Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.11.2009.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-08-2265
Tsiviilasi
I S ́i hagi K M ́a vastu 5 000.- krooni nõudes 5 000.- (viis tuhat) krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I S (ik: xxxx, elukoht: xxxx) Hageja esindaja: Tiia-Edith Tammeleht volikirja alusel Kostja: K M (ik: xxxx, elukoht: xxxx) Kostja esindaja: Maarika Kutser volikirja alusel
Kohtuistungi toimumise aeg
08.10.2009.a.; osalesid: hageja, hageja esindaja, kostja ja
kostja esindaja
Hagi rahuldada täies ulatuses. Välja mõista K M`lt 5000.- (viis tuhat) krooni I S`i kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus taotleda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Viru Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (alus: TsMS § 174). Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (alus: TsMS § 632 lg 1, § 633). Kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte toimetada.
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
Hageja ja kostja sõlmisid suulise kokkuleppe laenu andmiseks ja vastavalt sellele kokkuleppele kandis hageja kostja poolt näidatud isiku M U`i i pangakontole 16.09.2007.a. 1000 krooni ja 27.09.2007.a. kostja pangakontole 5000 krooni. Detsembri alguses edastas hageja esmakordselt kostjale soovi saada antud laen tagasi. 19.12.2007.a. edastas hageja kostjale kirjaliku kohustuse täitmise nõude, milles märkis, et soovib laenulepingu lõpetada ja ülekantud rahasumma tagastamist summas 6000 krooni hiljemalt 10.01.2008.a. Hageja leiab, et kuna ta on laenulepingu üles öelnud ja nõudnud kostjalt laenusumma tagastamist, siis tuleb laenuleping lugeda lõppenuks ning kostjal on kohustus hagejale tagastada laenusumma 6000 krooni VÕS § 396 lg 1 alusel. Hageja märgib, et kui kostja vaidleb vastu asjaolule, et poolte vahel sõlmiti laenuleping ning kohus tuvastab, et laenulepingu sõlmimine ei ole tõendatud, tuleb lugeda hageja poolt kostjale tehtud ülekanded alusetuteks ning sellisel juhul on kostja hageja arvel alusetult rikastunud ning kostja on kohustatud tagastama saadud rahasumma 6000 krooni alusetu rikastumise sätete alusel VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kuna hagejal puudus kohustus kostjale ülekandeid teostada. Kostja vastus. Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on alusetu ja täielikult tõendamata. Kostja kinnitab, et tal puudus hagejaga igasugune kokkulepe laenulepingu sõlmimiseks. Kostja tunnistab, et 27.09.2007.a. kandis hageja talle 5000 krooni, kuid see ei olnud mõeldud laenuna. Kostja sai hagejaga hästi läbi ja kuna kostjal oli parajasti raha vaja, nõustus hageja teda aitama, kuid see oli mõeldud abina ja hageja ütles, et ei soovi seda raha tagasi. Hageja hakkas raha kostja käest tagasi nõudma, kui poolte suhted halvenesid. Kostja leiab, et täiesti põhjendamatu on tema käest tagasi nõuda summat 1000 krooni, mille hageja M Ui arvele kandis. Kostja leiab, et hageja nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel eeldab hagejalt tõendamist millise kohustuse täitmiseks ta kostjale raha andis. Kostja ei kinnita, et sai raha olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtumenetlus. Hageja selgitas kohtuistungil, et nõude aluseks on kaks ülekantud rahasummat. Nendele ülekannetele eelnes sms-i ja meili vahetus kostjaga, kus on näha laenuküsimine ja lubadus laen tagasi maksta. M Ui pole hageja kunagi näinud, kostja soov oli, et kannaks 1000 krooni sellele inimesele, kuna kostja olevat talle võlgu. Hageja lisab, et kostja sai alusetult tema käest 5000 krooni ja vähendab oma nõuet nimetatud summani (t.lk 64-65). Tõendina on hageja esitanud konto väljavõtte, millest nähtub, et K M`le on hageja poolt tehtud ülekanne ning andnud vande all ütlused (t.lk 121). Kostja kinnitab, et on hagejalt saanud 5000 krooni (t.lk 64), kuid selgitab, et laenulepingust pole juttu olnudki, 5000 krooni oli mõeldud hageja poolse abina. Miks hageja pidi kandma 1000 krooni U arvele, on mõistetamatu ja miks kostja peab seda tagasi maksma. Kostja ei tunnista hageja nõuet ka alusetult saadu osas. Hageja poolt esitatud konto väljavõttest nähtub, et K. M on 27.09.2007.a. üle kantud 5000 krooni. Kuid samas on kontolt näha, et M on tehtud ka rohkem ülekandeid. Tegemist on mehe ja naise vaheliste heade suhetega. Kui mees leiab, et peab naist üleval, siis ta annab talle raha. Tõendeid esitada ei ole (t.lk 113), asjaolusid tõendatakse vande all antud ütlustega (t.lk 121 pöördel). Hageja poolt on 14.01.2009.a. esitatud taotlus kostjana kaasata M U. Taotluse aluseks on asjaolu, et kostja K M ei tunnista M. U antud rahasumma hagejale tagastamise kohustust, millest tulenevalt tuleb 1000 krooni nõude osas kaasata kostjana M. U. Hageja on teinud M.Ui kontole 1000 kroonise ülekande 16.09.2007.a., mille saamiseks puudub M.Uil alus ja seega on tal
