Asjaõigus › Omandiasjad

kinnistute paiknemine. Kostjale kuuluv kinnistu külgneb avalikult kasutatava kohaliku, IlbakuVaiassaare teega (teeregistris Suure-Jaani valla tee nr 870018). Hageja kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs puudub. Hageja kinnistule on olemas juurdepääsutee Ilbaku-Vaiassaare teelt üle kostjale kuuluva Uuetoa kinnistu ning Rauno Ruut ́ile kuuluva Savipõllu kinnistu. Hageja ja Rauno Ruut vahel on sõlmitud asjaõigusleping, mille järgi Savipõllu kinnistule on seatud tähtajatu tasuta sõidutee servituut. Kostja kinnistut läbiv tee on olnud juba aastakümneid kasutusel juurdepääsuks Kaasiku kinnistu hoonetele. Kaasiku kinnistuga külgnevad naaberkinnistud on veel Elvi Juurakule kuuluv Väljaotsa kinnistu ja Li Saetalule kuuluv Aruniidu kinnistu. Nende kinnistute kaudu puudub avalikult teelt juurdepääsutee Kaasiku kinnistule. Kui kostjale Uuetoa maad erastati, siis oli tema teadlik kinnistul paiknevast teest, mis viis Kaasiku kinnistuni, see tee on märgitud ka maaüksuse plaanile. Kui senini ei olnud tee kasutamisega hagejal probleeme olnud, siis 2008 aasta veebruarikuu alguses teatas kostja Jaan Põderile, et kavatseb tee üles võtta, mille tulemusel Kaasikule juurdepääs kaoks täielikult. Et kostja on teatanud hagejale tee kasutamise keelamisest ning oma kavatsusest tee likvideerida, ei saaks hageja kasutada temale kuuluvat kinnistut. Hageja normaalne omandi kasutamine on võimatu ilma hagejale avalikule teele juurdepääsu tagamiseta üle kostja kinnisasja. Selleks tuleks määrata tähtajatu ja ajaliste piiranguteta juurdepääs hageja kinnistutele üle kostjale kuuluva kinnistu ning kanda juurdepääs kinnistusraamatusse. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Hageja poolt tee kasutamine ei tekita kostjale mingit kahju, juurdepääsutee ei ole rajatud kostja poolt ning tee olemasoluga ja kasutamisega teiste isikute poolt on kostja pidanud arvestama kinnistu omandamise ajast alates. Hageja vajab juurdepääsuteed oma kinnistule selle kasutamiseks. Hageja poolne juurdepääsu kasutamine ei ole intensiivne ning jääb tavakasutuse piiridesse ega koorma kostjat ülemäära. Asjaolu, et Kaasiku kinnistule on olemas juurdepääs ainult üle kostja kinnistu, on tuvastatav kinnistute plaanide järgi. Võttes arvesse asjaolu, et hageja läbib kostja kinnistut harva, et see tee ei ole rajatud kostja poolt, siis võiks juurdepääsuõigus olla tasuta. Kuna juurdepääsu on vaja pidevalt, siis tuleks juurdepääsuõigus seada tähtajatult. Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu AÕS § 156 alusel ja palus määrata tähtajatu ja ajaliste piiranguteta juurdepääs jalgsi ja mootorsõidukitega hageja kuuluvale kinnistule, asukohaga SuureJaani vald Ilbaku küla nimetusega Kaasiku kinnistu üle kostjale kuuluva, asukohaga Suure-Jaani vald Ilbaku küla nimetusega Uuetoa kinnistu, kanda juurdepääs Uuetoa kinnistu ( registriosa nr 3458239 ) suhtes kinnistusraamatusse. Hageja on kasutanud tavapärast juurdepääsuteed väga pikka aega. Kostja ei ole keelanud hagejal tee kasutamist pärast seda, kui tema sai kinnistu omanikuks. Kostja teatas 2008 a alguses, et algaval aastal võib hageja teed veel kasutada, pärast seda võtab tema tee