Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 10.11.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-10160/13
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 10.11.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1309

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

Toimik nr 2-08-10160

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 10.november 2009 Tallinnas. Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts. Tsiviilasi: Mr. L & K OÜ hagi V K vastu võlgnevuse nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg: Kirjalik menetlus Hageja: OÜ Mr L & K (kood xxx; asukoht xxx); Esindaja: I Bušujeva (SAK Fond ) Kostja: V K (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja esindaja A Luik (MTÜ Tallinna Tarbijakaitse Nõuandla ). Hagi hind 16 301 krooni Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis

1.Mr. L & K OÜ hagi V K vastu võlgnevuse nõudes jätta rahuldamata. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes

2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused

1.Hagi sisu

1.1.Hageja nõue Mr. L & K OÜ (edaspidi hageja) esitas 18.03.2008 Harju Maakohtule hagiavalduse V K (edaspidi kostja) vastu põhinõudes 16 301 krooni ja viivise 2 608 krooni nõudes.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

hagejat telefoni teel sellest, et ta ei ole rahul ühe ukse kvaliteediga, kuivõrd sellel on teist võrreldes värvitooni vahe. 09.10.2007 pöördus kostja kirjaliku pretensiooniga hageja poole ja teatas, et ei ole rahul kolme ukse värvitooniga ning et ta tasub lõppmakse siis kui hageja parandab ustel esinevad värvivead. 16.10.2007 viis hageja kolm ust ära. Hageja on seisukohal, et kõik kolm ust olid hea kvaliteediga. Töövõtulepingu p 7 kohaselt, kui töövõtja ei nõustu tellija pretensioonid tööde kvaliteedi osas, võib ta nõuda töödele ekspertiisi määramist. Hageja lasi teha ustele ekspertiisi Nora Kasemaa Ekspertiisibüroos, et välja selgitada nende vastavus hageja kaupluses olevale näidisele. Ekspertiisiga tuvastati uste vastavus näidisele ja nende hea kvaliteet. Hageja edastas nimetatud ekspertiisiakti ka kostjale ning palus tasuda lõppmaks. 22.10.2007 esitas kostja uue pretensiooni, milles taunis ekspertiisi teostamist ilma tema kohalolekuta ja pöördus 14.11.2007 kaebus Tarbijakaitseametisse. 16.01.2008 otsustas Tarbijakaitsekomisjon lõpetada menetlus V K kaebuses Mr. L & K OÜ vastu, kuna kaebuse lahendamine esitatud tõendite alusel ei olnud võimalik. 07.02.2008 saatis hageja kostjale teatise, milles pakkus kostjale, et uksed viiakse kostja korterisse tagasi 11.02.2008 ja palus kostjal tasuda lõppmaks. Kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hageja on seisukohal, et ÜL eksperthinnang tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd Tarandi RYL 200 ja Viimistlus RYL 2000 on Soome ehitustööde kvaliteedinõuded harmoneeritud Soome seadusandlusele mitte Eesti seadusele. Eestis kasutatakse ka Soome ehitustööde kvaliteedinõudeid (RYL) ning nende täitmist loetakse heaks ehitustavaks, kuid nende kasutamine peab olema kokku lepitud töövõtulepingus. Kui lepingus kvaliteedinõudeid kokku lepitud ei ole, on ehitajal õigus määrata objekti kvaliteediklass, mida sarnase ehise puhul tavaliselt kasutatakse. Ehitustööd tuleb teostada kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste ja kehtivate normide järgi, kui lepingus ei ole teisti kokku lepitud. Ehitustoote Üldised Müügitingimused (EM 2005) on Euroopa Liidu direktiiv. Tarbija suhetes ettevõtjaga ei saa viidata otse EM 2005 nõuetele, vaid peab tuginema vastavate kohustust riiklikule seadusandlusele. Hageja on seisukohal, et ekspert tugineb mittekehtivatele õigusnormidele.

2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja vastuse kohaselt ei ole hageja täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõutava kohasus ning seetõttu puudub tal õiguslik alus lepinguga ette nähtud kogu summa sissenõudmiseks enne lepingu tingimuste täitmist. Pooled on eriarvamusel uste värvitooni osas. Uste värvitoon lepiti kokku enne töövõtulepingu sõlmimist müügisalongis , kus hageja esindaja OK demonstreeris spoonil erinevaid värvitoone, mis tekivad, kui katta peitsiga 1, 2 või 3 korda ja nii sai värvitoon kooskõlastatud. Vastavalt kooskõlastatud värvitoonile kirjutati töövõtulepingu p-s 1.1 lisa: Tellimus nr 195, 11.08.2007 Arve N 52. Täpsemalt on uste välisilme kirjas arvel N 52 „ukse spoon ANEGRI + TOON 05126 + lakk”. Vastavalt lepingule valmistati 6 ust, mis paigaldati 25.09.2007. Uste paigaldamisel ilmnes, et kolme ukse värvitoon uste allosades erineb oluliselt teistest. Paigaldajad ütlesid, et ilmselt on spoon valmistamisel ümber pööratud või teisest partiist ja sellest tulenevalt on uksed triibulised. Samal päeval teatas kostja uste valmistajale, et ta ei ole rahul kolme ukse alumise osa värvitooniga. Tellitud ühtlase punaka tooni asemel olid kolme ukse alumised osad spoonide liitumiskohtadel tugevalt erinevat värvi, mille tõttu erinesid oluliselt kokkulepitud värvitoonist. 03.10.2007 tuli hageja uksi vaatama ja tunnistas uste puudusi, kuid samas teatas, et ei hakka enne midagi ust tegema, kui kostja ei maksa kogu lepingujärgset summat. 04.10.2007 kandis kostja hagejale üle veel 5 000 krooni ja see moodustas ettemaksu summa juba üle 60% kogusummast. Kostja ei olnud nõus tasuma kogu lepingujärgset summat, kuna paigaldamata olid veel kõigi uste liistud ning probleem kolme ukse värvitooniga oli lahendamata. 16.10.2007 läksid töömehed ukselenkide liiste paigaldama ja võtsid kaasa ühe ukse. Hiljem võttis üks töömees kaasa veel kaks ust. 17.10.2007 teatas hageja, et kell 10.00 tehakse ustele ekspertiis. Kostja ei nõustu eksperdi arvamus. Kostja on seisukohal, et hageja on aktsepteerinud uste värvi erinevust, kui viis kostja juurest ära kolm ust, mille osas kostja oli pretensiooni esitanud.

3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused VÕS § 635lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamis muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping. Pooltel puudub ka vaidlus selle asjaolu üle. Poolte vahel on vaidlus asjaoludes, kas töövõtjal on tasunõue ning kas uksed vastavad lepingutingimustele. VÕS § 635 lg4 kohaselt tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Kohus on seisukohal, et hageja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev töövõtja ja kostjaks on tarbija, kellele on valmistatud vallasasi (uksed). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist on tarbijatöövõtuga. Asja materjalidest nähtuvalt on tehingu väärtuseks olnud kokku 41301 krooni, millest kostja on tasunud 25 000 krooni. Ka nendes asjaoludes puudub vaidlus. VÕS § 641 lg1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi 2.lõike p5 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Kohus asub seisukohal, et valmistatud uksed ei vasta lepingutingimustele. Kohtu poolt määratud ja riiklikult tunnustatud eksperdi Ü Lpoolt teostatud ekspertiisi kohaselt on uste värvitoonides erinevused piirides, mis ei ole lubatavad. See ei ole töö (uste valmistamine) kvaliteediga, mida tarbija võis mõistlikult eeldada. Kohus ei pea usaldusväärseks Nora Kasemaa Ekspertiisibüroost tellitud ekspertiisi. Puudub ekspertiisi läbiviimise metoodika. Ekspert on andnud vande mittekehtiva õigusakti alusel. Hageja esitatud seisukohad kohtu määratud ekspertiisi ekspertiisiakti suhtes on asjakohatud. VÕS §637 lg 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks kui töö on vastu võetud või vastuvõetavaks loetud. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja tööd vastu võtnud. Samuti ei saa lugeda tööd vastuvõetuks, kuivõrd kostja on esitanud konkreetsed pretensioonid peale uste ülevaatamist uste kvaliteedi suhtes. See puudub käesoleval ajal ka nõue kostja vastu.