2-07-50045/7 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik MS ja A S esitasid 30.11.2007.a hagi OÜ SC (likvidimisel) vastu, milles palusid mõista kostjalt välja leppetrahvi 262 812,50 krooni ning juhul, kui kohus leppetrahvi väljamõistmise nõuet ei rahulda, alternatiivselt välja mõista kahjuhüvitise 44 556,50 krooni. Samuti palusid hagejad kohustada kostjat hagejatele üle andma kahepere-elamu korteri asukohaga Xxx, Laagri alevik, Saue vald, Harjumaa, kasutusloa saamiseks vajalikud ehitamise tehnilised dokumendid, so ehitustööde päeviku, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid ja muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, näiteks teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid. 01.04.2009.a esitasid hagejad avalduse menetluse lõpetamiseks leppetrahvi ja alternatiivse nõudena esitatud kahjuhüvitise väljamõistmise nõude osas, kuna 10.10.2008.a on välja kuulutatud kostja pankrot. Dokumentide üleandmise nõude osas palusid hagejad menetlust jätkata. 08.04.2009.a määrusega jättis kohus hagejate nõude kostja vastu leppetrahvi ja alternatiivse nõudena esitatud kahjuhüvitise väljamõistmise nõude osas läbi vaatamata. Dokumentide üleandmise nõude osas jätkas kohus menetlust. 03.10.2009.a esitas kostja avalduse hagi õigeksvõtmiseks. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg 3 teisele lausele, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 esimese lause kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 211 lg 1 peab müüja ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käida dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagejate nõue on

põhjendatud ning kostjat tuleb kohustada hagejatele üle andma korteri asukohaga Xxx, Laagri alevik, Saue vald, Harjumaa kasutusloa saamiseks järgmised vajalikud ehitamise tehnilised dokumendid: ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid, teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega on nimetatud sätte eelduseks asjaolu, et kostja ei anna oma käitumisega põhjust hagejale kohtusse pöördumiseks. Pole võimalik väita, et kostja ei ole oma käitumisega andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks, kuivõrd kostja jättis teadlikult oma kohustused täitmata. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 143 p 2 alusel on asja läbivaatamise kulu dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 1000 krooni, kinnistusraamatu väljavõtte saamise kulu 35,40 krooni ja lepingulise esindaja tasu 25 488 krooni. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hagejate kasuks välja kokku 26 523,40 krooni. Samuti tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt (s.o 26 523,40 kroonilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.