üles. Kaasiku kinnistule on ainuke olemasolev juurdepääsutee üle Uuetoa ja Savipõllu kinnistu. See on kõvakattega (kruus) tee, mis on olemas olnud juba ca 50 aastat. Iseenesest on võimalik maakaartidele joonistada Kaasiku kinnistule mitmeid erinevaid juurdepääse. Käesolevas asjas on oluline, et hageja soovib oma kinnistule juurdepääsu, mida saaks kasutada jalgsi ja mootorsõidukiga. Kostja poolt näidatavad muud juurdepääsud kulgevad kõik vähemalt mingis osas üle haritava maa (põllu), kus teed olemas ei ole. Kõikide muude juurdepääsu võimaluste korral tuleks uus tee Kaasikuni rajada. Selline tegevus ei oleks otstarbekas ega mõistlik. Hageja poolt ei ole õige eeldada Kaasikule juurdepääsuks kolmandate isikute kinnistute kasutamist, nagu pakub alternatiivselt kostja. Asja kaalumisel, kas hageja peaks rajama uue juurdepääsutee, tuleb arvestada, milliseid kulutusi peaks hageja sellisel juhul tegema. Käesolevas asjas on ilmne, et need kulutused oleksid suured ning seetõttu koormaksid hagejat ebamõistlikus ulatuses. Kostja joonistatud juurdepääsud oleksid ka tunduvalt pikemad olemasolevast teest. Juurdepääsu üle Uuetoa kinnistu kasutataksegi selle tõttu, et see on ainuke olemasolev kõvakattega tee. Kostja on ka ise sellest aru saanud, ning proovinud faktilist olukorda muuta, asudes peale hagi esitamist teekatet lõhkuma. Kostja poolt juurdepääsust keelamine vara kaitsmise eesmärgil on vastuväitena otsitud ning põhjendamatu. Omandi puutumatuse põhimõte kehtib ka hageja kohta, kellel samuti on õigus vabalt oma omandit vallata ja kasutada. Üle kostja kinnistu võimaliku juurdepääsu määramine oleks seadusjärgne kitsendus ning sellega põhiseadusega kooskõlas. Juurdepääsutee

Kaasikuni ei ole intensiivselt kasutatav, mistõttu kostja õiguste riive on väike. Kostja ei ela ise kohapeal, mistõttu võimalik vähesest mürast ja minimaalsest tolmust tulenev ebamugavus ei peaks teda puudutama. Pealegi ei ole Uuetoa krundil eluaset, varasem eluasemekoht paikneb juurdesõiduteest kaugemal, ca 70-80 meetrit. Juurdepääsutee ei läbi õue-ala, vaid kulgeb praktiliselt kinnistu piiril. Juurdepääsu ääristab puuderivi, mis eraldab teed muust kinnistust. Maamaksu osas võiks kostja välja tuua maamaksu suuruse arvestuse teealuse maa ulatuses. Hageja on nõus kompenseerima maamaksu osa. Samuti on hageja nõus maksma juurdepääsu eest tasu, mis hüvitaks tee korrashoiu kulud. Hageja märgib, et tee korrashoiuks viimastel aastatel mingeid kulusid ei ole tehtud ning tee on olnud kasutatav ka ilma nendeta. Võttes arvesse, et kostja on teekatte osaliselt eemaldanud, tuleb temale see teeosa omal kulul taastada. Hageja on nõus kostjale selleks ka paar koormat kruusa kohale vedama. Kostja seisukohad Kostja leiab, et hagejal ei ole juurdepääsuteed üle tema kinnistu. Hageja on kasutanud tema kinnistu õueala osa. Uuetoa kinnistu õuealal on hageja läbinud omavoliliselt, ilma kostja sellekohase nõusolekuta., kuigi juurdepääs hageja kinnistule avalikult teelt on olemas ka Li Saetalule kuuluva Aruniidu kinnistu kaudu, mida Li Saetalu ka ise kasutab liiklemiseks sõiduautoga. Lisaks on võimalik pääseda hageja kinnistule ja lisada juurdepääs üle teiste naabruses olevate