(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.11.2009.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-9404
Tsiviilasi
OÜ E(registrikood XXX asukoht XXX) hagi TA(A , isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 18 378,83 krooni ja täiendavate viiviste saamiseks
Hagihind
10 000 krooni
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Välja mõista TA OÜ E kasuks 15 133,12 krooni. Jätta viivise nõue rahuldamata. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
Kohtukulude jaotus
Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 24.09.2009 esitas hageja taotluse tsiviilasja lahendamiseks tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 159 lg 1 kohaselt leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 10 000 krooni, intressi 1 706,60 krooni, leppetrahvi 2 926,62 krooni, kulutuste 500 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 3 245,71 krooni tasumist ja täiendavate viiviste tasumist 0,25% tähtaegselt tasumata summalt päevas kuni kohustuse täitmiseni. Kohus on seisukohal, et kuna hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb õiguslikult põhjendatud ulatuses hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse 10 000 krooni, intressi 1 706,60 krooni, leppetrahvi 2 926,62 krooni ja kulutuste 500 krooni osas ning nende nõuete osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus on seisukohal, et hageja viivise nõue ei ole põhjendatud ning selles osas jätab kohus hagi rahuldamata. Poolte sõlmitud laenulepingu lisaks on laenulepingu üldtingimused.
Nimetatud tingimustest ei nähtu viivise määr. Kreeditori hinnakiri, millest nähtub viivise määr, ei ole vaidlusaluse lepingu lisa, mistõttu tuleb viivise nõue jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 15 133,12 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja peab hagejale hüvitama antud asjas tasumisele kuulunud riigilõivu summas 2 000 krooni tuginedes riigilõivuseaduse § 56 lg-le 1 ja lisale 1 ning kohtutäituri tasu summas 420 krooni tuginedes TsMS § 143 p-le 4. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 2 420 krooni hageja kasuks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018), Swedbank AS-is (konto nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto nr 333416110002), viitenumber 3100057358. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.