2-08-24112/21 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 16.06.2008 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks 84 260 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 25.05.2007 K. R. ja Tiia Nurmoja vahel laenuleping, mille alusel sai kostja K. R.lt laenu 44 000 krooni, tagastamise tähtajaga 01.12.2007. Laenulepingu p 3.2. kohaselt kohustus kostja tasuma laenusummalt viivist 0,5% päevas kui laenusummat ei tagastata õigeaegselt. Vaatamata mitmetele meeldetuletustele ei tagastanud kostja laenu põhiosa summas 44 000 krooni ega kogunenud viivist 40 260 krooni (183 päeva x 220 krooni). 02.12.2007 on K. R. loovutanud 25.06.2007 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõudeõigused OÜ-le VintagePro. Hageja 15.09.2008 esitatud täienduste kohaselt teavitasid K. R. ja hageja kostjat nõude loovutamisest. Hageja saatis kostjale 05.12.2007 meeldetuletuse, et kostjal on senini tasumata laenusumma ning viivis. Olenemata mitmekordsetest meeldetuletustest ei ole kostja laenusummat ega viiviseid senini tasunud. Kokkulepitud viivisemäär oli lepingu järgselt 0,5% tasumata summalt päevas. Kuna kostja poolt oli laen tagastamata täies ulatuses, siis tuli viivist arvestada 44 000 kroonilt, s.t ühe päeva viivise suurus on 220 krooni. 15.09.2008 oli kostja laenu tagastamisega viivitanud 288 päeva, seega kuulus kostja poolt tasumisele 63 360 krooni suurune viiviste nõue. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 44 000 krooni ning viivised arvestusega 0,5% tasumata summalt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja 17.12.2008 täienduste kohaselt, mis olid esitatud vastuseks kostja vastusele, oli hageja 08.02.2007 esitatud arve nr 70011 alusel andnud OÜ-le Aivar & Merike üle kauba 40 500 krooni ulatuses. OÜ Aivar & Merike ei ole siiani esitanud hagejale pretensioone kauba osas. Kuna OÜ Aivar & Merike ei ole vaidlustanud kauba üleandmise fakti ega teatanud mõistliku aja jooksul, et kauba kogus või muud tingimused ei vasta lepingutingimustele, siis on eeldatav, et hageja täitis nõuetekohaselt oma kohustuse anda OÜ-le Aivar & Merike üle müügilepingu esemeks olev kaup. OÜ Aivar & Merike loovutasid oma väidetava nõude kostjale 20.10.2007. Selleks ajaks oli möödunud mõistlik aeg esitada hagejale pretensioone, et ta ei ole vastavat kaupa kätte saanud või et kauba kogus või muud omadused ei vasta lepingutingimustele. Seega oli hagejal juba nõude loovutamise ajal õigus esitada vastuväide, et ta on kõik oma kohustused nõuetekohaselt täitnud ja kauba, mille kohta väljastati 08.02.2007 arve nr 70011, senisele võlausaldajale ehk OÜ-le Aivar & Merike, üle andnud. Kostja on esitanud allkirjastamata nõude loovutamise lepingu, seega ei ole tuvastav, kas selline nõude loovutamine üldse toimus. Samuti ei ole hagejat nõude loovutamisest

nõuetekohaselt teavitatud. Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistas tema vastu esitatud nõuet 3 500 krooni ulatuses. Kostja ja OÜ Aivar & Merike sõlmisid 20.10.2007 nõude loovutamise lepingu, millega OÜ Aivar & Merike loovutas kostjale arvest nr 70011 tuleneva nõude hageja vastu summas 40 500 krooni. Hageja ning K. R. said kostjalt 27.12.2007 e-kirja, milles kostja teavitas nii hagejat kui ka K. R.t, et on omandanud OÜ-lt Aivar & Merike viimasele kuuluva nõude OÜ VintagePro vastu summas 40 500 krooni. OÜ Aivar & Merike nõue seisneb hageja 08.02.2007 esitatud arve nr 70011 alusel hagejale tehtud ettemaksus 40 500 krooni, mille eest OÜ Aivar & Merike kaupa ei saanud ja mis seetõttu kuulus OÜ-le Aivar & Merike tagastamisele. Hageja oli alates 27.12.2007 teadlik, et kostja oli omandanud tema vastu nõude 40 500 krooni ulatuses, millele lisandub seadusjärgne viivis. Kostja nõue kuulub tasaarvestamisele hageja nõudega kostja vastu. Hageja on hagiavalduse esitamisel olnud teadlik kostja õigusest nõuda hagejalt 40 500 krooni tasumist 320 päeva ehk üle kümne kuu. Kostja hinnangul on mõlema osapoole samaliigilised kohustused tasaarvestatavad kattuvas ulatuses (44 000 - 40 500 = 3 500) ehk antud juhul on hageja maksimaalne võimalik nõue kostja vastu 3 500 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 44 000 krooni, viivised seisuga 16.06.2008 40 260 krooni ja edasi 0,5% päevas summalt 44 000 krooni kuni põhikohustuse täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et 25.05.2007 sõlmisid K. R. ja kostja laenulepingu, mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu 44 000 krooni ja mille kostja kohustus tasuma hiljemalt 01.12.2007 (tl 5-7). Laenulepingu p 3.2 kohaselt kohustus kostja tasuma laenusummalt viivist 0,5 % päevas, kui laenusummat ei tagastata õigeaegselt ja kostja ei ole vaatamata mitmele meeldetuletusele laenu ega kogunenud viivist 40 260 krooni (183 päeva x 220 krooni) tasunud. Vaidlust ei olnud ka selles, et hageja on omandanud laenulepingust tuleneva nõude ning hageja ja esialgne võlausaldaja K. R. on kostjat nõude loovutamisest teavitanud. Kostjale on saadetud meeldetuletus võlgnevuse tasumise kohta, kuid vaidlust ei ole õnnestunud kohtuväliselt lahendada. Kostja nõustus, et ta ei ole tasunud 44 000 krooni. Pooled vaidlesid, kas kostjal on tasaarvestatav nõue hageja vastu. Hageja on esitanud OÜ-le Aivar ja Merike arve nr 7011 ehete ostumüügilepingu alusel summas 40 500 krooni (tl 29). Arvega luges kohus tõendatuks, et arve tasumise kuupäev oli 11.02.2007. E-kirjaga (tl 28) luges kohus tõendatuks, et 27.12.2007 on kostja saatnud kirja K. R.le, teatades, et on sõlminud OÜ-ga Aivar & Merike lepingu, mille kohaselt on võtnud täita nõude OÜ VintagePro vastu ettemaksu arve 70011 osas (mille suurus on 40 500 krooni). Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks tasaarvestatav nõue hageja vastu, kuna nõude loovutamise lepingu koopia (tl 30) on poolte poolt allkirjastamata. Samuti ei nähtu nõude loovutamise lepingust, millistest asjaoludest tulenevalt on OÜ-l Aivar & Merike hageja vastu nõue tekkinud (kas hageja on jätnud oma kohustused täitmata või need ei ole kohaselt täidetud). Kostja ei lükanud ümber hageja väiteid selle kohta, et OÜ Aivar & Merike ei ole esitanud pretensioone hagejale arve aluseks oleva kohustuse mittenõuetekohase täitmise kohta, nt kauba üleandmata jätmise või mittevastavuse kohta lepingutingimustele. Kostja seletuste kohaselt kohtuistungil andis ta vaidlusaluse arve alusel kauba (ehted) OÜ-le Aivar &

Merike. Nimetatust tulenevalt tegi kohus järelduse, et kaup anti OÜ-le Aivar & Merike üle ja nimetatud äriühing ei ole hagejale esitanud pretensioone. Maakohtu arvates oli põhjendatud hageja vastuväide, et isegi, kui selline tasaarvestuse aluseks olev nõue oli esitatud, ei olnud asja lepingutingimustele mittevastavusest teatatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 220 lg 1 ja 2). Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele ja ka nõuet tasaarvestada hageja nõudega tema vastu (VÕS § 171 lg 1 ja § 197 lg 1). Maakohus luges põhjendatuks hageja nõude kostja vastu laenulepingust tuleneva põhivõla 44 000 krooni saamiseks (VÕS § 396 lg 1, § 100 ja § 108 lg 1). Kuna kostjal ei olnud tasaarvestatavat nõuet hageja vastu, oli põhjendatud ka viivise nõue lepingu p 3.2 alusel (VÕS § 113 lg 1). Viivise väljamõistmisel lähtus kohus TsMS §-s 367 sätestatust, mille kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on esile toonud, et hagi esitamise ajaks oli kostja viivitanud 183 päeva ja viivise summa päevas oli 220 krooni. Maakohus rahuldas hageja nõude kostjalt viivise väljamõistmiseks ühekordse summana 40 260 krooni ja edasi alates 16.06.2008 0,5 % põhisummalt 44 000 krooni kuni kohustuse kohase täitmiseni. Apellatsioonkaebus Tiia Nurmoja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna maakohus on rikkunud nii menetlusõiguse- kui ka materiaalõigusenorme. TsMS § 273 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalik dokument kohtule algdokumendina või ärakirjana. Kostja esitas tähtaegselt kohtule nõude loovutamise lepingu ärakirjana (tl 30), (mitte fotokoopia), millel ei ole poolte allkirju, vaid