kinnistute. Aasta alguses teatas ta hagejale, et ei kavatse sellist omavoli enam taluda. Ta ei ela hetkel kinnistul. Kinnistule võõraste mittelubamine on tema vara kaitsmise eesmärgil. Kuna krunt ei ole hetkel tema püsielukoht, kujutab võõraste viibimine territooriumil ohtu tema varale. Juurdepääsu all olev maatükk on tema õueala, mida ta kasutab muul otstarbel kui sõiduteena ja mille muul otstarbel kasutamise hageja juurdepääsuteeks saamine välistaks. Ta sai krundi omanikuks 16.07.2007, kuni selle ajani polnud tal õigus hagejat keelata viibida tema krundil. Ta ostis kinnistu teadmises, et tegemist on 100 % maatulundusmaaga ning et ei ole mingeid piiranguid põhjustavaid objekte. Kolhoosiajad on ammu ümber saanud. Seda, et tema krundiosa kasutasid masinad juurdepääsuks kolhoosi hoonetel, mida ka ei ole olemas varsti juba aastakümneid. Samas kasutati tol ajal ka teiselt poolt kulgevat juurdepääsu. Olukord, kus hagejal puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, ei ole tekkinud kostja tahtel. Kaasiku kinnistule on olemas juurdepääs ka teistelt kinnistutelt. Kõnealust krundiosa ei saa mitte kuidagi pidada kõvakattega teeks. Li Saetalu ei kasuta enam pärast Uuetoa kinnistu erastamist seda kinnistut, et pääseda oma maasikapeenrale. Järelikult on olemas alternatiivid Kaasiku kinnistu piirini pääsemiseks ning need on läbitavad nii jalgsi kui mootorsõidukiga. Kõik pääsud Kaasiku kinnistule on sarnases seisus. Ka Uuetoa krundi osa, mida hageja kasutab, võiks olla haritav maa. Kõik juurdepääsud on sarnases seisus, seepärast oleksid kulutused sarnased ka nende tegemisel teistele kinnistutele. Kuna Kaasikule pääsuks puudub tee, siis on vägagi asjalik ja mõistlik üks niisugune rajada. Kaasikule pääsuks kolmandate isikute kinnistute kasutamist peab eeldama juba seetõttu, et Kaasiku kinnistul ei ole otsejuurdepääsu avalikule teele. Kostja ei nõustu, et piirang seataks tema kinnistule, kuigi samaväärsed juurdepääsud on olemas ka teistelt naaberkinnistutelt. Ta ei ole nõus, et eelistatakse teiste naaberkinnistuste omanike huvisid. Hagejal on reaalne võimalus saavutada kokkulepe mõne teise naaberkinnistu omanikuga. 08.10.2008 teatas kostja esindaja vandeadvokaat Raul Tosmann kohtule, et kostja tunnistab hagi. Kostja on nõus kohtuvälise kokkuleppega ja soovib juurdepääsu eest tasu 2500 krooni aastas. Kohtu põhjendused AÕS § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kohus tuvastas järgmised asjaolud:

Jaan Põdrale kuulub Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Ilbaku külas Kaasiku kinnistu. Madis Jürgenile kuulub Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Ilbaku külas Uuetoa kinnistu. Kinnistud asuvad kõrvuti. Katastriüksuse plaani ( tl 8 ) järgi on Uuetoa kinnistul kaks teed. Ilbaku-Vaiassaare teelt viib üks tee Uuetoa kinnistul asuvate varemete juurde ja õuele, teine tee kulgeb üle kinnistu piki piiri Väljaotsa kinnistuga. Juurdepääsuteed üle kostja kinnisasja on hageja varem kasutanud tava alusel. Kostja võimaldas hagejal teed kasutada kuni 2008. alguseni, mil tekkis poolte vahel vaidlus tee kasutamise kohta. Poolte kokkuleppel ei ole vaidlust juurdepääsuõiguse üle lahendada suudetud. Maaregistri