Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud

OÜ A esitas 11.04.2008 hagi IOÜ vastu 881 774,23 krooni ja viivise saamiseks. Nõue tuleneb poolte vahel 21.03.2005 sõlmitud ehituse tööettevõtulepingust , täiendavast kokkuleppest nr 1, täiendavast kokkuleppest nr 2/16.12-05 ning täiendavast kokkuleppest nr 3, millede alusel esitatud arved summas 881 774,23 krooni jättis kostja tasumata. 08.12.2008 esitas hageja kohtule avalduse, milles märgib, et hageja põhinõue on 881 774,23 krooni ning viivised 1 208 355,89 krooni. Seega on kõrvalnõue põhinõudest suurem. Hageja märgib, et kohus võib viiviseid arvestada mõistlikus ulatuses, kuid palub mitte nõuda hagejalt täiendava riigilõivu tasumist. 26.10.2009 eelistungile kostja ei ilmunud. Kohtukutse on edastatud kostja lepingulisele esindajale. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsus. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta, põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Poolte vahel 21.03.2005 sõlmitud ehituse tööettevõtulepingust ning täiendavatest kokkulepetest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus tõlgendab hageja 08.12.2008 avaldust selliselt, et hageja palub kostjalt välja mõista viivised sellises ulatuses, et hageja ei peaks tasuma täiendavat riigilõivu, s.o võrdselt põhinõude summaga. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlg 881 774,23 krooni ja viivised 881 774,23 krooni, kokku 1 763 548,46 krooni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja peab hagejale hüvitama antud asjas tasumisele kuulunud riigilõivu summas 34 750 krooni tuginedes kuni 31.12.2008 kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg-le 1 ja lisale 1 ning lepingulise esindaja kulud summas 13 380 krooni tuginedes TsMS §-le 175. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 48 130 krooni hageja kasuks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus

või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018), Swedbank AS-is (konto nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto nr 333416110002), viitenumber 3100057358. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.