks korteri majandamiskulude ja tarbitud kommunaalteenuste võlg hagi esitamise seisuga 20.10.2008.a summas 7825.34 krooni ja viivis 684.86 krooni, kokku 8510.20 krooni ning jätta menetluskulud, s.o. riigilõiv 650 kr kostja kanda. 03.12.2008.a esitas hageja kohtule avalduse haginõude suurendamiseks seisuga 30.11.2008.a põhivõla ja viivise summas 1995.35 kr võrra ning palus kostjalt välja mõista kokku 10 505.55 krooni (põhivõlg 9468.54 kr ja viivis 1037.01 kr), tasudes täiendavalt riigilõivu 350.- krooni. Menetluse käik Kohus edastas nii esialgse hagiavalduse materjalid kui ka hiljem esitatud haginõude suurendamise avalduse kostjale ning hagile vastamise tähtajaks välisriigis andis 28 päeva arvates hagimaterjalide kättesaamisest. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult allkirja vastu EL 13.11.2007.a määrusega nr 1393/2007 sätestatud korras EV Justiitsministeeriumi ja Soome Vabariigi ametiasutuse (Rauman Käräjäoikeus) vahendusel 03.06.2009.a Soome Vabariigis. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale selgitati, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 28.10.2009.a tagaselja kohtuotsusega kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldas kohus hagi üksnes esialgse võlanõude ulatuses summas 8510.20 krooni, jättes otsusest välja 03.13.2009.a avaldusega suurendatud nõudeosa 1995.35 krooni. Samuti mõistis kohus kostjalt välja esialgselt hagilt tasutud riigilõivu 650.- krooni. 13.11.2009.a esitas hageja taotluse teha asjas täiendav kohtuotsus ja mõista kostjalt välja hageja kasuks ka hagi muutus, s.o. põhivõlg 1643.20 kr ja viivis 352.15 kr, kokku 1995.35 krooni ja hagi suurendamiselt tasutud riigilõiv 350.- krooni. TsMS § 448 lg. 1 p. 1 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Hageja nõue täiendava võla ja viivise saamiseks on õiguslikult põhjendatud hageja poolt 03.12.2009.a hagi suurendamise avalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma Korteriühistuseaduse § 7 lg.4, § 15 lg.1 ja 2 tulenevaid rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on 2 (3)

2-08-71780 hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud Pärnu Maakohtu 28.10.2009.a kohtuotsusega käesolevas asjas vastavalt TsMS § 162 lg.1 jäeti menetluskulud isiku, kelle kahjuks otsus tehakse, s.o. kostja Elari Raadik’u kanda ja mõisteti temalt välja hagilt tasutud 650 krooni riigilõivu hageja kasuks. Hagi suurendamisel tasus hageja 03.12.2008.a täiendavalt riigilõivu 350.- kr, kokku on hageja maksnud hagilt riigilõivu seega 1000.- krooni. TsMS § 133 lg. 1 kohaselt rahalise nõudega hagiavalduse puhul tasutakse riigilõivu hagihinnalt, mis arvutatakse põhinõude järgi. Antud asjas on hageja põhinõue 03.12.2008.a avalduse järgi kokku 9468.54 krooni, millelt pidi riigilõivu kuni 31.12.20008.a kehtinud Riigilõivuseaduse sätete järgi tasuma täismääras 750 krooni. TsMS § 173, § 174’ ja § 175 lg.1 alusel leiab kohus, et põhjendatud täiendava kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks hagi suurendamise avalduse esitamiselt 03.12.2008.a tasutud 350-kroonisest riigilõivust 100 krooni (28.10.2009.a kohtuotsusega väljamõistetud summaga kokku seadusjärgne riigilõiv 650 + 100 = 750.- krooni). Ülejäänud 250.- krooni on hageja poolt ekslikult tasutud suuremas määras kui Riigilõivuseadus ette näeb ja kuulub hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg. 1 p 1 ja lg. 4-6 alusel.

Ingrid Hallas Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.