Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

üldkoosoleku

otsuste

tühisuse

tuvastamiseks

rahuldamata. Rahuldada iseseisva nõudega kolmanda isiku E. V. nõue AS Kagu-Eesti Turvas vastu ning tuvastada AS Kagu-Eesti Turvas 19.novembri 2007.a. erakorralise üldkoosoleku otsuste kehtivus. Menetluskulude jaotus Jätta AS Kagu-Eesti Turvas ja M. L. menetluskulud võrdses osas K. S. ja N. P. kanda ning E. V. menetluskulu jätta AS Kagu-Eesti Turvas kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJATE NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

N. P. hagiavalduse kohaselt toimus 19.11.2007.a. AS Kagu-Eesti Turvas (edas-pidi AS KET) erakorraline üldkoosolek. Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määrati AS KET elektroonilise aktsiaraamatu 09.11.2007 kella 9.00 seisu alusel. AS KET juhatus saatis teated üldkoosoleku toimumise kohta kõikidele aktsionäridele, välja arvatud aktsionär J. -E. S. , kes on surnud. Aktsionär J. -E. S. aktsiaraamatusse kantud aadress on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Samal aadressil elab käesoleval ajal J. -E. S. vend K. S. , kes on ka J. -E. S. pärija. K. S. le ega ühelegi teisele J. -E. S. arvatavale või tegelikule pärijale AS KET üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ei saadetud. Seega on AS KET 19.11.2007 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutud ÄS § 294 lg l sätestatut. Kuigi aktsiaraamatusse kantud isik on surnud, ei muutu vastavatest aktsiatest tulenevad õigused ja kohustused olematuks, vaid lähevad üle surnud aktsionäri pärijale. Isegi kui aktsionär J. -E. S. pärija olemasolu ei oleks olnud juhatusele teada, oleks AS KET juhatus pidanud hoolsuskohustusest ja hea usu põhimõttest tulenevalt selgitama või vähemalt püüdma selgitada, kas surnud aktsionäril on pärijaid. Sellega on AS KET 19.11.2007 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutud TsÜS § 32 ning ÄS § 315 lg l sätestatut. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra mittejärgimine põhjustas olukorra, kus J. -E. S. nimele registreeritud AS KET aktsiatest tulenevaid õigusi ei olnud AS KET 19.11.2007 üldkoosolekul üldse võimalik teostada. Neil asjaoludel on AS KET 19.11.2007 üldkoosolekul vastuvõetud otsused koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised. Üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse ei ole kantud nõukogu ettepanekut iga päevakorrapunkti kohta. Teates on märgitud, et koosoleku kokkukutsumise ajal on kehtivad vaid ühe nõukogu liikme - P. V. - volitused. Teiste nõukogu liikmete volituste tähtaeg on lõppenud, mistõttu ei ole võimalik nõukogu ettepanekuid päevakorrapunktide kohta esitada. Põhikirja p 9.1 kohaselt on AS KET kolmeliikmeline nõukogu, mille liikmed valitakse kolmeks aastaks. 07.07.2000 valiti AS KET nõukogu liikmeteks I. P. , R. A. ja J. K. .

2 (12)

