(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2009. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-21003
Hagihind
5 061,00 krooni
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi RE vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Haigekassa Hageja esindaja: M Sarap; Kostja: RE(isikukood XXX, elukoht XXX).
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Kostja on hageja teate kätte saanud, kuid ei ole nimetatud summat hagejale tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista 5 061 krooni ning menetluskulud (riigilõiv) summas 1 200 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja on hagimaterjalid isiklikult vastu võtnud. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte 4. lõike kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Hageja nõuab kostjalt 5 061 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal hagejale tekitatud kahju hüvitanud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 5 061 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub kostjalt välja mõista hagilt tasutud riigilõiv summas 1 200 krooni. Kohus on seisukohal, et kuivõrd riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 11 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamisel, puudus hagejal riigilõivu tasumise kohustus. Tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendist nr 3-2-1-139-06, ei saa riigilõivu tasumist nõuda ka kostjalt. Eeltoodu alusel on hagejal õigus hagilt tasutud riigilõiv riigilt tagasi nõuda, esitades selleks vastavasisulise avalduse. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda
kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018) või AS-is Hansapank (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.