Kohus Kohtukoosseis Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus kohtunik Hannes Olev 12.novembril 2009, kell 16.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja 2-09-20941 GMP OÜ avaldus OÜ SG pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
pankroti väljakuulutamine võlausaldaja: GMP OÜ (registrikood XXX, XXX); võlausaldaja lepinguline esindaja advokaat T Viilup (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi ); võlgnik: OÜ SG(registrikood XXX; XXX); võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava (Advokaadibüroo Laus&Partnerid). Pankrotihaldurid TSaarma (OÜ Haldur ). A Hermet (aadress XXX ) 27.10.2009
Kohtuistungi toimumise aeg
Tsiviilasi nr 2-09-20941 võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
08.05.2009 esitas GMP OÜ Harju Maakohtule avalduse (I avaldus) OÜ SG pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik jätnud tasumata 16.07.2008 OÜ LL peatöövõtulepingu nr V61SOP/2 lisana nr 4 sõlmitud laenulepingu järgse võlgnevuse. 09.02.2009 loovutas OÜ LL nõude GMP OÜle, kes saatis 11.02.2009 võlgnikule teatise nõude loovutamise kohta, samuti esitas 11.02.2009 esitas võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgniku põhivõlg võlausaldajale on 21 700 000 krooni, koos intressi ja viivistega pankrotiavalduse esitamise seisuga 30 161 047 krooni. Võlausaldaja märgib, et võlgnik ei ole võlga pärast pankrotihoiatust ära tasunud ja palub välja kuulutada OÜ SG pankrot. 13.05.2009.a. kohus võttis antud avalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma võimalike kulude katteks kohtu deposiitarvele 25 000,00 kr. 13.05.2009.a. tasus võlausaldaja kohtu deposiiti nõutud summa. 12.08.2009 esitas GMP OÜ Harju Maakohtule avalduse (II avaldus) OÜ SG pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik jätnud tasumata 16.07.2008 OÜga LL peatöövõtulepingu nr V61SOP/2 lisana nr 4 sõlmitud laenulepingu järgse võlgnevuse. 09.02.2009 loovutas OÜ LL nõude GMP OÜle, kes saatis 11.02.2009 võlgnikule teatise nõude loovutamise kohta, samuti esitas 11.02.2009 esitas võlgnikule pankrotihoiatuse. 30.07.2009 esitas võlausaldaja esindaja korduva pankrotihoiatuse. Võlgniku põhivõlg võlausaldajale on 21 700 000 krooni, koos intressi ja viivistega pankrotiavalduse esitamise seisuga 33 546 247 krooni. Võlausaldaja märgib, et võlgnik ei ole võlga pärast pankrotihoiatust ära tasunud ja palub välja kuulutada OÜ SG pankrot. 17.08.2009.a. kohus võttis antud avalduse menetlusse. 21. september 2009.a. kohus algatas pankrotimenetluse määrates ajutiseks halduriks TSaarma.
Võlgniku varad
Tsiviilasi nr 2-09-20941
AS Swedbank
XXXXXXXXXXXXX(üleöödeposiit) AS SEB Pank
XXXXXXXXXXXXX(väärtpaberikonto) AS SEB Pank
Danske Bank A/S 9 124,47 Eesti filiaal EEK
DnB NORD Pank 0 EEK
DnB NORD Pank 0 EEK Enne pankrotimenetluse algatamist areste kontole seatud ei ole.
