Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Priit Volmer`i poolt on esitatud avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 158/2005/1315 seoses nõude aegumisega. Esitatud avaldust tuleb menetleda hagita menetluses. Hagita asja lahendamiseks on antud kohtule endale õigus koguda andmeid ning sellest tulenevalt kohus kontrollinud andmeid Täitemenetluseregistri elektroonilisest andmebaasist, tuvastas, et nimetatud täiteasja menetleb Rakvere kohtutäitur Raigo Pärs. Täitemenetlus on algatatud 06.07.2005.a. Tartu Maakohtu 20.04.2005.a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-185/05 alusel võlgnevuse (riigilõiv) 1400 krooni nõudes. Kohtusüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohtu 20.04.2005.a. otsusega rahuldatud A S hagi P V `i vastu elatise nõudes ning sama otsusega P V `lt välja mõistetud riigilõiv 1400 krooni riigituludesse. Kohtuotsus on jõustunud 09.05.2005.a. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 202 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. TMS § 202 lg 2 kohaselt on rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. TMS § 209 näeb sama ette kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse kohta. TMS § 209 ja § 210 kohaselt kohaldatakse TMS §-s 202 ja §-s 209 sätestatut vastavalt ka väärteomenetluse/kriminaalmenetluse kulude ja väärteomenetluses/kriminaalmenetluses muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele. Menetlust täiteasjas nr 158/2005/1315 on alustatud 06.07.2005.a., s.o tähtaegselt tsiviilasjas jõustunud lahendi täitmiseks. Seega ei ole tegemist täitemenetlusega, mille lõpetamise täitmise aegumise tõttu peaks kohtutäituri või võlgniku avalduse alusel lahendama täitmiskohtunik (TsMS § 179 lg 7, 8 ja TMS § 202, § 207, § 209, § 210 alustel). Ka Riigikohtu 02.10.2008 otsus kohtuasjas nr 3-1-1-51-08 puudutab üksnes väärteoasjas tehtud otsuse täitmise aegumisega seonduvaid küsimusi. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 157 lg 1 on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Seega on ilmselgelt põhjendamatu avalduse esitaja seisukoht, et nõue, mida täiteasjas nr 158/2005/1315 täidetakse, on aegunud. Kuna avalduses toodud asjaolud ei anna alust täiteasjas nr 158/2005/1315 täitemenetluse lõpetamiseks seoses nõude aegumisega KarS § 82 alusel (ega ka muul alusel täitmise aegumise tõttu), siis ei ole käesoleva avaldusega võimalik taotletud eesmärki saavutada. Eeltoodud põhjendustel ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, jätab kohus P V `i avalduse menetlusse võtmata. Kohus juhindus TsMS §-de 477, 371 lg 2 p 2, 464-465, 661 nõudeist. Kohtunik