Viimane suri 17.10.2004. Surnud nõukogu liikme J. K. u asendamiseks määras Võru Maakohus 24.03.2005 AS KET juhatuse avalduse alusel P. V. . AS KET on veel 2007.aastal aktsepteerinud, et AS KET nõukogu tegutseb koosseisus I. P. (esimees), R. A. ja P. V. . Sellises koosseisus nõukogu on 28.06.2007 kiitnud heaks AS KET 2006. aasta majandusaasta aruande. AS KET 19.11.2007 üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud nõukogu ettepanekut esitatud, mistõttu on nimetatud teade vastuolus ÄS § 294 lg 5 sätestatuga. 19.11.2007 AS KET üldkoosolekul esindas aktsionär O. K. , kes on AS KET aktsiaraamatusse kantud viie aktsia omanikuna, samal päeval väljaantud volikirja alusel A. M. . O. K. on 16.06.2006 sõlminud notariaalselt tõestatud osa müügilepingu hagejaga. Nimetatud lepingu p 4.7 kohaselt loovutas O. K. hagejale õiguse nõuda enda kandmist AS KET aktsionäride nimekirja, samuti kõik muud mittevaralised ja varalised õigused, mis tulenevad Eesti väärtpaberite keskregistris O. K. nimele registreeritud AS KET aktsiatest. O. K. andis 19.11.2007 volikirja A. M. ile hageja nõusolekuta ja hageja teadmata. 12.11.2007 oli O. K. andnud volikirja enda esindamiseks AS KET 19.11.2007 aktsionäride üldkoosolekul R. H. ja O. M. . Sellise volikirja andmisega oli hageja nõus ning ka hageja andis volituse enda esindamiseks AS KET 19.11.2007 aktsionäride üldkoosolekul samadele isikutele. 19.11.2007 AS KET üldkoosoleku otsused võeti vastu 277 häälega, vastu oli 270 häält. A. M. O. K. esindajana hääletas 19.11.2007 AS KET aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsuste poolt, vastupidiselt hageja poolt antud häältele. Kui O. K. hääled oleksid antud üldkoosolekul vastuvõetuks osutunud otsuste vastu, ei oleks neid otsuseid vastu võtta saanud. AS KET 19.11.2007 üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel on rikutud häid kombeid ning TsÜS § 32 sätestatud hea usu põhimõtet. Volikirja andmist O. K. poolt vahetult enne koosoleku toimumist 19.11.2007, mis võimaldas tema esindajal A. M. il hääletada üldkoosolekul vastupidiselt hageja hääletamisotsustele, tuleb antud asjaoludel lugeda heade kommete ja hea usu põhimõttega vastuolus olevaks, mis toob kaasa 19.11.2007 AS KET koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse. Eeltoodust nähtub, et AS KET 19.11.2007 üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu ning vastuolu tõttu heade kommetega. Neil asjaoludel palub hageja N. P. tuvastada AS KET 19.11.2007 toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisus. K. S. hagiavalduse kohaselt toimus 19.11.2007.a. AS KET aktsionäride erakorraline üldkoosolek, kus valiti nõukogu uued liikmed. Eesti väärtpaberite keskregistris on aktsionärina registreeritud J. -E. S. nimele 2 AS KET aktsiat. Teadet aktsionäride üldkoosolekust J.-E. S. le kostja ei saatnud. J.-E. S. on surnud ning hageja on J.-E. S. ga samal aadressil koos elanud pärija. Üldkoosoleku teate saamisel oleks hageja soovinud koosolekul osaleda ning teostada aktsiatest tulenevat hääletamisõigust, vaieldes vastu aktsionäri AS Mikskaar poolt esitatud kandidaatidele. AS KET poolt aktsiaraamatusse kantud aktsionäride üldkoosoleku teate saatmatajätmisega rikutakse ÄS § 294 lg 1 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kui üldkoosoleku toimumisest ei teatatud kõigile aktsionäridele, on tegemist koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega, mis toob kaasa otsuse tühisuse ÄS § 296 alusel. Neil asjaoludel ja lähtudes ÄS §-dest 226, 231, 290 lg 1; 294 lg 1; 296; AS KET põhikirja p 7.1 ja 7.2 palub K. S. tuvastada AS KET erakorralise üldkoosoleku otsuse tühisus. ISESEISVA NÕUDEGA KOLMANDA ISIKU NÕUE JA PÕHJENDUSED Iseseisva nõudega kolmas isik AS KET aktsionär E. V. leiab, et AS KET 19.11.2007.a. üldkoosoleku otsus on kehtiv- üldkoosoleku otsus ei riku aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, ei ole vastuolus heade kommetega ning

3 (12)

on notariaalselt tõestatud. Tuleb eristada aktsiate omandiõigust aktsiast tulenevast hääleõigusest. Üldkoosoleku toimumise teade saadetakse Eesti väärtpaberite keskregistris peetavasse aktsiaraamatusse märgitud konkreetsetele isikutele ning seda isegi juhul, kui aktsiaraamatus märgitud isik tegelikkuses aktsiat ei oma. Käesolevas asjas on aktsiaraamatusse märgitud aktsionäriks J. -E. S. , kes oli koosoleku kokkukutsumise ajaks surnud. Aktsionär saab olla elav isik, kes kannab aktsiatest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Surnud isikul puudub teo- ja õigusvõime. Kuivõrd J. -E. S. on surnud, siis tal puuduvad teoja õigusvõime ning ta ei saa omada aktsiatest tulenevaid õigusi ja kohustusi, mistõttu ei saa ta olla ka aktsionär. Tulenevalt sellest, et J. -E. S. ei ole AS KET aktsionär, siis ei pea temale saatma aktsiaseltsi üldkoosoleku kokkukutsumise teadet. Kuivõrd üldkoosoleku teade saadetakse aktsiaraamatusse kantud isikutele ning aktsiaraamatusse oli kantud koosoleku ajaks surnud J. -E. S. , siis ei ole AS KET üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutud kokkukutsumise korda. Teade koosoleku kohta edastatakse vaid aktsiaraamatusse märgitud isikutele, siis ei oma käesolevas asjas tähtsust asjaolud, kas J. -E. S. l oli pärijaid ning kas pärand on pärijate poolt vastu võetud. Samuti ei olnud kolmandale isikule teadaolevalt K. S. isegi koosoleku toimumise hetkeks pärimisavaldust esitanud. Arvestades, et aktsiaraamatus J. -E. S. le kuulunud aktsiate kohta kanded muudatuste kohta puuduvad, siis ei olegi aktsiaseltsil võimalik koosoleku kokkukutsumise teadet võimalikele pärijatele saata. Aktsionäridevaheline vaidlus aktsiate kuuluvuse üle ei või muuta võimatuks üldkoosolekute pidamist ja seltsi juhtimist. AS KET aktsionäride nimekirja oli aktsionärina kantud O. K. . Seega on O. K. l õigus teostada aktsionäri õigusi AS KET suhtes ja võtta osa AS KET üldkoosolekutest isegi juhul, kui aktsiaraamatu kanne on ebaõige. Seega võib O. K. ka hääletada oma äranägemise järgi. Tähtsust ei oma, kellele aktsiad tegelikult kuuluvad, vaid kes on kantud aktsionärina aktsiaraamatusse. O. K. esindaja kaudu antud hääled on ka TsÜS § 33 lg 4 alusel kehtivad ning seaduslikud. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates on selgesõnaliselt märgitud, et „nõukogu liige P. V. teeb aktsionäridele ettepaneku otsustada üldkoosolekul vastavalt koosoleku kokkukutsumise teates esitatud OÜ Ketal Võru ettepanekutele", mistõttu on AS KET esitanud üldkoosoleku kokkukutsumise teates kehtivate volitustega nõukogu liikme P. V. ettepaneku. Asjaolu, et kostja aktsionärid on lugenud 2007.a. suvel kehtivateks ka nõukogu liikmete I. P. e ja R. A. e volitusi, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Kostja juhatus on koosoleku kokkukutsumisel lähtunud üksnes selle nõukogu liikme seisukohast, kelle valimisest oli möödunud vähem kui kolm aastat ning mitte võtnud arvesse nende isikute seisukohti, kelle nõukogu liikmete volitused olid vastavalt kostja põhikirjale üldkoosoleku kokkukutsumise ajaks lõppenud. Neil asjaoludel ja lähtudes TsÜS § 33 lg 4, ÄS §-dest 228, 233 lg 1, 294 lg 1 palub iseseisva nõudega kolmas isik tuvastada AS KET 19.novembri 2007.a. erakorralise üldkoosoleku otsuste kehtivus.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei tunnista N. P. ja K. S. poolt esitatud hagisid ning leiab, et need tuleb jätta rahuldamata. Kostja kinnitab, et 19.novembril 2007.a. toimus AS KET aktsionäride erakorraline üldkoosolek, millel osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määrati kostja elektroonilise aktsiaraamatu 9.novembri 2007.a. kella 9.00 seisu alusel. Aktsiaraamatu kohaselt oli AS KET aktsionäriks nii üldkoosoleku kokkukutsumisel kui ka koosoleku toimumise ajal J. -E. S. , kellele ei saadetud teadet AS KET üldkoosoleku toimumise kohta, kuna kostja juhatusele teadaolevalt on kostja aktsionär J. -E. S. surnud. Kostja ei olnud teadlik, et J. -E. S. elukohajärgsel aadressil elab käesoleval ajal aktsionäri vend ja pärija K. S. . Samuti ei olnud kostjale teadaolevalt algatatud J. -E. S. pärimismenetlust, mille tulemusena oleks J. -E. S. le kuuluvad kostja aktsiad läinud üle tema pärijatele. Kuna kostjale teadaolevalt ei oleks J. -E. S. pärijad saanud teostada 19.novembri 2007.a. üldkoosolekul AS KET