kohustus see hagejale tagastada (t.lk 69). Kostja M U`i kirjaliku vastuse kohaselt, kostja ei võta hagi õigeks. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on alusetu ja tõendamata. Hageja võlgnes kostjale 1000 krooni ja selle võla katteks tegi ta 16.09.2007.a. ülekande. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja on loobunud 08.10.2009.a. toimunud kohtuistungil nõudest 1000 krooni kostja M U`i vastu (t.lk 120,122). Kohtu otsuse põhjendused. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgib kohus otsuses kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Hageja I S`i nõudeks kostja K M`a vastu on 5000 krooni tagastamine tulenevalt VÕS §-st 396 lg 1 või § 1028 lg 1 (t.lk 23-24). Hageja nõue tulenevalt VÕS §-st 396 lg 1 on rajatud teadmisele, et kostja küsis raha laenuks, mille lubas hiljem tagasi maksta, s.t poolte vahel oli sõlmitud suuline laenuleping (t.lk 23, 30, 64, 113,120). Kostja raha saamist laenuks ei pea ja leiab, et hageja nõue sellel alusel on alusetu ning tõendamata (t.lk 50, 64, 113, 120). Ka kohus leiab, et hageja poolt esitatud nõue VÕS § 396 lg 1 alusel ei ole põhjendatud ning jätab nõude sellel alusel rahuldamata. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei olnud tegemist laenulepinguga, kuna lepingu kohta käivate sätete kohaldamiseks tuleb tuvastada, et poolte tegelikuks vastastikuseks tahteks oli sõlmida just see leping. Poolte tahet laenulepingu sõlmimiseks kohus tuvastanud ei ole. Põhjalikumalt kohus hageja nõuet VÕS § 396 lg 1 alusel analüüsima ei hakka, kuna hageja on esitanud nõude alternatiivsetel alustel ning kohus järgmiseks analüüsib hageja nõuet VÕS § 1028 lg 1-st tulenevalt. Hageja leiab, et kostja on saanud rahalisi vahendeid, mille andmise kohustust hagejal kostjale ei olnud ning rahasumma kuulub hagejale kostjalt väljamõistmiseks alusetu rikastumise sätete alusel (t.lk 24, 65, 69). Kostja hageja nõuet ka nimetatud alusel ei tunnista ja leiab, et see on tõendamata (t.lk 51, 65, 113). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kandis 27.09.2007.a. pangaülekandega kostja arveldusarvele 5000 krooni (t.lk 23, 50,64, 113120,121). Küll aga on pooled erinevatel seisukohtadel kostja poolse alusetu rikastumise küsimuses. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Selle sätte kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: võlgnik peab olema rikastunud võlausaldaja arvel, rikastumine peab olema toimunud soorituse kaudu ja soorituseks peab puuduma õiguslik alus. Lisaks ei tohi esineda VÕS-i § 1028 lõikes 2 nimetatud välistavaid asjaolusid. Eeldus, et peab olema toimunud rikastumine, on antud juhul täidetud, sest hageja kandis kostja pangaarvele 5000 krooni. Seda tõendab pangakonto väljavõte (t.lk 33) ning selle üle puudub ka poolte vahel vaidlus. Samuti on täidetud eeldus, et rikastumine peab olema toimunud soorituse
kaudu. Soorituseks käesoleval juhul on ülekande tegemine hagejalt kostjale. Järgnevaks tuleb välja selgitada, kas soorituseks puudus õiguslik alus. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on hageja andnud vande all ütlused (t.lk 121), millele on kostja vastu vaielnud endapoolsete vande all antud ütlustega (t.lk 121 pöördel). Kostja leiab, et hageja peab tõendama seda missugune oli kohustus, mille täitmiseks ta kostjale raha andis (t.lk 113). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus enda lahendis nr 3-2-1-137-07 selgitab, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Tõendina on hageja esitanud pangakonto väljavõtte rahasumma ülekandmise kohta kostjale (t.lk 32-34) ja andnud vande all ütlused. Kostja dokumentaalseid tõendeid esitanud ei ole, tema vande all antud ütlused erinevad hageja ütlustest. Seega tuleb käesolevas asjas lähtuda sellest, et kui hageja tõendas raha võlgnikule ülekandmise, siis pidi kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostja seda teinud ei ole ning kohus peab käesoleval juhul usutavaks hageja poolseid vande all antud ütlusi millega on umber lükatud kostja vande all antud ütlused. Kohtu poolt on tuvastatud esitatud materjalide, kohtuistungil antud ütlustega ning poolte vande all antud seletustega, et I S on teinud K M`le alusetu soorituse, mille tõttu K M on rikastunud 5000 krooni võrra. Seega, VÕS § 1028 lg 1 eeldused on olemas, VÕS § 1028 lg-s 2 sätestatud soorituskonditsiooni välistavaid eelduseid ei ole tuvastatud. Seega K M võlgneb I S`le VÕS § 1032 lg 1 esimese lause alusel 5000 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega rahuldab kohus hagi, seega on otsus tehtud kostja kahjuks ning seetõttu kuuluvad menetluskulud väljamõistmiseks kostjalt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 442, 444 lg 1, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1; 1032 lg 1 alusel. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Maido Roots
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 20. mail 2010. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, millisega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 06.11.2009 otsus muutmata. Nooremreferent Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.