Merkanter OÜ (pankrotis) hagi Tanel Šmalko vastu 405 986, 17 krooni tagasivõitmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
405 986,17 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tanel Šmalko apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
24.09.2009, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Merkanter OÜ (pankrotis, registrikood 11085608, asukoht Narva mnt 7D, 10117, Tallinn), esindaja pankrotihaldur Kalle Pedak; Kostja Tanel Šmalko (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxx-x xxxxxxxxxx xxxxx), esindaja advokaat Kalev Aavik.
Harju Maakohtu 30.04.2008 otsus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.04.2008 otsus Merkanter OÜ (pankrotis) hagis Tanel Šmalko vastu 405 986, 17 krooni tagasivõitmiseks lõppjärelduses muutmata, arvestades lisaks maakohtu otsuse põhjendustele ka ringkonnakohtu poolt käesolevas kohtuotsuses toodud põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Tanel Šmalko kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 10.12.2007 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus tunnistada kehtetuks hageja poolt rahaliste kohustuste täitmised kostjale ja mõista kostjalt hageja kasuks välja saadud 405 986,17 krooni.
2.Hageja suhtes algatati pankrotimenetlus 30.08.2007. Hageja pankrot kuulutati välja 08.10.2007. Hageja aktiivne majandustegevus lõppes 16.11.2006. Kostja on hageja osanik, kellele kuulub 1⁄3 äriühingu osadega määratud häältest. Vahetult enne hageja majandustegevuse lõppemist ajavahemikul 28.09.2006 kuni 14.11.2006 kanti hageja arvelduskontodelt kostjale üle kokku 405 986,17 krooni. Tegemist on rahalise kohustuse täitmisega võlgniku lähikondsele kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, mis tuleb tunnistada kehtetuks pankrotiseaduse (PankrS) § 113 lg 1 p 3 alusel. Hageja oli rahaliste kohustuste täitmise ajal maksejõuetu. Nimetatud raha ülekannetega kostjale kahjustati ilmselt teiste võlausaldajate huve. Hageja oleks pidanud tasuma kõigepealt maksuvõlad ja täitma kohustused teistele võlausaldajatele ning alles siis rahuldama lähikondsete nõuded. Kostja eelistamine teistele võlausaldajatele on vastuolus pankrotimenetluse olemusega ja rikub võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kostja vastus
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
4.PankrS § 109 lg 1 kohaselt on tehingu kehtetuks tunnistamise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale maksete tegemisega on kahjustatud teiste võlausaldajate huve. Tegemist on laenude tagasimaksmisega, mida tuleb vaadata koos kostjalt hagejale laenude andmisega. Nii laenude andmine kui ka tagasimaksmine toimusid lühikese aja jooksul ja perioodil, mil hagejal olid majandusraskused. Laenude eesmärgiks oli võimaldada hagejal majandustegevust jätkata. Kostja laenas hagejale 21.09.2006 kuni 10.11.2006 kokku 679 000 krooni ja tagasi sai ainult 382 496 krooni. Hageja kontolt kostjale 19.10.2006 üle kantud 23 490 krooniga hüvitati kostja isikliku pangakaardiga hageja autole talverehvide ostmise ja paigaldamise kulu. Seega oli tegemist hageja majandustegevuses vajaliku kulutusega.
Maakohtu otsuse põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 30.04.2008 otsusega hagi.
6.Otsuse põhjenduste kohaselt pidi kostja hageja osaniku ja finantsjuhina teadma, et hagejal olid maksete tegemise ajal maksejõuetuse tunnused. Võlgnik oleks pidanud tasuma kõigepealt maksuvõlad ja kohustused teiste võlausaldajate ees ning alles siis rahuldama lähikondse nõuded.
