Tsiviilasi nr 2-08-93187
Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva 21. oktoober 2009. a Tartu kohtumaja 2-08-93187 Lindorff Eesti AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus Pavel Ulasevitš vastu 1 856,20 krooni nõudes Menetlustähtaja ennistamise lahendamine - avaldaja Lindorff Eesti AS (registrikood 10231048; asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn); esindaja Katrin Verma; - võlgnik Pavel Ulasevitš Kirjalik menetlus
22.12.2008. a esitas Lindorff Eesti AS (avaldaja) Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pavel Ulasevitš’i (võlgnik) vastu, paludes mõista võlgnikult avaldaja kasuks välja 1 856,20 krooni (põhinõue 928,60 krooni ja viivis 927,60 krooni) ning avaldaja menetluskulud 250 krooni (riigilõiv). 04.06.2009. a tegi kohus määruse, millega võttis avalduse menetlusse ning rahuldas avaldaja nõude. Võlgnikule tehti makseettepanek tasuda avaldajale 1 856,20 krooni ja hüvitada menetluskulud 250 krooni. Võlgnik sai makseettepaneku isiklikult kätte 01.07.2009. a. Võlgnik esitas 21.07.2009. a vastuväite, mille kohus 22.07.2009. a kirjaga tagastas, kuna vastuväite esitamise viimane tähtaeg oli 16.07.2009. a. 04.08.2009. a esitas võlgnik kohtule avalduse, milles taotleb, et kohus ennistaks vastuväite esitamise tähtaja. Avalduse kohaselt oli võlgnik vastuväite esitamise tähtaja jooksul arvel tööturuametis ja viibis töökatsetel Plywood OÜ-s. Kuna võlgnik oli veendunud, et vastuväide tuleb kohtumaja kantseleisse toimetada isiklikult, mida pole aga võimalik teha peale tööaega, siis seetõttu on vastuväide esitatud hilinemisega. 13.08.2009. a määrusega andis kohus võlgnikule menetlusabi ja vabastas ta menetlustähtaja ennistamise avalduselt kautsjoni summas 250 krooni tasumisest.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lõige 1 näeb ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui
menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse vastuväite esitamise tähtaja ennistamiseks Tartu Maakohtu 04.06.2009. a määruse (makseettepanek) peale. Määruses on selgitatud võlgnikule tema õigust esitada makseettepaneku teinud kohtule vastuväide makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul. Toimikus olevast väljastusteatest nähtub, et võlgnik sai makseettepaneku isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte 01.07.2009. a. TsMS § 62 lõike 2 kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse vastuväide kohtule tähtaegselt esitatuks, kui see on tähtaja jooksul kohtusse saabunud ehk antud juhul 16.07.2009. a hiljemalt kell 24.00. Vastuväide on kohtusse saabunud 21.07.2009. a, seega seaduses sätestatud tähtaja möödudes. Tähtaja möödalaskmise tagajärjeks on asjaolu, et menetlusosalisel ei ole võimalik enam menetlustoimingut teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. TsMS § 67 lõike 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja mõjuva põhjuse olemasolul. Võlgniku väitel oli mõjuvaks põhjuseks, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida, asjaolu, et ta viibis tööturuametis arvel olles perioodil 25.06.2009. a kuni 23.07.2009. a töökatsetel Plywood OÜ-s ega saanud seetõttu vastuväidet kohtumaja kantseleisse isiklikult toimetada. Riigikohus on 23.05.2007. a tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07 leidnud järgmist: „Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda TsMS § 422 lõikes 1 sätestatust. Viidatud säte ei kehtesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Kolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 24.01.2007. a tehtud määruse punktis 12 selgitanud, et mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lõike 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa“. Võlgnik ei ole tähtaja ennistamise avalduses toonud välja, et tal oleks esinenud mõjuv põhjus menetlustoimingu tegemata jätmiseks TsMS § 422 lõike 1 mõttes (enda ootamatu haigestumine, lähedase ootamatu raske haigus, liikluskatkestus). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole toonud avalduses välja ka ühtegi objektiivset mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud menetlustähtaega järgida. Töökatsetel käimist ei saa pidada objektiivseks mõjuvaks põhjuseks tähtaja järgimata jätmisel. Kuigi äriregistrist nähtub, et Plywood OÜ (registrikood 11108738) on registrisse kantud äriühing ja selle seaduslikuks esindajaks on juhatuse liige Raavo Salumäe, ei loe kohus usaldusväärseks kohtule esitatud tõendit (tl 13), kuna tegemist ei ole ametliku kinnitusega võlgniku töökatsetel viibimise kohta Plywood OÜ-s. Lisaks on vastuoluline võlgniku põhistus, et ta ei saanud tähtaega järgida, kuna oli töökatsetel perioodil 25.06.2009. a kuni 23.07.2009. a, samas on vastuväide esitatud kohtule 21.07.2009. a. Vastuväite esitamine ei ole menetlustoiming, mis tuleb teha kohtus. Samuti ei tulene vastuväite esitamise juhisest kohustust toimetada vastuväide kohtusse isiklikult. Menetlusdokumendi võib edastada kohtule nii posti, faksi kui elektronpostiga. Kohus leiab, et võlgnik ise ei ole üles näidanud vajalikku hoolsust menetlustoimingu õigeaegseks tegemiseks. Kuna võlgnikul puudus mõjuv põhjus tähtaja järgimata jätmiseks, tuleb Pavel Ulasevitš’i avaldus menetlustähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. TsMS § 149 lõike 5 teise lause kohaselt arvatakse menetlustähtaja ennistamise avalduse rahuldamata jätmise korral tasutud kautsjon riigituludesse. Võlgnik on 13.08.2009. a määrusega vabastatud menetlustähtaja ennistamise avalduselt kautsjoni summas 250 krooni tasumisest. TsMS § 190 lõike 6 kohaselt, kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista TsMS § 172 lõikes 1 sätestatud tingimustel. TsMS § 172 lõike 1 alusel jätab kohus kautsjoni 250 krooni riigi kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.