Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Hagi aluseks olevad asjaolud 06.01.2009.a. esitas OÜ A kohtule hagi RS vastu võlgnevuse 1 837,00 krooni väljamõistmiseks, s.h. põhinõue 919,00 krooni ja viivis 918,00 krooni. Nõue tuleneb EAS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust nr 0042761, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilside teenust ja kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Kostja on hageja esitatud arvete alusel jätnud teenuste eest tasumata. 14.02.2007.a loovutas E AS nõude OÜ-le A . Menetluskulud, s.h maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 250,00 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000,00 krooni, riigilõiv 100,00 krooni teate avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes ja õigusabikulud 1 000,00 krooni palub hageja välja mõista kostjalt. Menetluse käik maakohtus Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 15.09.2009.a. TsMS § 317 alusel kätte toimetatud teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on hagiavalduses esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002. a kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Vastavalt TsK § 222 lg 1 on võlgnik kohustatud hüvitama kreeditorile tekkinud kahjud, kui ta ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. TsK § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu üle anda teisele isikule ja nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Sama seaduse § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad

menetluskulud. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 250,00 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000,00 krooni, riigilõiv 100,00 krooni teate avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes ja õigusabikulud 1 000,00 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei ole vajalik ja põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine summas 1 000,00 krooni. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest, kohtuistungit peetud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 1 000,00 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500,00 krooni ulatuses. Vastavalt TsMS §-le 144 p 7 on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Harju Maakohus jättis 24.11.2008.a. määrusega OÜ A avalduse maksekäsu kiirmenetluses RS vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Kohtumääruse sai hageja kätte 08.12.2008.a. Hagiavaldus esitati kohtusse 06.01.2009.a., seega ühe kuu jooksul avalduse rahuldamata jätmise määruse kättesaamisest Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 500,00 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250,00 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 000,00 krooni ja teate avaldamise tasu Ametlikes Teadaannetes 100,00 krooni, kokku 1 850,00 krooni.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.