Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

1 (3)

kohtutäituri ametialasele arveldusarvele. Samuti palub avaldaja vabastada arestist võlgniku pangakonto ASis SEB Pank tingimusel, et võlgnik täidab võlakohustusi kohtu poolt määratud ajatamise kohaselt. 12.11.2009.a. esitas avaldaja kohtule Sotsiaalkindlustusameti tõendi, et avaldaja saab vanemahüvitist perioodil 22.10.2009.a.-30.12.2010.a summas 105 488 krooni ning peretoetust summas 600 krooni kuus. Nimetatu on avaldaja ainuke sissetulek. Avaldaja igakuised väljaminekud olid maikuus 7 943,13 krooni, juunikuus 8 914,18 krooni ja juulikuus 7 145,07 krooni. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja omapoolset seisukohta avalduse suhtes kohtule esitanud ei ole. Tsiviilasja materjalid on sissenõudja seaduslikule esindajale isiklikult kätte toimetatud 14.10.2009.a. (t lk 49). Tallinna kohtutäitur K Põlts’i seisukoht Kohtutäitur esitas 01.10.2009.a. seisukoha EA avaldusele täitemenetluse ajatamiseks. Arvestades võlgniku varalist seisukorda ning täidetava võlanõude suurust, on käesoleval ajal esile kerkinud vajadus pöörata sissenõue võlgniku kinnisasjale. Menetluslikult ei pea kohtutäitur täitemenetluse peatamist vajalikuks, kuivõrd puuduvad õiguslikud takistused võlgniku kinnisvara realiseerimiseks. Täitmise ajatamine pikendab iseenesest aga võlanõude täitmise tähtaega, mis on vastuolus sissenõudja huvidega. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 025/2009/2782, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldaja on 28.08.2009.a. ja 12.11.2009.a. kohtule esitatud põhjenduses võlgniku majandusliku ja perekondliku olukorraga seotud asjaolude kohta tõendanud, et avaldaja viibib lapsehoolduspuhkusel ning tema ainukeseks sissetulekuks on vanemahüvitis ning peretoetus (t/l 53). Avaldaja omab korteriomandit Tallinnas, xxx, mida kasutab oma alalise elukohana ning kus elab koos 22.08.2009.a. sündinud lapsega. Lisaks omab avaldaja sõiduautot BMW 730i reg.märgiga xxx (ehitusaasta 1990), orienteeruva turuväärtusega 8000 krooni. Avaldajal muu oluline vara puudub, mille võõrandamisel oleks võimalik täita avaldajal lasuv kohustus. Avaldaja palub ajatada täimenetlus selliselt, et kohus võimaldaks tasuda kohtutäituri ametikontole igakuiselt 1 000 krooni kuni kogu võlgnevuse tasumiseni. Sissenõudja ei ole esitanud kirjalikke seisukohti avaldaja taotluse osas. Kohtutäitur leidis, et täitemenetluse ajatamise lahendamisel tuleb lähtuda ka sissenõudja huvidest ning täitemenetluse ajatamine selliselt nagu avaldaja on taotlenud, võib neid kahjustada. Kohus tutvunud esitatud avalduse ning puudutatud isiku seisukohtadega, leiab, et täitemenetlus tuleb ajatada, selliselt nagu seda on märkinud avaldaja. Täitemenetluse seadustiku § 45 rakendamise üheks eelduseks on see, et täitemenetluse läbiviimine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. See tähendab, et kohus peaks tuvastama mingid erilised, harva esinevad ja tavalisest täitemenetlusest oluliselt erinevad asjaolud, mis annaksid aluse täitemenetlust ajatada. Põhimõtteliselt on sissenõudja nõue põhiseaduse §-i 32 alusel kaitstud konstitutsiooniline põhiõigus ja sissenõudjal on õigus oma nõude rahuldamisele, sh kohesele rahuldamisele kogu võlgniku vara arvelt. See, kui kohus täitemenetlust ajatab, kahjustab seega sissenõudja põhiseadusega kaitstud õigusi. Selliseks põhiõiguste riiveks peab olema mingi väga eriline põhjus, mis peab olema väga selgelt esile toodud. Reeglina realiseeritaksegi täitemenetluse käigus võlgniku vara ning täitemenetluse korral ei pea olema tagatud võlgniku seniste elustandardite või neile lähedase olukorra säilimine. Võlgniku hädapärase kaitse täitemenetluses tagab see, et täitemenetluse seadustiku kohaselt on sätestatud, millised varaesemed tuleb võlgnikule alles jätta ja seadusandja on sätestanud minimaalse

2 (3)

elatusstandardi, mis peab võlgnikule täitemenetluse korral säilima. Käesoleval juhul soovib võlgnik täiendava ja seaduses sätestatust soodsama seisundi saamist. Kohtu hinnangul on avaldaja käesoleva avalduse raames selliseid asjaolusid esile toonud, mis annaksid aluse avaldust avaldaja poolt esitatud ulatuses rahuldada. Kohus leiab, et kuivõrd sissenõudja, kelle õigusi täitemenetluse ajatamine kahjustaks, ei ole sellisele ajatamisele vastu vaielnud, siis kohus leiab, et selles osas on avalduse rahuldamine lubatav ning kohus saab selles osas avalduse rahuldada. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui avaldaja ei täida endale võetud kohustust nõuetekohaselt, on kohtutäituril õigus alustada täitedokumendi täitmist. Seega on käesolevas kohtumääruses sätestatud ajatamine kehtestatud tingimuslikult. Kohus rõhutab, et käesolevas kohtumääruses sätestatud summade perioodilise maksmise kohustus ei välista võlgniku õigust keelduda maksete tasumisest eeldusel, et võlgnikul on makse osaliseks keeldumiseks või täielikuks keeldumiseks seadusest tulenev alus. Avaldaja on palunud kohtul vabastada viimasele kuuluv arveldusarve AS-is SEB Pank. Kohus leiab, et selline avaldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kohus ei ole avaldaja arveldusarvet arestinud ning selle vabastamine kuulub kohtutäituri pädevusse. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega kohtutäituri poole. TMS § 133 lg 1 kohaselt märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud). TMS § 131 lg 1 p 1 ja 9 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele ja vanemahüvitisele. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohtu poole on pöördunud EA avaldusega täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr. 025/2009/2782. Arvestades seda, et kohus teeb hagita asjas lahendi avaldaja kasuks, jäävad menetluskulud, EA kanda. Hagihind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et avaldaja esitas kohtusse avalduse täitemenetluse ajatamiseks, mis on hagita asi TsMS § 475 lg 1 p 17 kohaselt, on hagihinnaks 5 000 krooni.

Ann Meriluht Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.