päringu järgi on Uuetoa kinnistu sihtostarve elamumaa 100%. Katastriüksuse plaani ( tl 8 ) järgi on kinnistu üldpindala 14846 m2, millest haritav maa on 2856 m2, õuemaa koos ehitiste all maaga 5129 m2, muu maa 6861 m2. Plaani järgi kulgeb juurdepääsu tee üle maa, mida nimetatakse muu maana ja osaliselt ka üle haritava maa. Kohus teostas paikkonna vaatluse 11.mai 2009. Vaatluse juures viibisid hageja ja tema esindaja, kostja ja tema esindaja kohale ei ilmunud. Kohtunik kohapeal vaatas juurdepääsu võimalikkust Kaasiku kinnistule. Lemakunnu-Ilbaku teelt Kaasiku kinnistule viib kõva kruusatee üle Uuetoa kinnistu. Tee jääb Uuetoa kinnistule umbes 500 meetrit. Kahel pool teed on kiviaiad ja kasvavad suured põlispuud. Paremale jäävad Uuetoa hoonete varemed. Need on teest eemal. Uuetoa kinnistu omanik on umbes 50 m ulatuses kaevanud teelt kruusa tee serva ja selle tulemusena on sellel osal teed raske autoga liigelda. Teest vasakul peale kiviaeda algab kohe haritud põllumaa. Teisel pool Kaasiku kinnistut on põllumaa. Peale Kaasiku kinnistut on Väljaotsa kinnistu maa. Seal on marjapõõsad ja maasikad. Üle põllu on jäljed, ilmselt sõidetud traktoriga. Muud teed juurdepääsu teena Kaasiku kinnistule ei ole. Hageja nõue kostja vastu on kohustada kostjat taluma hageja juurdepääsu oma kinnisasjal asuva majani üle kostja kinnisasja. Kohtuistungil enam ei olnud enam poolte vahel vaidlust juurdepääsu võimaldamise kohta hagejale üle kostja kinnistu. Vaidlus oli veel tasu suuruses maa kasutamise eest. Kohtuistungil olid kostja ja tema seisukohal, et hageja on üldse ennatlikult kohtusse pöördunud Tee servituuti ei saa hageda. Tee servituut on midagi muud kui juurdepääs. Kui on hagi kohtus, siis on hilja kokkulepet saavutada. Kokkulepe on jäänud sõlmimata hageja pahatahtliku käitumise tulemusena. Kuigi poolte vahel ei olnud kohtuistungil enam vaidlust hagejale oma kinnistule juurdepääsu võimaldamise võimalikkuses üle kostja kinnistu, peab kohus ikkagi vajalikuks põhjendada juurdepääsu küsimust. Juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus on avalikult teelt vajaliku juurdepääsu puudumine hageja kinnisasjale. Juurdepääsuõiguse andmise otsustamisel peab kohus kaaluma hageja võimalusi pääseda oma kinnisasjale ilma kostja kinnisasja sõidukitega läbimata, kaaluma koormatava kinnisasja omanike huve, lähtudes konkreetsetest asjaoludest. AÕS § 156 lg 1 on alust kohaldada siis, kui kinnisasja omanikul puudub võimalus pääseda

avalikult kasutatavale teele talle endale või teisele isikule kuuluvat teed mööda ning tal ei ole võimalik rajada oma kinnisasja kaudu vajalikku juurdepääsuteed avalikult kasutatavale teele. Vaidlus kinnisasjal asuvale elamule juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel. Kohus leiab, et hageja huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle kostja kinnisasja kaalub üles kostja huvi oma kinnisasja kasutamise keelamise vastu. Kohus on arvestanud praegust reaalset olukorda, tekkida võivaid kulutusi, varasemaid kasutamise tavasid, juurdepääsu koormavust kostjale. Kui võrrelda hageja huvi, mis seisneb üle kostja kinnistu hageja maja juurde pääsemises ning kostja huvi, mis seisneb selles, et