7.Võlausaldajate huvid on kahjustatud võlgniku lähikondsele ülekantud summade suuruses. Kuna laenud on tagastatud kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele ja lähikondne ega võlgnik ei ole tõendanud, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline, tuleb hageja poolt kostjale laenude tagastamised tunnistada kehtetuks ja tehingute täitmise alusel saadu kostjalt hageja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus
8.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ning tuvastanud ebaõigesti ja ebapiisavalt faktilisi asjaolusid. Kohtuotsuse põhjendav osa koosneb viidetest asjaoludele, mille üle puudub vaidlus. Tegelikult vaidluse all olnud asjaolusid on kohus puudutanud vaid möödaminnes või jätnud üldse mainimata. Keskseks vaidlusküsimuseks oli see, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepinguid tuleks käsitleda tervikuna, pöörates tähelepanu ka laenu andmise asjaoludele, või tohib laenude tagastamist vaadata isoleerituna laenu andmisest. Kostja esitas oma 09.01.2008 vastuses põhjaliku käsitluse sellest, miks tuleks laenulepinguid vaadelda tervikuna, toetades oma väiteid neid kinnitavate Riigikohtu seisukohtadega. Kohtuotsuses põhjendavast osast ei nähtu isegi seda, et selline vaidlusküsimus üldse oleks eksisteerinud, rääkimata selle käsitlemisest.
10.Kostja arvates oleks maakohus pidanud andma hinnangu poolte väidetele hageja 30.06.2006 väidetava bilansi kohta, põhjendama, miks ta ühe poole väidetega ei nõustu, ning selgitama, millised järeldused ta 30.06.2006 bilansiga seonduvalt teeb.
11.Ka ei selgu kohtuotsusest, kuidas kahjustas võlausaldajate huve kostja poolt hagejale kuulunud autole talverehvide ostmine ja rehvijooksu vahetuse eest tasumine. Asjaolu, et tehing kahjustas hageja võlausaldajate huve, peab vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 tõendama hageja kui vaidluses sellele väitele tuginev isik. Kohus oleks kõigi vaidlusaluste tehingute puhul pidanud tuvastama, milliste tõenditega on hageja tõendanud võlausaldajate huvide kahjustamise.
12.Maakohus on kohaldanud vääralt PankrS § 109 lg 1 ja § 113. Hageja ei ole tõendanud võlausaldajate huvide kahjustamist. Ühe võlausaldaja eelistamist teisele ei saa automaatselt lugeda teiste võlausaldajate huvide kahjustamiseks. Hindamaks, kas konkreetse rahalise kohustuse täitmine on tagasivõidetav PankrS § 113 alusel, on oluline vaadata, milline eesmärk ja sisu oli tehingul, millest tulenevate kohustust täideti (Riigikohtu otsus 3-2-1-58-03). Praegusel juhul tähendab see kostjalt kui lähikondlaselt enne pankroti väljakuulutamist võetud laenude kui tervikliku õigussuhte (s.o nii laenu andmine kui ka tagastamine) ning kostja poolt hageja huvides tehtud kulutuste hindamist.
13.Puudub vaidlus selle üle, et hagejal olid makseraskused mitte üksnes laenude tagasimaksete tegemise (rahalise kohustuse täitmise) ajal, vaid juba laenulepingute sõlmimise ja laenude väljamaksmise ajal. Nimelt laenulepingu nr 51 alusel maksti laen 180 000 krooni välja 21.09.2006 ning tagastati 29.09.2006. Laenulepingu nr 52 alusel maksti laen 99 000 krooni
välja 27.09.2006 ning sellest 2496,17 krooni tagastati 12.10.2006, s.o 15 päeva hiljem. Laenulepingu nr 59 alusel maksti laen 400 000 krooni välja 10.11.2006 ning sellest 200 000 tagastati 14.11.2006, s.o 4 päeva hiljem. Nagu nähtub laenulepingute tingimustest, oli kõikide laenude andmise eesmärgiks hageja äritegevuse finantseerimine (majandustegevuse jätkamine). Hansapanga ja Sampo Panga pangakonto väljavõtetest nähtub, et laenatud raha kasutati peamiselt võlgniku töötajatele töötasu ja komandeeringutasu maksmiseks (kuni Maksuameti poolt kontode arestimiseni 14.11.2006). Samuti nähtub pangaväljavõtetest, et kõnealuse perioodi jooksul oli hageja majandustegevus aktiivne. Hageja majandustegevuse seiskumine tulenes ainuüksi tema peamise äripartneri Trailteam OY tegevusest. Trailteam OY esindaja teatas 16.11.2006 ootamatult elektronkirja teel, et hageja töötajaid ei lubata enam laevatehasesse, milles hageja töötajad Trailteam OY-le töid tegid, ning jättis tasumata ka kõik hageja poolt esitatud arved kogusummas 2 953 103, 35 krooni, mille maksetähtaeg saabus pärast 16.11.2006. Sellises olukorras puudus hagejal võimalus oma majandustegevust jätkata.
14.Juhul kui kostja kui hageja makseraskusest teadev isik oleks PankrS § 113 sätestatu tõttu pidanud hoiduma laenu tagasisaamisest, siis poleks kostja hagejaga laenulepinguid sõlminud ning laenu andnud, kuna selline laen oleks olemuslikult kujutanud endast kinget. Kostja tegevus laenude andmisel ja nende tagasisaamisel oli pankrotiseaduse mõtte ja eesmärgiga kooskõlas. Seejuures oli kolme laenulepingu alusel kostja poolt hagejale üle antud laenude kogusummaks 679 000 krooni, tagasi sai kostja nimetatud laenulepingute järgi üksnes 382 496 krooni. Laenulepingute täitmist tervikuna vaadeldes ei olnud need hagejale, ning järelikult ka hageja võlausaldajatele, kahjulikud, vaid kasulikud.
15.Kohtuotsusest nähtub, et kohus on asjas olevate tõendite põhjal lugenud tõendatuks kostja poolt hageja autole talverehvide ostmise ja rehvijooksu vahetuse. Kohus on küll viidanud kostja seisukohale, mille järgi oli tegemist hageja majandustegevuses hariliku ning tegevuse jätkamiseks vajaliku tehinguga, kuid ei ole andnud hinnangut selle väite õigsusele või ebaõigsusele. Seetõttu on võimatu öelda, kas nimetatud väljamakse tagasivõitmise põhjendatuks lugemine kohtu poolt põhineb kohtu vääral hinnangul faktilistele asjaoludele (kohus leidis, et hageja autole ei olnud talverehve vaja) või PankS § 113 vääral kohaldamisel (kohus ei pidanud vajalikuks tuvastada, kas tehing tervikuna – hageja juhatuse liikmel hageja auto kasutamise võimaldamine ja sellega seonduvalt kulutuste tegemine – kahjustas võlausaldajate huve või mitte). Vastus apellatsioonkaebusele
16.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
17.Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu 30.04.2008 otsuse ja jättis 30.12.2008 otsusega hagi rahuldamata.
18.Riigikohus tühistas 29.05.2009 otsusega ringkonnakohtu 30.12.2008 otsuse ja saatis tsiviilasja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsus
19.Ringkonnakohus, pidades silmas vaidluses Riigikohtu poolt avaldatud seisukohti, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, kuid otsuse põhjendusi tuleb alljärgnevaga täiendada.
20.Poolte vahel ei ole menetluse praeguses staadiumis erimeelsust vaidlusaluste tehingute aluseks olevate faktiliste asjaolude üle. Vaidlus puudub selles, et hageja täitis kostjale rahalise
kohustuse kahe aasta jooksul enne pankroti väljakuulutamist, hagejal oli väljamaksete tegemisel täitmata kohustusi ka teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on jäänud hageja makseraskuste tõttu rahuldamata ning et kostja oli hageja lähikondne. Vaidlus piirneb üksnes küsimusega, kas kostjale rahaliste kohustute täitmisega kahjustas hageja teiste võlausaldajate huve või mitte.
21.Riigikohus on andnud vaidluse lahendamiseks juhised, mille kohaselt tuleb silmas pidada, et mitte igasugune ühe võlausaldaja eelistamine teisele ei ole iseenesest teiste võlausaldajate huvide kahjustamine. Kolleegium osutas 03.06.2003 tsiviilasjas nr 3-2-1-58-03 tehtud otsuse p-des 8 ja 9 väljendatud seisukohtadele varem kehtinud PankrS § 45 (praegu kehtiva PankrS § 109 lg 1 ja § 113) kohaldamise kohta. Kolleegium rõhutas, et pankrotiseaduse eesmärk ei ole soodustada pankrotiohus isikuga tehingute tegemisest hoidumist ning kui PankrS § 45 (kehtiva PankrS § 109 lg 1 ja § 113) alusel saaks tagasi võita kõik võlad, mis on tasutud selles märgitud ajavahemikel, siis oleks pankrotiohus isiku majandustegevus halvatud. Tagasivõitmisel tuleb arvestada ka seda, kas tehing, millest tekkinud võlga tasuti, oli vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Ka siis, kui kostjat on talle võla tasumisega eelistatud teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, ei saa seda iseenesest pidada teiste võlausaldajate kahjustamiseks. Samas märkis Riigikohus, et kui hageja tugineb sellele, et rahalise kohustuse täitmisel eelistati üht võlausaldajat teistele, kellega sõlmitud tehingud on võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt sama olulised või olulisemad, kui tehingud, millest tekkinud kohustused täideti, tuleb kohtul hinnata selle väite tõendatust ja võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt.