4 (12)

aktsionäri õiguseid, ei näinud ka kostja vajadust saata aktsiaraamatusse kantud J. -E. S. elukohajärgsele aadressile teadet üldkoosoleku toimumise kohta. Kostja ei nõustu hageja N. P. väidetega selle kohta, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole järgitud hea usu põhimõtet ega täidetud kohaselt hoolsuskohustust. J. -E. S. pärandvarasse kuuluvad üksnes 2 AS KET aktsiat. 19.novembri 2007.a. üldkoosolekul võeti päevakorras olnud otsused vastu 277 poolthäälega, samas kui vastu oli üksnes 270 häält. Kui ka kostja oleks esitanud üldkoosoleku kokkukutsumise kutse kõigile aktsionäridele, sh J. -E. S. le, ei oleks see tõenäoliselt muutnud sisuliselt koosolekul vastuvõetud otsuste sisu. Nii võeti üldkoosolekul otsused vastu 7häälelise enamusega, samas kui J. -E. S. le kuulusid vaid 2 kostja aktsiat, mis annab üldkoosolekul 2 häält. Kostja hinnangul ei olnud toimepandud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine sellise raskusega, mis peaks tooma kaasa üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse. Ebaõige on ka hageja väide selle kohta, et üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse ei ole kantud nõukogu ettepanekut iga päevakorrapunkti kohta. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates on selgesõnaliselt märgitud, et nõukogu liige P. V. teeb aktsionäridele ettepaneku otsustada üldkoosolekul vastavalt koosoleku kokkukutsumise teates esitatud OÜ Ketal Võru ettepanekutele. Seega on kostja esitanud üldkoosoleku kokkukutsumise teates kehtivate volitustega nõukogu liikme P. V. ettepaneku. Asjaolu, et kostja aktsionärid on lugenud 2007.a. suvel kehtivateks ka nõukogu liikmete I. P. e ja R. A. e volitusi, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Kostja juhatus on koosoleku kokkukutsumisel lähtunud üksnes selle nõukogu liikme seisukohast, kelle valimisest oli möödunud vähem kui kolm aastat ning mitte võtnud arvesse nende isikute seisukohti, kelle nõukogu liikmete volitused olid vastavalt kostja põhikirjale üldkoosoleku kokkukutsumise ajaks lõppenud. Kostja ei nõustu hageja N. P. väidetega selle kohta, et üldkoosoleku otsus ei vasta headele kommetele seetõttu, et aktsionär O. K. on sõlminud lepingu temale kuuluvate aktsiate võõrandamiseks ja andnud hagejale üle kõik aktsiatest tulenevad õigused. O. K. oli üldkoosoleku toimumise ajal kantud aktsionärina kostja aktsiaraamatusse ning O. K. esindaja A. M. esitas kostja aktsionäride üldkoosolekul kehtiva volikirja, millega A. M. oli õigustatud esindama O. K. AS KET aktsionäride üldkoosolekul. Üldkoosoleku otsus, mille käigus aktsionär O. K. hääletas erinevalt teise aktsionäriga kokkulepitud hääletamiskorrale, ei ole vastuolus heade kommetega ja seega tühine. Seega surnud aktsionärile üldkoosoleku kokkukutsumise teate esitamatajätmine ei ole käsitletav sellise puudusena, mis tooks kaasa üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse vastavalt ÄS § 3011 lg 1 p 4. AS KET üldkoosoleku kokkukutsumise teade sisaldas kehtivate volitustega nõukogu liikme seisukohta, mistõttu ei ole rikutud ÄS § 294 lg 5 sätestatud nõudeid. Aktsionär O. K. poolt teise aktsionäriga kokkulepitust erineval viisil hääletamise tõttu ei saa asuda seisukohale, et üldkoosoleku otsus on vastuolus heade kommetega. Kostja leiab, et iseseisva nõudega kolmanda isiku esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja märgib, et ta ei saatnud kutset aktsionäri J. -E. S. elukohajärgsele aadressile põhjusel, et ta ei olnud teadlik J. -E. S. pärijate olemasolust. Samas on kostja hilisemalt saanud teatavaks asjaolust, et J. -E. S. l olid vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise ajal pärijad, kes soovisid teostada pärandaja aktsiatest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega võis kostja J. -E. S. elukohajärgsele aadressile kutse edastamata jätmisega rikkuda üldkoosoleku kokkukutsumise korda. ISESEISVA NÕUDETA KOLMANDA ISIKU KOSTJA POOLEL SEISUKOHT Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel AS KET aktsionär M. L. leiab, et tuleb eristada aktsiate omandiõigust aktsiast tulenevast hääleõigusest. Kostja juhatus oleks pidanud üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatma ka J. -E. S. le aktsiaraamatusse märgitud aadressil vaid juhul, kui J. -E. S. oleks koosoleku kokkukutsumise seisuga olnud elus. Kuivõrd J. -E. S.

5 (12)

oli erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise hetkeks surnud, siis tal puudub teo- ja õigusvõime, ta ei saa omada aktsiatest tulenevaid õigusi ja kohustusi, mistõttu ei saa ta olla ka aktsionär ning temale ei pea saatma aktsiaseltsi üldkoosoleku kokkukutsumise teadet. Seega ei ole AS KET üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutud kokkukutsumise korda. Kas J. E. S. l oli pärijaid ning kas pärand on pärijate poolt vastu võetud ei oma antud asjas tähtsust. Tartu Maakohtu 30.05.2008.a. jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-07-51847 on eelpoolmärgituga sarnastel alustel tuvastatud AS KET 19.11.2007.a. aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsuse kehtivus. Arvestades, et N. P. on AS KET aktsionär, K. S. on J. -E. S. pärija ja AS KET aktsiate omandiõigus võib kuuluda temale, siis on tsiviilasjas nr 2-07-51847 tehtud otsus kohustuslik ka hagejatele. Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel palub jätta hagejate N. P. ja K. S. hagid rahuldamata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD PÕHJENDUSED, TEHTUD

JÄRELDUSED

Kohus leiab, et K. S. ja N. P. hagid AS Kagu-Eesti Turvas vastu AS Kagu-Eesti Turvas 19.novembri 2007.a. erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata ning rahuldada iseseisva nõudega kolmanda isiku E. V. nõue AS Kagu-Eesti Turvas vastu ning tuvastada AS Kagu-Eesti Turvas 19.novembri 2007.a. erakorralise üldkoosoleku otsuste kehtivus. Hagejad N. P. ja K. S. on esitanud kohtule äriregistri teabesüsteemi väljatrüki AS KET üldja isikuandmete kohta (tsiviilasi nr 2-07-50139, tl 13-17); AS KET 19.11.2007 erakorralise üldkoosoleku protokolli koos lisadega koopia (tsiviilasi nr 2-07-50139, tl 18-41; tsiviilasi nr 2-08-1034, tl 6-12); AS KET elektroonilise aktsiaraamatu väljatrüki seisuga 09.11.2007 kell 9.00 (tsiviilasi nr 2-07-50139, tl 42) ja seisuga 26.09.2007 kell 8.00 (tsiviilasi nr 2-08-1034, tl 5); teate AS KET 19.novembri 2007.a. üldkoosoleku kokkukutsumise kohta (tsiviilasi nr 207-50139, tl 43); AS KET põhikirja koopia (tsiviilasi nr 2-07-50139, tl 44-50); Võru Maakohtu 24.märtsi 2005.a. määruse koopia (tsiviilasi nr 2-07-50139, tl 51-53); AS KET 2006.a. majandusaasta aruande lehtede koopia (tsiviilasi nr 2-07-50139, tl 54-56); AS KET osa müügilepingu koopia (tsiviilasi nr 2-07-50139, tl 57-66); O. K. 12.11.2007 volikirja koopia (tsiviilasi nr 2-07-50139, tl 39); koopia K. S. avaldusest J.-E. S. pärandi vastuvõtmiseks (tsiviilasi nr 2-08-1034, tl 13-14). Iseseisva nõudeta kolmas isik M. L. on kohtule esitanud AS KET aktsiaraamatu väljavõtete koopiad 7.11.2007.a., 9.11.2007.a. ja 19.11.2007.a (tsiviilasi nr 2-07-50139, tl 136-138; tsiviilasi nr 2-08-1034, tl 100-102); J. -E. S. surmaakti koopia (tsiviilasi nr 2-07-50139, tl 135; tsiviilasi nr 2-08-1034, tl 99); Tartu Maakohtu 30.05.2008.a otsuse tsiviilasjas nr 2-07-51847 koopia (tsiviilasi nr 2-07-50139, tl 139-144; tsiviilasi nr 2-08-1034, tl 103-108). Asja materjalidest nähtub, et hageja N. P. ja iseseisva nõudega kolmas isik E. V. on AS Kagu-Eesti Turvas aktsionärid, hageja K. S. surnud aktsionäri J. -E. S. pärija. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seega on hagejatel ja iseseisva nõudega kolmandal isikul õiguslik huvi aktsiaseltsi erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse või kehtivuse tuvastamise suhtes, kuna see puudutab nende õigusi.