Tsiviilasi nr 2-09-20941 III jaos on kehtivad kanded: - Isiklik kasutusõigus OÜ J (registrikood XXX, Tallinna linn) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu majandamiseks kasutusõiguse alal elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 01.11.2006 lepingu lisaks olevale plaanile. - Märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Valdamise ja kasutamise korra kokkulepe vastavalt 10.04.2007 lepingu p 5.7 ja lepingu lisaks olevale plaanile. IV jaos on kehtivad kanded: - I järjekohal hüpoteek summas 54 399 600,00 krooni Swedbank AS (reg.kood XXXXXXXXX) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. - II järjekohal hüpoteek summas 8 050 000,00 krooni Swedbank AS (reg.kood XXXXXXXXX) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
3.1.2 Võlgniku poolt esitatud andmetel (seisuga 07.10.2009.a.) 3.1.2.1 Raha ja pangakontod SEB Pank 371,78 krooni Sampo Pank 9 124,47 krooni 3.1.2.2 Antud lühiajalised laenud: Saekoda 323 900,00 krooni (sidusettevõttele antud laen, tagastamise tähtaeg 31.03.2011.a.) Arne Õismets 2 700,00 krooni (eraisikule antud laen, tagastamise tähtaeg 20.12.2009.a.) 3.1.2.3 Enammakstud tulevaste perioodide kulud (tasutud käibemaks) Käibemaks 403 979,61 krooni 3.1.2.4 Varud müümata korterid 5 133 626,96 krooni (korterite omahind) 3.1.2.5 Lõpetamata ehitused S - O hotell 3 949 266,10 krooni (makstud hotell Saekoda projekteerimiskulud ja projektid)
1 381 386,99 krooni (projekteerimiskulud) 3.1.2.6 Aktsiad ja osad Osalus OÜ-s S 30 000,00 krooni 3.1.2.7 Materiaalne põhivara krt 3 773 072,40 krooni (korterite maa hind) XXX 49 256 780,00 krooni (soetusmaksumus) Inventar, tööriistad, sisseseade 293 613,75 krooni Ettemaksed materiaalse põhivara eest (nõue LL OÜ vastu seoses ehitusvigade garantiiga) 7 068 875,50 krooni
Tsiviilasi nr 2-09-20941 07.10.2009.a. seisuga koostatud bilanssi kohaselt on OÜ krooni ulatuses.
SG varasid 71 626 697,56
Võlgniku kohustused
- Viivised
Lisaks on AS Swedbank teatel Võlgnik andnud solidaargarantii koos LL OÜ-ga tagamaks 500 000 EEK-i ulatuses Võlausaldaja nõudeid OÜ A laenulepingust tulenevate nõuete katteks. Maksimaalne nõue on AS Swedbank teatel 852 810,24 EUR ja 500 000 EEK. Eesti Panga kehtiva kursi alusel moodustab AS Swedbank nõue 13 343 580,70 EEK ja 500 000 EEK, kokku seega 13 843 580,70 EEK. Nõue on tagatud pandiga. AS DnB Nord Pank 09.10.2009 teatel on OÜ SG ja DnB NORD Panga vahel sõlmitud laenuleping, millest tulenevalt on seisuga 09.10.2009.a. OÜ- SG täitmata kohustusi 3 579 635,95 EUR, millest: - Laenu põhiosa 2 596 000,00 EUR - Intressi võlg
- Viivise võlg
Eesti Panga kehtiva kursi alusel moodustab DnB Nord Panga nõue seega 56 009 131,85 EEK. Nõue on pandiga tagatud.
M P , nõue summas 20 000 EEK, mis tuleneb suulise eelkokkuleppe alusel korteri ostu-müügilepingu sõlmimiseks üle kantud rahast. OÜ N K nõue summas 121 960,00 krooni, mis tuleneb 01.05.2007.a. sõlmitud Maaklerlepingust.
Järelpärimiste teel saadud andmetel on võlgniku vastu nõudeid summas 70 006 459,21 krooni.
Tsiviilasi nr 2-09-20941
Võlgniku poolt esitatud andmetel (seisuga 09.10.2009.a.):
N OÜ
E OÜ
D OÜ
EA L
193 809,60 krooni 7 005,00 krooni 26 020,00 krooni 9 921 244,00 krooni 120 308,00 krooni 377 600,00 krooni 2 096,40 krooni 23 150,00 krooni 1 751 110,00 krooni 4 816,40 krooni 82 532,00 krooni 15 000,00 krooni
3.2.2.4 Maksuvõlad 2 447 003,98 krooni 3.2.2.5 Pikaajalised kohustused Pangalaen DnB Nord Pank 40 041 583,92 krooni Pangalaen Swedbank 6 650 544,26 krooni Võlakohustus GGOÜ 59 613 688,18 krooni