üksnes märge “allkiri” tähistamaks allkirja kohta algdokumendil. Poolte allkirjad on lepingu algdokumendil, mille kostja esitas kohtuistungil 04.05.2009, selleks et kohus saaks neid omavahel võrrelda ning veenduda algdokumendi ja toimikus oleva ärakirja identsuses. Kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri (TsMS § 273 lg 5). Kohus ei ole nõudnud kostjalt algdokumendi esitamist ega selle varasema esitamise võimatuse asjaolude põhistamist. Seetõttu ei saanud kohus võtta vastu otsust dokumendi ärakirja tõendamisjõu kohta. Kohus on asunud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks tasaarvestatav nõue hageja vastu, kuna nõude loovutamise lepingu koopia (tl 30) on poolte poolt allkirjastamata, st on hinnanud nõude loovutamise lepingu ärakirja tõendamisjõu olematuks TsMS § 273 lg 5 nõudeid eirates. 04.05.2009 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et TsMS §-le 331 tuginedes tagastas kohus kostjale nõude loovutamise lepingu, kuna see on kohtu arvates esitatud hilinemisega ja hilinemiseks ei olnud põhjust. Kostja esitas nõude loovutamise lepingu ärakirjana koos kostja vastusega kohtu poolt esitatud tähtajaks. Kohus ei ole nõudnud kostjalt enne 04.05.2009 toimunud kohtuistungit algdokumendi esitamist. Kostja on seisukohal, et kohus kohaldas alusetult TsMS § 331 sätteid ja jättis kohaldamata TsMS § 273 lg 2 sätted, tagastades algdokumendi kostjale, kuid ei kinnitanud ärakirja (TsMS § 273 lg 3). Otsuses on märgitud, et nõude loovutamise lepingust ei nähtu, millistest asjaoludest tulenevalt on OÜ-l Aivar & Merike hageja vastu nõue tekkinud (kas hageja on jätnud oma kohustused täitmata või need ei ole kohaselt täidetud). Nimetatud küsimused tekkisid kohtul alles istungi käigus nõude loovutamise lepingut ja selle sõlmimisega seotud asjaolusid analüüsides ning

vastuseid nendele ei olnud kostjal võimalik varasemalt esitada. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kostja taotles tunnistajate väljakutsumist, kes teaks rääkida, kuidas kaup liikus, st kas hageja on jätnud oma kohustused täitmata või need ei ole kohaselt täidetud. Kohus jättis kostja taotlused tunnistajate väljakutsumiseks rahuldamata ja tegi otsuses järelduse, et kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet selle kohta, et OÜ Aivar & Merike ei ole esitanud pretensioone hagejale arve aluseks oleva kohustuse mittenõuetekohase täitmise kohta, nt kauba üleandmaata jätmise või mittevastavuse kohta lepingutingimustele. Kostja on seisukohal, et sellega võttis kohus temalt ebaseaduslikult võimaluse esitada tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kostja avaldas istungil, et tal oli kokkulepe advokaadiga ainult kostja vastuse koostamiseks. Kohtus veendus kostja, et vajab õigusabi ka järgnevates kohtumenetluse staadiumides, kuivõrd vastaspoolt esindab vandeadvokaat, kes vaidlustas kõik kostja seaduslikud taotlused ning kohus ei võtnud tarvitusele abinõusid kostja huvide kaitseks. Kostja taotles korduvalt, et kohus annaks ka temale võimaluse kaasata protsessi advokaat kostja esindajana. Kohus jättis kostja vastavasisulised taotlused rahuldamata, millega rikkus protsessiosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet ning jättis kostja ilma võimalusest kasutada professionaalset õigusabi oma õiguste teostamiseks kohtus. Apellant on seisukohal, et maakohus on eksinud materiaalõiguse rakendamisel (VÕS § 166 ja § 113 lg 8). Kohus leidis alusetult, et kostjal ei ole tasaarvestatavat nõuet hageja vastu, mistõttu on põhjendatud ka viivise nõue lepingu p 3.2. alusel. Kostja leiab, et isegi kui eeldada, et temal ei ole tasaarvestatavat nõuet hageja vastu, on kohtu poolt väljamõistetud viivis ebamõistlikult suur. Kostja omas tasaarvestatavat nõuet hageja vastu ning teostas ka vastava tasaarvestuse, mistõttu kohtul puudub seaduslik alus viivise väljamõistmiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. TsMS § 2 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse ülesandeks on tsiviilasja õige, kiire ja ökonoomne lahendamine. Selle eesmärgi täitmiseks tuleb kohtul viia läbi eelmenetlus. TsMS § 392 lg 1 järgi peab maakohus eelmenetluses välja selgitama hageja nõude ja kostja seisukoha selle suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, tõendid, mida menetlusosalised kavatsevad esitada. Kui asi tuleb lahendada kohtuistungil, peab kohus valmistama asja ette sellise põhjalikkusega, et asja saaks lahendada katkematult ühel kohtuistungil. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks peab maakohus viima eelmenetluse läbi piisava põhjalikkusega, vajadusel nõudes pooltelt kirjalikke seletusi või küsitledes neid eelistungil. Kolleegium leiab, et käesolevas vaidluses ei ole maakohus piisava põhjalikkusega eelmenetlust läbi viinud. Maakohus ei ole enne kohtuistungil asja läbivaatamist välja selgitanud, millised on kostja poolt tasaarvestuse kohta esitatud vastuväite aluseks olevad asjaolud ja milliste tõenditega on kostjal soov nende asjaolude esinemist tõendada. Maakohus

on pärast hagiavalduse menetlusse võtmist teatanud hagi esitamisest kostjale ja nõudnud temalt kirjalikku vastust ja pärast selle saamist saatnud vastuse hagejale, kes on 17.12.2009 omakorda vastanud. Pärast seda on maakohus määranud kohtuistungi, kuigi poolte poolt esitatust ei selgunud täpselt tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud. 04.05.2009 toimus kohtuistung, kus kostja soovis esitada nõude loovutamise lepingu originaaleksemplari ja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Seega kostja soovis teha eelmenetluse toiminguid, kuid maakohus ei rahuldanud tema taotlusi. Kolleegium leiab, et menetlust juhtides peab kohus tegutsema viisil, kus menetlusosalistel oleks üheselt arusaadav, millal lõpeb eelmenetlus ja milliseks tähtajaks on vajalik esitada tõendid. Käesolevas asjas läbiviidud eelmenetluses maakohus seda ei taganud. Eeltoodu tõttu jäid enne kohtuistungit välja selgitamata poolte faktilised väited tasaarvestuse kohta ja võimalikud tõendid. Vajadusel peab kohus nõudma menetlusosalistelt selgitusi ja küsitlema neid, selgitama välja, milles on poolte vahel vaidlus ning andma tähtaja tõendite esitamiseks. Maakohtu poolt eelmenetluse ebapiisav läbiviimine on toonud kaasa otsuse tegemise, mis ei vasta TsMS § 436 lg 1 nõuetele, see tähendab ei ole seaduslik ja põhjendatud. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi tühistada ja saata tsiviilasi uueks menetlemiseks maakohtule. Ringkonnakohtul ei ole võimalik eelmenetlust läbi viia ja selgitada esmakordselt välja vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnata nende tõendamiseks esitatud tõendeid, kuna see rikuks oluliselt poolte kaebeõigust, sest Riigikohus arvestab kassatsioonkaebus lahendamisel TsMS § 688 lg 3 järgi alama astme kohtute poolt tuvastatud faktiliste asjaoludega. Õige on kaebuse väide, et maakohus keeldus ebaõigesti 04.05.2009 toimunud kohtuistungil vastu võtmast apellandi poolt esitatud nõude loovutamise lepingu algeksemplari. Koos vastusega hagile esitas kostja lepingust ärakirja. 04.05.2009 kohtuistungil ei soovinud kostja esitada uut tõendit, vaid algdokumenti, mille alusel oleks saanud maakohus TsMS § 273 lg 2 järgi ärakirja kinnitada. Eeltoodu tõttu ei ole õige ka maakohtu poolt tuginemine otsuses sellele, et nõude loovutamise leping ei ole kehtiv allkirjade puudumise tõttu. TsMS § 273 lg-t 2 järgides oleks maakohus saanud veenduda, kas leping on alla kirjutatud ja välistatud oleks olnud ennatliku järelduse tegemine kohtuotsuses. Ebaõige on kaebuse väide, et maakohus oleks pidanud kohtuistungi kostja taotlusel edasi lükkama, kuna kostja leidis istungi kestel, et ta vajab esindajat. Esindaja kaudu oma asja ajamine on poole õigus ja kui pool soovib seda kasutada, peab ta ise tagama, et leping õigusabi osutamiseks oleks piisava ajavaruga sõlmitud ja advokaat saab teda esindada. Kuna kolleegium tühistab maakohtu otsuse ja saadab selle uueks läbivaatamiseks maakohtule, siis menetluskulud tuleb jagada asja uuel läbivaatamisel.