22.Hageja on maa- ja ringkonnakohtus mh väitnud, et hageja majandustegevuse jätkamise seisukohalt oli kostjale võla tasumisega võrreldes olulisem tasuda maksuvõlad summas 821 630 krooni ja tasu tööjõurendi eest Golden Service Oy-le summas 1 557 536,27 krooni. Ringkonnakohtu menetluses on hageja täpsustanud, et kuivõrd hageja tegevusalaks oli laevaremondi tööd, olid hageja majandustegevuse jätkamise seisukohalt hageja jaoks kostjale kohustuste täitmisega võrreldes sama oluline tasuda lisaks maksuvõlale ja tööjõurendile ka 139 492,91 krooni suurune võlg Mercantile Group AS-ile, kellelt hageja ostis majandustegevuseks vajalikke tööriistu ning ja 183 152 krooni suurune võlg Estravel AS-ile, kellelt hageja ostis laevapileteid ja muid reisiteenuseid töötajate viimiseks Soomes asuvasse laevatehasesse.
23.Jättes kõrvale hageja poolt esiletõstetud maksuvõlgade prioriteetsuse, mille tasumise olulisuse osas on Riigikohus leidnud, et nende maksmise eelistamine majandustegevuse jätkamiseks vajalikest tehingutest tekkinud kohustuse täitmisele ei ole üldjuhul põhjendatud, puudub alus väiteks, et muud hageja poolt esile toodud kohustused olid kostjale võla tasumisega võrreldes vähem tähtsad. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et kõik eespool loetletud kohustused olid neid tervikuna käsitledes s.t nii tekkimise alust kui täitmise olulisust silmas pidades hageja majandustegevuse jätkamiseks hädavajalikud. Kostja on möönnud, et kõnealuste tehingute majandustegevusega ühtviisi ja otsese seotuse tõttu ei ole nende prioriteetsuse järjekorra kindlaksmääramine kõnealusel juhul võimalik. Kostja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis annaks aluse väita, et kostjale laenude tagastamine või tema kasutuses olnud auto rehvide vahetuse ja nende hoiustamise eest hüvitise maksmine summas 23 490 krooni ja väidetava 10 000 krooni suuruse intressi tasumine oli neid kohustusi ka tervikuna käsitledes hageja majandustegevuse jätkamise seisukohast olulisem kui põhitegevuse läbiviimiseks tööjõu ja tööriistade hankimine või töötajate Soomes asuvasse laevatehasesse transportimiseks vajalike kulutuste tegemine.
24.PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel tagasivõitmise hagi rahuldamise üheks eelduseks on PankrS 109 lg-s 1 silmas peetud võlausaldajate kahjustamine. Teiste võlausaldajate kahjustamine võib toimuda ka korrapärase majandustegevuse raames, ning olukorras, kus kõik võlgniku kohustused on võrdselt olulised ning tagasivõitmise nõude esemeks olev kohustuse täitmine oma olulisuse poolest teistest ei eristu, tuleb selle täitmine kolleegiumi arvates lugeda muude kriteeriumite puudumisel võlausaldajaid kahjustavaks üksnes seetõttu, et ühe kohustuse põhjendamatu täitmisega teiste samaväärsete hulgast, eelistatakse ühte võlausaldajat alusetult teistele.
25.Kuna ringkonnakohtul puudub alus lugeda kostjale väljamaksete tegemist muude hageja poolt esiltoodud kohustustega võrreldes majandustegevuse jätkamise seisukohast hageja jaoks olulisemaks, on hageja kostjale rahalise kohustuse täitmisel eelistanud kostjat teistele võlausaldajatele, kellega sõlmitud tehingud olid hageja majandustegevuse jätkamiseks vähemalt sama olulised. Seega tuleb lugeda hageja poolt kostjale rahalise kohustuse täitmist teisi võlausaldajaid kahjustavaks ning kostjal tuleb saadud rahasummad hagejale tagastada.
26.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.