Tsiviilasi nr 2-09-20941 on väga vähe. Käesoleval hetkel ei ole teada mitte ühtegi võimalikku tekkivat rahavoogu, mis tagaks edaspidi isegi kõigi jooksvate püsikulude tasumise. Võlgniku bilansis on kajastatud varasid kokku ligikaudu 71 626 697,56 krooni väärtuses, millest kinnisasjad moodustavad 53 029 852,40 krooni. Majanduses valitsevat olukorda arvesse võttes tuleb kinnisasjade tegelikku väärtust hinnata ca 50% madalamaks pankrotimenetluse algatamisel esitatud bilansis märgitud väärtusest. Eeltoodu alusel ning eeldades võlgniku antud selgituste õigsust on ajutise halduri hinnangul OÜ SG varade hinnanguline väärtus ligikaudu 15 miljonit krooni. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Raamatupidamise andmed esitati ajutisele haldurile 07.10.2009.a.ja 26.10.2009.a. Tegemist on võlausaldaja pankrotiavaldusega. Võlgniku makseraskuste tekkimise alguseks võib halduri hinnangul pidada 2009.a algust. Võlgniku esindaja selgitusel OÜ SG loodi tegutsemaks kinnisvaraturul projekti põhiselt. Selleks osteti krunt Tallinnas aadressil Sõpruse pst 31/ 31A. Sellele otsustati omafinantseerimise ja pangalaenu toel ehitada äri- ja korterelamu, mis pidi valmima 02.2007. Kuna ehitus läks kallimaks ja korteriturul hakkas tekkima olukord, kus korterite müümine oli väga keeruline ning hinnad hakkasid langema, ei olnud võimalik maksta ka LL planeeritud mahus ja ajal. Kuna maja valmimine viibis pea 9 kuud, oli ka aktiivset müüki keeruline teostada, sest inimesed ei olnud enam valmis pooleliolevaid kortereid ilma kasutusloata majja ostma. Kasutusloa saime aprillis 2008. Samuti tuli hakata korterite müügihinda alla laskma, mis 2008. aasta lõpuks oli isegi kuni 40% algsest. Sama seis oli kogu 2009. aasta. Turusituatsioon oli muutunud kehvaks, sest kinnisvara turul oli palju valminud kortermaju. Kortermaja omahind oli ka väga kõrge kuna ehitushinnad olid kokku lepitud veel 2006. aastal ehk buumi-aja lõpus ja ehitaja esitas kogu aeg veel lisaarveid lisatööde eest. Korteriturg kuivas praktiliselt kokku, siis tekkis olukord, et ehitusfirmaga arveldamine osutus väga keeruliseks. Võlgniku esindaja ei kajastanud oma selgituses Tartus Raudtee 114 omandatud kinnistuga seonduvat. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse põhjusteks majanduselanguse käigus ostjaskonna maksejõulisuse vähenemine ning sellest tingitud kinnisvaraturu madalseis. Maksejõuetuse tekkimisele on kaasa aidanud ka võlgniku juhatuse liigne optimism kinnisvaraturu järjepideva arengu osas ning sellest tulenevalt väärate investeerimisotsuste tegemine. Juhatuse liikme ülesanded eeldavad majandustegevuse arvandmetest, sh bilansist ja kasumiaruandest arusaamist ning vastavalt sellele ka konkreetsete juhtimisotsuste vastuvõtmist. Seetõttu on püsiva maksejõuetuse tekkimisele avaldanud mõju ajutise halduri hinnangul ka makseraskuste tekkides juhatuse poolne väär rahavoogude prognoosimine, riskide hindamine ning põhjendamatu optimism tekkinud ajutistest raskustest iseeneslikult üle saada. Nimetatud olukorda ei saa pidada juhatuse liikme hoolsuskohustuse nõuetekohaseks järgimiseks. Ajutine haldur, analüüsinud ja hinnanud senist majandustegevust ning tekkinud olukorda kogumis, leiab, et varasemad juhtimisotsused ei ole otseselt käsitletavad raskete juhtimisvigadena pankrotiseaduse tähenduses ning need ei ole otseseks maksejõuetuse
Tsiviilasi nr 2-09-20941 tekkimise põhjusteks. Küll on väärad investeerimisotsused avaldanud olulist mõju maksejõuetuse tekkimisele. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et majandusraskused ja pankrotimenetluse algatamise vajalikkus on tingitud eelkõige üldisest majanduskasvu aeglustumisest tingitud müügimahtude vähenemisest, millele ei ole järgnenud võlgniku juhatuse poolt kiireid otsuseid muutuvas majanduskeskkonnas. Ajutine haldur, tutvunud võlgniku esindaja poolt esitatud andmete põhjal võlgniku senise majandustegevusega, ei ole käesoleva aruande koostamise seisuga tuvastanud võlgniku tegevuses ebatavalisi ja majandustegevusega otseselt mitteseotud kulusid. Käesoleva aruande koostamise hetkeks ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Ajutise halduri hinnangul tuleb kontrollida võlausaldaja väidet, et võlgnik on vahetult enne pankrotimenetluse algatamist teostanud tehinguid lähikondsetega. Halduril puuduvad käesoleval ajal täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile. Eelpool nimetatule tuginedes ning arvestades asjaolusid, et võlgniku majandustegevus on olnud kahjumlik juba pikemat aega ning kasumliku majandustegevuse korraldamiseks võimalused puuduvad, sest tegevust toetav rahavoog sisuliselt puudub. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eelnevast on maksejõuetuse põhjuseks eelpool toodud asjaolud, mille tõttu võlgnik ei suutnud täita oma kohustusi ja püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks tuleb lugeda 2009.a. veebruar. Välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Ajutine haldur ei ole pankrotimenetluse käigus käesoleva aruande koostamise seisuga tuvastanud, et võlgniku majandustegevuses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS §-dest 110-114. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamisvõimaluste kohta Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata ja võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata. Vara realiseerimine bilansis kajastatud väärtuses on ajutise halduri hinnangul suure tõenäosusega võimatu. Võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnikul on olemas vara, mille arvelt on võimalik läbi viia pankrotimenetlus, mille kaudu rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvel. Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluses vähetõenäoline.
kompromissi
sõlmimise
võimalikkus
võlgniku
Tsiviilasi nr 2-09-20941
Arvestades antud menetluse mahtu, leiab ajutine haldur, et lisaks talle tuleks määrata kohtul veel üks haldur, kelleks võiks olla A Hermet. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 34 000,00 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlausaldaja jääb oma nõude juurde kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnik ei nõustu ajutise halduri seisukohaga üldises. Muuhulgas võlgnik leiab, et kohus ei oleks saanud algatada pankrotimenetlust, kuna ei ole täidetud pankroti algatamise eeldused, st ei ole võlgnikule kätte toimetatud I pankrotihoiatust, aga II pankrotihoiatuse osas oleks pidanud kohus keelduma menetlusse võtmisest motiividel, mis võlgnik esitas eelneval istungil. Võlgnik tugineb muuhulgas ka Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-20-05 ja 3-2-1-122-05. nende põhjal leiab võlgnik, et võlausaldaja poolt uue pankrotihoiatuse tegemine ning selle kättetoimetamine võlgnikule ei loo uut alust pankrotiavaldusele ning kohus on põhjendamatult võtnud menetlusse ja lahendanud selle. Kohtul oleks tulnud keelduda teise avalduse menetlusse võtmisest. Samuti leiab võlgnik, et vaatamata pankrotiseisule ei saa kohus kuulutada välja pankrotimenetlust, kui võlausaldaja nõue on vaieldav. Võlgnik jääb selle juurde, et esitatud nõue on vaieldav ning seetõttu tuleks vaidlus lahendada üldises menetluskorras.
Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 183 kohaselt juhatus korraldab OÜ raamatupidamist. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad, on kindlaks tehtud, et majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on ajutise halduri aruande kohaselt varasid reaalses väärtuses ca 15 miljoni krooni ulatuses, kohustusi on võlgnikul vähemalt 71 miljoni krooni eest. Võlgniku vastuväidete osas kohus ei pea vajalikuks muuta oma seisukohta seoses pankrotimenetluse algatamise õigustatusega, mis kohus avaldas menetluse algatamise määruses. Samuti ei ole kohtu arvates alust muuta oma seisukohta seoses võlausaldaja nõude vaieldavusega.
Tsiviilasi nr 2-09-20941 Kummagi väite osas ei ole võlgnik esitanud kohtule uusi tõendeid ega põhjendusi, mistõttu kohus jääb oma 21.09.2009.a. määruses toodud põhjenduste juurde, ega pea otstarbekaks neid uuesti antud määruses korrata. TSaarma on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ SG pankrotihalduriks ning ta tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Samuti on oma nõusoleku andnud A Hermet. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et antud menetluse mahtu arvestades oleks otstarbekas määrata antud menetlusse kaks eelmainitud haldurit. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Pooled ei ole selles osas vastuväiteid ka esitanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku seaduslikku esindajat juhatuse liiget KL ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 1, 03.detsembril 2009, kell 09.45. Pankrotihalduritel tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.