Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et menetlus täiteasjas nr 042/2008/2636 toimub sissenõudja AS EMT avalduse alusel. Viru Maakohtu 14. septembri 2006.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-11462 mõisteti avaldajalt välja võlgnevus summas 2 622,79 krooni AS EMT kasuks. Võlgnevuse jääk avalduse esitamise seisuga moodustab 2 622,79 krooni. Avaldaja taotleb täitemenetluse lõpetamist seoses aegumisega. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 50 lg 1 kohaselt, täitemenetluse peatab või lõpetab kohtutäitur otsusega. Eelnevalt võib ära kuulata sissenõudja ja võlgniku. 1(2)

2-09-54879 Kohus ei tuvastanud, et avaldaja oleks esitanud vastava avalduse kohtutäiturile ja et kohtutäitur oleks lahendanud avaldaja taotluse otsusega. Vastavalt TMS § 217 lg 1, kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lähtuvalt TMS § 218 lg 1, kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohus leiab, et avaldaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt, hagita asjad on kaebused kohtutäituri otsuste peale ning lähtuvalt TsMS § 477 lg 1, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 3, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks pöördunud antud küsimuses kõigepealt kohtutäituri poole ning kohtutäitur oleks teinud otsuse, mille peale võiks esitada kaebuse maakohtule. Kuna avaldaja ei ole pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, tuleb keelduda tema avalduse menetlusse võtmistest. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et tsiviilõigussuhetest tulenevate nõuete aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus, mitte karistusseadustik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kohaselt, jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Avalduse kohaselt on täitemenetlus algatatud 09. juunil 2008.a., kohtuotsus antud asjas on tehtud 14.09.2006. Seega on ilmselgelt põhjendamatu avaldaja seisukoht, et nõue, mida täiteasjas nr 042/2008/2636 täidetakse, oleks aegunud.

Johannes Külaots Kohtunik 2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.