lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-21282/3

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 12.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-21282/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.10.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
864
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus

Harju Maakohus

Tsiviilasja number

2-09-21282

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik

12.10.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Liili Lauri

Kohtuasi

AS K hagi AJ vastu 5953 krooni nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja: AS K, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja esindaja T Ilves, Julianus Inkasso OÜ. Kostja: A J , isikukood XXX, elukoht XXX Hagi rahuldada.

Resolutsioon

Välja mõista kostjalt AJ hageja AS K kasuks 5953 krooni ja menetluskulud 3500 krooni. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 11.05.2009 esitas hageja kohtule hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid AS K ja kostja 04.02.2008 laenulepingu, kostja sai kiirlaenu kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee summas 3000 krooni. Laenu ja lepingu sõlmimise tasu kohustus tagastama 29.04.2008. Kostja andmed laenu taotluse esitamisel olid kontrollitud ja autenditud ning hageja kandis 04.02.2008 kostja pangakontole 3000 krooni. Hageja saatis kostjale 23.05.2008 teate võlast ning 10.12.2008 hagi esitamise hoiatuse juhuks kui võlgnevust ei tasuta. Kostja võlgneb hagejale põhivõla 2977 krooni, viivise 2976 krooni ja hageja palub välja mõista ka menetluskulud sealhulgas riigilõiv

1000 krooni ja tasu õigusabi eest. Kostja seisukohad.

25.09.2009 on kostja kohtule esitanud elektrooniliselt ( hmkkentmanni.menetlus) oma seisukohad. Kostja kinnitab, et tal vastuväited puuduvad ja võtab hagi õigeks. Kostja on märkinud, et oma kohustusi ei suutnud täita, sest puudus töö ja 06.11.2077 sündis laps ning naine ei tööta. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Kohus asub seisukohale, et kostja on rikkunud talle üle antud laenu tagasimakse kohustust. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § -le 396 lg 1 kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma, vaidlust ei ole asjaolu üle, et laenusumma on üle kantud kostja arveldusarvele. Kostja ei ole vaidlustanud ka laenulepingus kokkulepitud tingimusi ega tähtaegu. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud., lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Asja materjalide kohaselt esitas 11.05.2009 hageja kohtule hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid AS K ja kostja 04.02.2008 laenulepingu, kostja sai kiirlaenu kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee summas 3000 krooni. Laenu ja lepingu sõlmimise tasu kohustus tagastama 29.04.2008.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

25.09.2009 on kostja kohtule esitanud avalduse, milles tunnistab hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse, lg 4 kohaselt ei ole põlvnemisasjas kohus hagi õigeksvõtuga seotud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa kostja(te) õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine ei ole kohaldatav põlvnemisasjas ( TsMS § 444 lg 3 p 1), mistõttu arvestab kohus käesolevas vaidluses kostja õigeksvõttu. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174`lg 1 kohaselt asja menetlemise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevad otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetlusekulude rahalise suuruse. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele tuleb vastavalt TsMS § - le 162 lg 1 hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Hageja on esile toonud, et palub välja mõista riigilõivu 1000 krooni ja tasu õigusabi eest 2500 krooni.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja