Tsiviilasja number
2-08-27371
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.11.2009 Tallinnas
Tsiviilasi
Anneli Kase hagi Marek Mardi vastu võla väljamõistmisks
Tsiviilasja hind
98 000 kr.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.06.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marek Mardi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
13.10.2009, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Anneli Kase (i.k. xxxxxxxxxxx, eluk.xxxxxxx, xxxxxxx xxx-x), esindaja Kunnar Korsten; Kostja Marek Mardi (i.k. xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxx xxxx, xxxxx xx), esindaja adv. Janek Valdma.
Harju Maakohtu 01.06.2009 otsus tsiviiasjas nr. 2-08-27371 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud 30.06.2008 esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista 2004.a. sõlmitud kahe laenulepingu alusel kostjale antud laen kokku 98 000 kr., intresse kokku 43 050 kr. ja viivised põhivõla ulatuses ning viivis 0,1% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vaidles hagile vastu põhjendusel, et ta tagastas laenatud summad hagejale ning et ta tegi tasaarvelduse avalduse ja tasaarveldas hageja nõude hageja võlgnevusega tema ees. Maakohtu otsus Harju Maakohus oma 01.06.2009 otsusega rahuldas haginõuded osaliselt, s.o. mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 98 000 kr., intressid 43 050 kr., viivise 50 000 kr. ja viivise 0,1% põhinõudest päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Otsuse põhjenduste kohaselt on kostja 23.05.2004 laenulepingu järgi saanud laenu 63 000 kr., ning 23.11.2004 lepingu järgi 35 000 kr. Teksti lõpus ja enne poolte allkirju olevad kuupäevad tähendavad lepingute sõlmimise kuupäevi; kostja väide, et nimetatud kuupäevad märgivad laenu tagastamise kuupäevi, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud laenude tagastamist. Kostja väitel oli tasaarvestuse aluseks sõiduauto Toyotas Carina liisingulepingust tuleneva väljaandmisõigusest tuleneva rahalise hüvituse nõue. Kostja ei ole põhjendanud, millisel alusel tekkis tal väidetav tasaarvestatav nõue, kui 2004.a. laenulepingutest tulenev võlg hagejale tasuti. Kostja vastuväited on vastuolulised ja tõendamata. Kostja apellatsioonkaebus Kaebuses palub apellant maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kaebuse põhjendustel piirdub kohtu põhjendus tasaarvestava nõude kohta ühe lausega ja kohus ei ole vastanud kostja esitatud väidetele ja kummutanud tema tõendeid; muuhulgas ei ole kohus hinnanud ka hageja väiteid tasaarvestuse lubamatuse kohta. Tasaarvestuse avalduses on kostja seletanud oma nõude tekkimise asjaolusid. Sõiduk, mille eest kostja Hansa Liisingu AS-le lepingu lõpetamisel 2003.a. 63 985,60 kr. tasus, anti kostja nõusolekul liisinguandja poolt tasuta hagejale. Hageja on kostja nõudele esitanud vaid aegumise vastuväite, kuid VÕS § 200 lg.2 mõttest tulenevalt see nõude maksmapanekut ei välista. Kohus on välja mõistnud riigilõivu 50 000 kr., mis on ebaõige. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõigusnormi olulise rikkumise tõttu ning asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Õige on kaebuse väide, et maakohus ei ole kostja vastuväidet tasaarvestuse kohta hinnanud ega selle tagasilükkamist (sellega mittearvestamist) TsMS § 442 lg.8 kohaselt 2(3)
põhjendanud. Tasaarvestuse vastuväide on kostjal esitatud alternatiivselt väite kõrval, et ta on laenud tagasi maksnud. Sellepärast, lugedes kostja vastuväited laenulepingute tegelikust sõlmimisest 2003. aastal ja laenude tagasimaksmisest mittetõendatuteks, ei saa samadest, tõendamist mitteleidnud vastuväidetest tuletada järeldust tasaarvestuse vastuväite põhjendamatusest. Muid põhjendusi kohus tasaarvestuse vastuväite kohta ei ole esitanud. Õige on apellatsioonkaebuse väide ka selles, et kohus ei ole hinnanud hageja aegumise vastuväidet tasaarvestavale nõudele. Samas kolleegium nõustub apellandi väitega, mille kohaselt tuleb VÕS § 200 lõiget 2 tõlgendada selliselt, et tasaarvestust lubatakse, kui õigus teise poole nõue tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Ekslik on kaebuse väide, mille kohaselt maakohus mõistis kostjalt välja 50 000 kr. riigilõivu. Märgitud summas otsustas kohus välja mõista viivised. Kolleegium leiab, et asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuivõrd tasaarvestava nõude osas on vajalik hinnata tõendeid ning tasaarvestuse lubatavust, millisele hinnangule peab pooltele jääma edasikaebe õigus. Selles mõttes tuleb kaebus lugeda rahuldatuks osaliselt. Menetluskulude jaotus tuleb otsustada asja uuel läbivaatamisel.
Tiit Kollom
Margo Klaar
Mare Merimaa
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.