6 (12)

ÄS § 3011 lg 1,2 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine kui: 1. otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet; 2. otsus ei vasta headele kommetele; 3. otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud; 4. otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. ÄS § 296 sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui aktsionärid, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Hagiavaldustest ja menetlusosaliste kohtule esitatud seisukohtadest nähtuvalt on pooltel kõigepealt vaidlus selle üle, kas esinevad ÄS § 301 1 lg 1 p 4 sätestatud tühisuse alused AS Kagu-Eesti Turvas 19.novembril 2007.a. toimunud aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsuse suhtes seoses aktsionärina aktsiaraamatusse kantud J. -E. S. aadressil üldkoosoleku teate saatmatajätmisega. ÄS § 301 1 lg 1 p 4 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korda. ÄS § 294 lg 1 kohaselt saadab juhatus üldkoosoleku toimumise teate kõikidele aktsionäridele. Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. ÄS § 297 lg 5 on sätestatud, et üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse seisuga 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. AS KET põhikirja p 7.2 kohaselt kutsub aktsionäride üldkoosolekud kokku juhatus Seltsi asukohta või nõukogu poolt määratud asukohta ÄS § 294, 339 ja 340 nõudeid järgides (tsiviilasi nr 2-07-50139, tl 46). ÄS § 233 lg 2 kohaselt peab aktsiaraamatut Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Eesti väärtpaberite keskregistris peetava AS Kagu-Eesti Turvas aktsiaraamatu kohaselt oli J. -E. S. kantud aktsionärina (2 aktsiat) aktsiaraamatusse nii 7.novembri 2007.a. kella 9.00, 9. novembri 2007 kella 9.00, kui ka 19. novembri 2007 kella 16.00 seisuga (tsiviilasi nr 2-0750139, tl 136-138). Surmaaktiga (tsiviilasi nr 2-07-50139, tl 135) on tõendatud, et J. -E. S. on surnud 28.juunil 2004.a. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et J. -E. S. le ei saadetud kutset AS Kagu-Eesti Turvas 19.11.2007 üldkoosolekule. ÄS § 228 lg 2 kohaselt kuuluvad nimelisest aktsiast tulenevad õigused isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. ÄS § 229 lg 4 kohaselt on omandajal õigus nõuda enda kandmist aktsiaraamatusse. Aktsiaseltsi suhtes loetakse aktsia üleläinuks omandaja kandmisest aktsiaraamatusse. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-82-02 asunud seisukohale, et kui isik on kantud aktsionärina aktsiaraamatusse, siis võib ta aktsionärina ka üldkoosolekul otsuseid vastu võtta. Asjaolu, et aktsiaraamat võib olla ebaõige ja vastuolus tegeliku olukorraga aktsiate kuuluvuse osas, ei mõjuta aktsiaraamatu alusel vastu võetud üldkoosoleku otsuste kehtivust. Aktsionäridevaheline vaidlus aktsiate kuuluvuse üle ei või muuta võimatuks üldkoosolekute pidamist ja selle juhtimist. Tsiviilasjas nr 3-2-1-113-03 on Riigikohus leidnud, et aktsia omandanud isikut saab ÄS § 229 lg 4 mõttest tulenevalt pidada aktsia omanikuks aktsiaraamatu kandest sõltumata ning aktsiaraamatusse aktsia omaniku kohta tehtud kanne annab isikule üksnes õiguse teostada aktsionäri õigusi aktsiaseltsi suhtes, kusjuures aktsiaraamatu kanne ei tõenda omandiõigust aktsiatele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-2206 leidnud, et aktsionäri õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsionärina Eesti väärtpaberite keskregistris peetavasse aktsiaraamatusse. Seega kohus leiab, et aktsionäri õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsionärina Eesti väärtpaberite keskregistris peetavasse aktsiaraamatusse ja üldkoosoleku kokkukutsumisel

