Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
16. november 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-09-19851
Tsiviilasi
OK-B OÜ hagi Jõelähtme valla vastu 12 509,98 krooni saamiseks
Hagi hind
12 276,72 krooni
Menetlusosalised ja nende
hageja OK-B OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
hageja esindaja O Kuzmin kostja Jõelähtme vald kostja esindaja advokaat T Ehrlich 19.10.2009.a, avalik kohtuistung
Istungi toimumise aeg
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 23.10.2008.a AIOÜ ja kostja ehitustööde töövõtulepingu, mille objektiks oli XXX lasteaia XXX juurdeehitus. Töövõtja teostas lepingujärgsed tööd ja esitas kostjale 19.03.2009.a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja 27.03.2009.a arve summas 12 276,72 krooni. Kostja ei ole esitanud otsust tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Seega on tellija tööd vastu võtnud. Kostja ei ole tööde eest tasunud. Tulenevalt lepingu punktist 17.2 on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,1 % päevas. 30.04.2009.a seisuga võlgneb kostja viiviseid 233,26 krooni. 30.04.2009.a lepinguga XXX vutas AIOÜ nõude kostja vastu hagejale. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 12 509,98 krooni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hagejale ei ole nõuet Loovutatud. Nõude loovutamise leping on sõlmitud hageja ning AIOÜ vahel. Töövõtuleping on aga sõlmitud kostja ning ühistöövõtjate AIOÜ ja OÜ M vahel. Seega saavad viimased oma nõuet kostja vastu realiseerida üksnes ühiselt. Hageja ei ole esitanud ühtegi selgitust selle kohta, millal vaidlusalused tööd tehti. AIOÜ teatas 05.02.2009.a lepingujärgsete tööde peatamisest. Hageja poolt esitatud aktil märgitud tööd on lisatööd. Töövõtulepingu kohaselt sai töövõtja teha täiendusi üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Samuti sai lisatöid tellida üksnes kostja volitatud isik, kelleks oli PP. 19.03.2009.a aktis märgitud töid ei ole kostjaga kooskõlastatud. Hageja ei ole tõendanud, et tööd on reaalselt tehtud. Samuti ei ole hageja tõendanud oma väiteid, et kostja on vaidlusaluse akti ja arve kätte saanud. Kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, siis tuleb see tasaarvestada kostja leppetrahvi nõudega hageja vastu. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on kostja tellijana ja AIOÜ ning OÜ M ühistöövõtjatena sõlminud 23.10.2008.a lepingu, mille kohaselt kohustusid töövõtjad ehitama XXX lasteaiale XXX juurdeehituse. Tööd pidid olema valmis 31.03.2009.a. Kohtule esitatud lisatööde akti kohaselt seisnesid lisatööd kanalisatsiooni toru asendamises ning lisakaevu tegemises ja selle paigalduses. Nimetatud tööde eest on AIOÜ esitanud arve summas 12 276,72 krooni. 30.04.2009.a nõude loovutamise lepinguga on AIOÜ ja OÜ M loovutanud vaidlusalusest arvest tuleneva nõude kostja vastu hagejale. Seega ei ole nõude loovutamise lepingu sõlminud mitte üksnes AIOÜ, vaid mõlemad töövõtjad. Kohus leiab, et lisatööde teostamine on tõendamata. Lisatööde tegemise kohta on esitatud üksnes lisatööde akt. Asja materjalidest nähtuvalt on see saadetud kostjale e-posti teel. Lisatööde aktil ei ole aga kellegi (sh töövõtja) allkirju. Tulenevalt töövõtulepingu punktist 6.1 peab töö üleandmise akt olema allkirjastatud. Seega ei ole töövõtja saatnud tellijale nõuetekohast töö üleandmise akti. Muid tõendeid selle kohta, et lisatööd ka reaalselt tehtud oleksid, esitatud ei ole.
Töövõtulepingu punkti 15.3 kohaselt võib töövõtja teha muudatusi ja täiendusi töös ainult tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Vastavalt töövõtulepingu punktile 15.4 peab töövõtja arvestama, et muudatus- ja lisatööde tellimise õigus on ainult lepingus sätestatud tellija selleks volitatud isikul. Muudatus- või lisatööd loetakse tellituks ainult siis, kui need on kirjalikult fikseeritud ehituskoosoleku protokollis ja tellija selleks volitatud isiku poolt allkirjaga allkirjastatud. Muudatus- ja lisatööde tellimise või muudatuste tegemise õigust ei ole projekteerimisfirmade esindajatel ega omanikujärelvalvel. Töövõtulepingu kohaselt on tellija kontaktisikuks PP. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et lisatööde tegemiseks oli tellija volitatud isiku kirjalik nõusolek. Samuti puuduvad andmed, et lisatööd oleks kirjalikult fikseeritud ehituskoosoleku protokollis. 05.02.2009.a hinnapakkumisele on kooskõlastuse andnud omanikujärelvalvet teostanud OÜ I P juhatuse liige IJ. Töövõtulepingus on aga sõnaselgelt sätestatud, et omanikujärelvalvel ei ole lisatööde tellimise õigust. Töövõtulepingu punktis 15.2 on sätestatud, et töövõtjal on õigus nõuda tellija poolt kirjalikult tellitud mõistliku suurusega muudatus- või lisatööde maksumuse hüvitamist. Seega isegi, kui lisatööde tegemine oleks tõendatud, ei oleks töövõtjal õigus nõuda nende hüvitamist. Ülaltoodule tuginedes tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.