Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

summa 10 kalendripäeva jooksul, kuid mitte hiljem kui teenuse osutamise kuu 15 kuupäevaks. Kostja jättis arved ajavahemikul 19.02.2008. a kuni 06.10.2008. a tasumata. Hageja tegi kostjale 19.03.2008. a ettepaneku sõlmida maksegraafik. Kostja maksegraafikut ei allkirjastanud, kuid asus seda täitma. Kostja jättis siiski tasumata maksegraafiku viimased osamaksed ja temale esitatud arved. 30.09.2008. a ütles hageja lepingu ühepoolselt lepingu p 7.4. alusel üles. Kuna kostja rikkus arvete mittetasumisega poolte vahel sõlmitud lepingut, siis tulenevalt lepingu punktist 7.3. kohustus kostja lepingu ülesütlemise järgselt tasuma hagejale leppetrahvi 5 782 krooni. Seisuga 12.05.2009. a võlgneb kostja hagejale 7 952.92 krooni. Kostja vastus Kohtule 27.07.2009. a esitatud vastuses kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistab tasumata jäänud arveid summas 1 711.15 krooni ning arvestatud viiviseid summas 459.77 krooni. Kostja ei tunnista hageja leppetrahvi nõuet summas 5 782 krooni. Kostja ei soovigi häiresüsteemi omandiõigust ja on nõus häiresüsteemi seadmed AS-le G üle andma. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 07.07.2005. a tehnilise valve teenuse lepingu . 30.09.2008. a ütles hageja lepingu ühepoolselt lepingu p 7.4. alusel üles. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale arve nr 830021527, 830130010, 830130011, 830146308, 830167438, 830197118, 830197976 kokku summas 7 493.15 (tl 2, 9-15). Kostja arveid ei tasunud. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab maksmata jätmist asjaoluga, et on jäänud töötuks, samuti ei ole ta lepingu lõpetamise teadet saanud. Kostja tunnistab hageja nõuet summas 2 170.92 krooni, mis moodustab tasumata jäänud arved summas 1 711.15 krooni ja viivised summas 459.77 krooni. Leppetrahvi nõue lepingu punkt 7.3. alusel on kostja hinnangul põhjendamatu ning esitatud 3 aastat ja 2,5 kuud pärast lepingu sõlmimist. Lepingu üldtingimuste p 7.3. kohaselt tellija poolt lepingu ülesütlemisel varem kui 3 aasta kestel arvates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest või kui lepingu üles ütlemine oli tingitud lepingu tingimuste rikkumisest tellija poolt, peab tellija tasuma täitjale leppetrahvi summas 5 782 krooni. Tellija poolt täitjale leppetrahvi 5 782 krooni tasumisel läheb omandiõigus häiresüsteemile täitjalt tellijale üle. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja väitel ei ole tarbijat eksitatud ning lepingu punkt 7.4. ei ole tarbijat kahjustav tüüptingimus, leppetrahvi tasumisel läheb kostjale üle häiresüsteemi omandiõigus. Kohus hagejaga ei nõustu. VÕS § 44 kohaselt kui käesoleva seaduse § 42 lg 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Kohus on seisukohal, et lepingu punktiga 7.3. pannakse sisuliselt tarbijale kohustus omandada 5 782 krooni eest häiresüsteem. Pärast valveteenuse lepingu lõppemist häiresüsteemi tahtevastase omandamise kohustuse panemist tarbijale tuleb pidada ebamõistlikuks. Lepingu punkti 7.3. grammatiline tõlgendamine lubab sellest teha ka järelduse, et juhul kui tarbija 5 782 krooni ei tasu jääb omandiõigus hagejale ning tulenevalt asjaõigusseaduse § 60 saab hageja kasutada omanikule kuuluvaid õiguskaitsevahendeid. Kostjal ei ole vastuväiteid sellele, et hagejale häiresüsteem tagastada. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hagejal tegelikkuses leppetrahvi ulatuses ka kahju tekib. Hageja selgituse kohaselt sisaldub leppetrahvi summas häiresüsteemi jääkväärtus. Lepingu punktist 7.4. nähtub, et juhul kui leping on kestnud vähem kui 3 aastat on leppetrahv 5 782 krooni. Leping kostjaga kestis aga 3 aastat ja 2,5 kuud ning hageja hindab leppetrahvi nõude suuruseks samuti 5 782 krooni. Kohtu hinnangul on leppetrahvi nõudmine fikseeritud summas, olenemata lepingu kestusest, tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Häiresüsteemi jääkväärtus võib olla oluliselt erinev sõltuvalt sellest, kas leping on kestnud näiteks 1 kuu või üle kolme aasta. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda turvateenuse eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 711.15 krooni. Lepingu punkt 4.1. kohaselt maksete tasumisega viivitamise korral maksab tellija viivist 0,15% iga nõuetekohase tasumisega viivitatud päeva eest võlgnevuselt. Kuna kostja on arvete maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas lepingu p-ga 4.1. ja VÕS § 113 lg 1 mõista välja kostjalt ka viivis seisuga 04.01.2009. a kokku summas 459.77 krooni (tl 17). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud 72.70% ulatuses AS G kanda ja 27.30% ulatuses T B kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.