7 (12)

tuleb lähtuda aktsiaraamatu seisust. Arvestades viidatud Riigikohtu lahenditega ja ÄS §-des 228 lg 2; 229 lg 4, 294 lg 1; 297 lg 5 sätestatuga, tuli määrata aktsiaseltsi erakorralisele üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist ja sellisteks üldkoosolekul osalemiseks õigustatud isikuteks, kellele saadetakse teade üldkoosoleku toimumise kohta aktsiaraamatusse kantud aadressil, on aktsiaraamatusse kantud aktsionärid. Kohus tuvastas, et üldkoosoleku kokkukutsumise ajal ja toimumise ajal ei olnud J. -E. S. aktsiate pärijat aktsionärina aktsiaraamatusse kantud ja aktsionärina oli aktsiaraamatusse kantud endiselt J. -E. S. . Vastavalt ÄS § 231 läheb aktsionäri surma korral aktsia üle tema pärijale. Üldkoosoleku kokkukutsumise ja toimumise ajal ei olnud J. -E. S. aktsiate pärijat aktsionärina aktsiaraamatusse kantud, mistõttu ei tekkinud kostjal kohustust üldkoosoleku kokkukutsumise teadet saata J. -E. S. elukoha aadressil selleks, et üldkoosoleku toimumisest saaks teada võimalik aktsiate pärija, kuna see isik ei oleks saanud osaleda aktsionärina aktsionäride üldkoosolekul põhjusel, et teda ei olnud kantud aktsionärina aktsiaraamatusse. Asjakohane ei ole hageja viide ÄS § 294 lg 31 , milles sätestatakse, et kui aktsiaselts teab või peab teadma, et aktsionäri aadress erineb aktsiaraamatusse kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Kostja on iseseisva nõudega kolmanda isiku hagile vastu vaielnud ja möönnud, et J. -E. S. aktsiaraamatusse kantud aadressil üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmatajätmine oli üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, kuna aktsionäri pärijal, K. S. l, võis olla huvi kostja üldkoosolekust osa võtta. Kohus leiab, et kostja selline väide on formaalne ning ei nõustu sellega. Kohtuotsuses on kohus esitanud põhjendused ja kohtu järelduse, et aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise teade tuleb saata aktsionäridele nende aktsiaraamatusse kantud elukoha aadressil. Sellise teate saatmatajätmine on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, mis toob ÄS § 301 1 lg 1 p 4 alusel kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kuid kohus leiab, et selline järeldus ei tähenda seda, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade tuleb saata ka aktsiaraamatusse kantud, kuid surnud aktsionäri endise elukoha aadressil. ÄS § 290 lg 1 kohaselt teostavad aktsionärid oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul. TsÜS § 8 lg 1 on sätestatud, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. TsÜS § 7 lg 1, 2 kohaselt on füüsilise isiku õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi, kusjuures õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Kuivõrd J. -E. S. on surnud, siis tal puuduvad teo- ja õigusvõime ning ta ei saa teostada aktsionäri õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul ÄS § 290 lg 1 sätestatud viisil ja see ei sõltu talle üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmatajätmisest. Kohus leiab, et neil asjaoludel ei pidanud aktsiaseltsi juhatus saatma surnud aktsionäri J. -E. S. elukoha aadressil aktsiaseltsi üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ja sellise teate saatmatajätmine ei tähenda ÄS §-s 301 1 lg 1 p 4 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. Kohus nõustub iseseisva nõudega kolmanda isikuga, et tuleb eristada aktsiate omandiõigust aktsiast tulenevast hääleõigusest. Hagejad on viidanud ÄS § 315 lg l, mille kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ja TsÜS § 32, mille kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kohus nõustub iseseisva nõudega kolmanda isikuga, et kuna aktsiaraamatus J. -E. S. le kuulunud aktsiate muudatuste kohta kanded puuduvad, siis ei olnud aktsiaseltsil võimalik koosoleku kokkukutsumise teadet võimalikele pärijatele saata. Asjakohased ei ole hagejate väited kohtuvaidlustes, et teate saatmisel oleks saanud pärijate huvide kaitseks määrata pärandi hooldaja, kes aktsiatest tulenevaid õigusi teostab. Vaidlusaluse sündmuse ajal kehtinud pärimisseaduse kohaselt võis kohus rakendada pärandvara hoiumeetmeid, nimetades

8 (12)

pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ning käsutamiseks. Aktsionäri õigused kuuluvad ÄS §228 lg 2 kohaselt aga ikka isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole J. -E. S. pärandvara valitsemiseks ka hooldajat nimetatud. Kostja on märkinud, et J. -E. S. le kuulus 2 AS Kagu-Eesti Turvas aktsiat ja üldkoosolekul päevakorras olnud otsused võeti vastu 277 poolthäälega, samas vastuhääli anti 270 ning juhul kui üldkoosoleku teade oleks saadetud ka J. -E. S. le, ei oleks tema aktsiatest tulenevad hääled otsuste vastuvõtmise tulemust mõjutanud. Kohus leiab, et selline seisukoht on väär, sest nimetatud asjaolu ei annaks kostjale õigust rikkuda üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kuna kohus on tuvastanud aga, et hagiavaldustes toodud alustel ja kostja vastuväiteid arvestades puudub ÄS § 3011 lg 1 p 4 sätestatud üldkoosoleku otsuste tühisuse alus, siis puudub vajadus ka põhjalikumalt seda kostja seisukohta analüüsida. Hageja N. P. leiab, et üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud ka ÄS § 294 lg 5. ÄS § 294 lg 5 kohaselt peab nõukogu iga üldkoosoleku päevakorrapunkti kohta esitama oma ettepaneku, mis tuleb märkida üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse. ÄS § 322 lg l1 sätestatakse, et nõukogu otsustusvõimet ega otsuse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et nõukogusse kuulub vähem liikmeid, kui on ette nähtud põhikirjaga. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates on märgitud, et nõukogu liige P. V. teeb aktsionäridele ettepaneku otsustada üldkoosolekul vastavalt koosoleku kokkukutsumise teates esitatud OÜ Ketal Võru ettepanekutele (tsiviilasi nr 2-07-50139, tl 43). Samas on teates selgitatud, et teiste nõukogu liikmete volitused on lõppenud, mistõttu on kostja esitanud üldkoosoleku kokkukutsumise teates ainult kehtivate volitustega nõukogu liikme P. V. ettepaneku. Kohus nõustub iseseisva nõudega kolmanda isiku ja kostja seisukohaga, et asjaolu, et kostja aktsionärid on lugenud 2007.a. suvel kehtivateks ka nõukogu liikmete I. P. e ja R. A. e volitusi, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Kohus nõustub iseseisva nõudega kolmanda isikuga ja kostjaga, et kostja juhatus on koosoleku kokkukutsumisel lähtunud üksnes selle nõukogu liikme seisukohast, kelle valimisest oli möödunud vähem kui kolm aastat ning mitte võtnud arvesse nende isikute seisukohti, kelle nõukogu liikmete volitused olid vastavalt kostja põhikirjale üldkoosoleku kokkukutsumise ajaks lõppenud. Selline seisukoht on kooskõlas ka ÄS § 322 lg 11. Erakorralise üldkoosoleku päevakorras oligi uute nõukogu liikmete valimine. Seega ei tuvastanud kohus ka selles üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist, mis tingiks üldkoosoleku otsuste tühisuse. Hageja N. P. leiab, et üldkoosoleku otsus ei vasta headele kommetele, sest O. K. , kes oli endale kuuluvad aktsiad hagejale loovutanud, hääletas koosolekul oma esindaja kaudu vastupidiselt hageja seisukohtadele. Kohus kordab veelkord, et aktsiaraamatusse aktsia omaniku kohta tehtud kanne annab isikule õiguse teostada aktsionäri õigusi aktsiaseltsi suhtes. AS Kagu-Eesti Turvas aktsionäride nimekirja oli aktsionärina kantud O. K. . Seega on O. K. l õigus teostada aktsionäri õigusi AS KET suhtes ja võtta osa AS KET üldkoosolekutest isegi juhul, kui aktsiaraamatu kanne on ebaõige. Kohus nõustub iseseisva nõudega kolmanda isiku ja kostja seisukohaga, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust see, kellele aktsiad tegelikult kuuluvad, vaid kes on kantud aktsionärina aktsiaraamatusse. O. K. on 12.novembril 2007.a. volitanud R. H. ja O. M. osalema enda esindajana AS KET 19.11.2007 üldkoosolekul ning hääletama enda nimel kõikides küsimustes (tsiviilasi nr 2-07-50139, tl 67). Notariaalselt tõestatud volikirjas tühistas

9 (12)

O. K. 19.novembril 2007 (tsiviilasi nr 2-07-50139, tl 28) kõik tema poolt antud varasemad volitused ja tunnistas kehtetuks kõik tema poolt tehtud varasemad volikirjad, mis on seotud tema esindamisega AS KET aktsionäride üldkoosolekul ning volitas A. M. i end esindama kui juriidilise isiku aktsionäri AS KET aktsionäride üldkoosolekul kõikide õiguste teostamisel. Seega on O. K. esindaja kaudu antud hääled kehtivad ning seaduslikud. Asjaolu, et O. K. esindaja hääletas teistmoodi, kui hageja N. P. esindaja, arvestades, et O. K. oli oma osa N. P. le varem ära müünud (tsiviilasi nr 2-07-50139, tl 57-66), kuid vastav kanne aktsiaraamatusse oli tegemata, ei muuda AS KET aktsionäride üldkoosoleku otsuseid vastuolus olevaks heade kommetega. Hageja ei ole esitanud ka asjaolusid, milles seisnes vaidlusaluse üldkoosoleku otsuste- valida uued AS KET nõukogu liikmed- vastuolu headele kommetele. Iseseisva nõudega kolmanda isiku E. V. hinnangul kohtuvaidlustes (tsiviilasi nr 2-08-1034, tl 236) tuleb hagi jätta läbi vaatamata ning menetlus lõpetada, kuivõrd hagiga ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada ning sama vaidluse suhtes on juba jõustunud kohtuotsus. Tartu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-07-51847 teinud 30.05.2008.a. otsuse, millega rahuldas AS Mikskaar hagi AS Kagu-Eesti Turvas vastu ning tuvastas AS Kagu-Eesti Turvas aktsionäride 19.novembri 2007.a. erakorralise üldkoosoleku otsuse kehtivuse. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kehtib kohtuotsus juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise kohta kõigi juriidilise isiku aktsionäride ning organite ja nende liikmete suhtes, isegi kui nad menetluses ei osalenud. ÄS § 302 lg 5 tulenevalt kehtib üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kõigi aktsionäride, juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Kohus on oma seisukoha sellise taotluse suhtes esitanud juba menetluse käigus kohtumäärusega 14.oktoobril 2008.a. (tsiviilasi nr 2-08-1034, tl 136-140). Kohus ei nõustu kolmanda isikuga, et TsMS § 457 lg 5 tõlgendamisel ei tohiks asuda seisukohale, et sättes nimetatud otsus on nimetatud isikutele siduv ainult juhul, kui tuvastatakse juriidilise isiku organi otsuse kehtetus või tühisus ning selle sätte eesmärk on määratleda ka isikute ring, kelle suhtes on siduv otsus juriidilise isiku organi otsuse kehtivuse tuvastamise korral. Juriidilise isiku organi otsuse kehtivuse tuvastamise ja tühisuse tuvastamise korral võivad olla erinevad alused ja erinevad tagajärjed. Kui lähtuda kolmanda isiku seisukohtadest oleks kohus pidanud keelduma TsMS § 371 lg 4 alusel või lõpetama menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel ka iseseisva nõudega kolmanda isiku E. V. nõudes, sest Tartu Maakohtu 30.05.2008.a. otsus tsiviilasjas nr 2-07-51847, millega tuvastati AS Kagu-Eesti Turvas aktsionäride 19.novembri 2007.a. erakorralise üldkoosoleku otsuse kehtivus, peaks olema TsMS § 475 lg 5 järgi siduv ka iseseisva nõudega kolmandale isikule- AS KET aktsionärile. Samas aga on iseseisva nõudega kolmas isik esitanud võrreldes tsiviilasjaga nr 2-07-51847 täiendavalt kehtivuse tuvastamise nõude uued asjaolud (nõukogu ettepanek üldkoosoleku kokkukutsumise teates ja üldkoosoleku otsuse vastavus headele kommetele), mida ei ole tsiviilasjas nr 2-07-51847 käsitletud. Kohus jääb oma 14.oktoobri 2008.a. määruses avaldatud seisukoha juurde, kohtuotsustel juriidilise organi otsuse kehtetuks tunnistamise kohta või selle tühisuse tuvastamise kohta ning juriidilise isiku organi otsuse kehtivuse tuvastamise kohta on aktsionäride jaoks erinevad õiguslikud tagajärjed. Poolel, kellel on huvi mingi õigussuhte kehtivuse tuvastamiseks, on võimalus esitada kohtumenetluses asjaolud nii, et kehtetuse või tühisuse tuvastamise aluseks olevaid asjaolusid välja ei tooda ja neid ei tuvastata, isegi kui need objektiivselt eksisteerivad; samas kui hagi nõudeks on kehtetuse või tühisuse tuvastamine, siis saab kohus tuvastada, kas poolte esitatud asjaolud annavad aluse kehtetuse

10 (12)

või tühisuse tuvastamiseks. Juhul, kui kehtetuse või tühisuse alused kohtumenetluse käigus tuvastatakse, siis on üldkoosoleku otsus kehtetu või tühine kõigi aktsionäride suhtes; sellist tagajärge ei too kaasa üldkoosoleku otsuse kehtivuse tuvastamine. Hagejatel, kes on äriühingu aktsionär ja surnud aktsionäri pärija, on õigus pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks äriühingu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja hagide rahuldamise korral on nende eesmärk saavutatav, mistõttu puudus kohtul alus ka hagide läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel. Neil asjaoludel kohus leiab, et K. S. ja N. P. hagid AS Kagu-Eesti Turvas vastu AS KaguEesti Turvas 19.novembri 2007.a. erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna iseseisva nõudega kolmanda isiku E. V. nõue AS Kagu-Eesti Turvas vastu põhines samadel asjaoludel, mida on kohtuotsuses juba eelnevalt põhjalikult käsitletud, siis tuleb tema nõue rahuldada ning tuvastada AS Kagu-Eesti Turvas 19.novembri 2007.a. erakorralise üldkoosoleku otsuste kehtivus. TsMS § 173 lg 1, 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Seega tuleb kohtul esitada kohtuotsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 162 lg 4 sätestatud asjaolud, mis tingiksid menetluskulude jagamise erinevalt TsMS § 162 lg 1 sätestatust. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 212 lg 2 kohaselt on iseseisva nõudega kolmandal isikul hageja õigused ja kohustused. TsMS § 167 lg 1 kohaselt hüvitab iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Neil asjaoludel jätab kohus kostja AS Kagu-Eesti Turvas ja kolmanda isiku kostja poolel M. L. menetluskulud seoses hagi rahuldamatajätmisega võrdselt hagejate N. P. ja K. S. kanda, iseseisva nõudega kolmanda isiku E. V. menetluskulud tuleb seoses nõude rahuldamisega jätta kostja AS Kagu-Eesti Turvas kanda. Kohtunik: Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.01.2011 kohtuotsuse alusel:

11 (12)

VÄLJAVÕTE ÕIGE:

Inkeri Treial Kantselei juhataja

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.