võõraste viibimine territooriumil kujutab ohtu tema varale, siis ei kaalu kostja huvi üles hageja huvi. Hagejale ei ole tagatud võimalus kostja kinnistut läbimata pääseda avalikule teele ning tema nõue kohustada kostjat taluma koormatist hageja kasuks on põhjendatud. Lahendades AÕS § 156 lg 1 alusel esitatud juurdepääsu nõuet, tuleb esitatud asjaolude alusel arvestada seda, kas hagejal on võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale mujalt kui kostja maatüki kaudu. Asjaolu, et juurdepääs teise kinnisasja kaudu võib olla selle omanikule vähem koormavam kui kostjale tema kinnisasja kaudu, võib olla üheks hagi rahuldamata jätmise aluseks. Paikvaatlusel kohus veendus, et Kaasiku kinnistule ei ole ühtegi muud teed peale tee üle Uuetoa kinnistu. Kohus vaatas üle kogu Kaasiku kinnistu ja sellega piirnevad kinnistud. Kaasiku kinnistule ei ole üle teiste kinnistuste mingeid juurdepääse. Teoreetiliselt on muidugi võimalik juurdepääse rajada, kuid need tuleks teha kokkuleppel teiste kinnistute omanikega, üle teiste kinnistute põllumaade ja sellega kaasneks ilmselgelt suured kulutused. Kostja väide, et juurdepääs hageja kinnistule avalikult teelt on olemas ka Li Saetalule kuuluva Aruniidu kinnistu kaudu, ei ole tõendatud. Mingit teed üle kinnistu näha ei olnud, küll olid näha ühed tõenäoliselt traktori jäljed. Kostja väitel on juurdepääsu all olev maatükk on tema õueala, mida ta kasutab muul otstarbel kui sõiduteena ja mille muul otstarbel kasutamise hageja juurdepääsuteeks saamine välistaks. Paikvaatlusel kohus tuvastas, et kostja endiste hoonete varemed on vaidluse all olevast teest eemal. Juurdepääs üle Uuetoa kinnistu asub kinnistul kirdesuunas piki Uuetoa kinnistu piiri ja kulgeb piiki piiri puudereaga kõrvuti. Kohus vaatles nimetatud juurdepääsu teed. Vaatluse tulemusena saab väita, et see on kruusakihiga tee. Kostja on ühel lõigul eemaldanud teelt kruusakihi, sellega on tõendatud, et see tee ei ole ei põllumaa ega heinamaa. Juurdepääsutee seisukord ja asukoht on tõendatud ka fotodega ( tl 33-34). Paikvaatlusel kohus veendus, et fotod on tõesed ja kajastavad tegelikku olukorda. Juurdepääsuõiguse andmise nõude (AÕS § 156 lg 1) näol on tegemist taotlusega kohtule lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu. Kohus leiab, et hageja kinnistule on tagatud juurdepääs ainult tee kaudu, mis asub kostja kinnistul. Kostja kinnistu koormamine on oluliselt odavam igasuguste teiste alternatiivvariantidega võrreldes. Kohtuistungil märkis kostja, et hageja võiks temalt selle tee aluse maa ära osta. Kohus leiab, et kohtuistungil on usaldusväärselt tõendatud, et hagejal puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele ja ainus juurdepääsuna kasutatav tee läheb üle kostjale kuuluva kinnistu. Hageja taotleb juurdepääsu kohta märke tegemist kinnistusraamatusse. AÕS § 156 lg -s 1 sätestatud juurdepääsuõigus on kinnisomandi eraõiguslik kitsendus, mis seatakse tehingu või kohtuotsusega. Kinnisomandi kitsendusi reguleeriva üldsätte, AÕS § 141 lg 3 kohaselt

kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kantud kinnistusraamatusse. Seega lisaks tehinguga tekkivale kinnisomandi kitsendusele saab kinnistusraamatu kandega kolmandatele isikutele siduvaks muuta ka kohtuotsuse alusel tekkivat kitsendust. Kohtuotsuse alusel tekkiv juurdepääsuõigus on võimalik kinnistusraamatusse kas sellekohase märke (AÕS § 63 lg 1 p 4) või reaalservituudi (AÕS § 172) kandmisega. Juurdepääsu tagamist kinnisasjale kohtuotsuse alusel tekkiva reaalservituudiga ei näe ette ükski seadus. Seetõttu kohtuotsuse alusel seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul kinnisasjale saab vastavalt AÕS §-dele 64 lg 1 p 4 ja § 141 lg 3 kinnistusraamatusse kanda märkega. Märkega saab kinnistusregistriossa kanda ka tasu maksmise kohustuse. Tasu määramisel tuleb arvestada poolte seisukohti ja kohus ei või määrata suuremat tasu, kui soovib koormatava kinnisasja omanik. Kuna tasu suuruse saab AÕS § 156 lg 1 nõude lahendamisel määrata kostja soovil ka ilma sellekohase hagita, ei nõua tasu kohta kinnistusraamatusse märkuse tegemise otsustamine hagi esitamist. Kohtuotsusega otsustakse tasu väljamõistmine kostjatest kinnisasjaomanike kasuks. Tasu määratakse kinnisasja kasutamise eest. Poolte vahel on vaidlus juurdepääsu eest makstava tasu suuruses. Hageja on nõus tasuma juurdepääsutee kasutamise eest kuni 400 krooni aastas. Tee alla jääva lõigu pikkuseks on 130 meetrit. Juurdepääsutee õuemaa hulka ei kuulu, see asub muul maal. Muu maa maksustamishind on 600 kr hektari kohta, koefitsiendiga 2,5. 130 meetrit teed hõlmab ligikaudu 400 ruutmeetrit, ehk 0,04 ha. Selle eest tuleks maamaksu maksta 600x0,04x0,15= 6 krooni. 400 krooni aastas on oluliselt suurem kui maamaks. Kostja leiab, et hageja pakutud 400 krooni üle elamumaa 100 % kulgeva juurdepääsu tasu on ilmselgelt ebapiisav. Kostja soovib ehitise teenindamiseks vajalikul maal juurdepääsu talumise eest tasu suuruseks 1000 krooni aastas. Kohus leiab, et kostjal on õigus saada hageja juurdepääsuõiguse talumise eest tasu. Juurdepääsuõiguse tasu tasakaalustab kostjale juurdepääsuõiguse talumisega seotud kitsendused. Hageja taotleb juurdepääsu kohta märke tegemist kinnistusraamatusse. Märge laiendab kitsendust ka kolmandate isikute suhtes. Hageja leiab, et kostja soovides saada tasu 1000 krooni aastas, ei ole oma nõuet oluliselt põhistanud. Kohus leiab, et maamaks on otsene kulu, mida kostja on kohustatud maksma. Kohus leiab, et juurdepääsuõiguse talumise eest tasu ainult maamaksu suurust arvestades, ei ole põhjendatud. Juurdepääs üle kostja kinnistu on ka hagejale kõige vähem koormavam. Alternatiivvariantide puhul juurdepääsutee rajamisel üle teiste kinnistute oleks kulutused hagejale tunduvalt suuremad. Kinnisomandi kitsenduste eest nähakse reeglina ette omaniku õigus saada mõistlikku hüvitist (AÕS § 143 lg 3, § 148 lg 2, § 156 lg 1). Tasu juurdepääsuõiguse talumise eest ei või kujuneda teenimise allikaks. Kohus leiab, et 1000 krooni aastas ( s.o. ca 83 krooni kuus ) juurdepääsuõiguse talumise eest ja sellega seotud ebamugavuste talumise eest on mõistlik tasu. Hagejale oli tagatud juba hagi tagamise määruse alusel juurdepääs oma kinnisasjale üle kostja kinnisasja. Hagi tagamise määrus on tehtud 14.mail 2008. Teade täitemenetlus algatamise kohta on kostjale saadetud 26.05.2008, teade kostjale kätte toimetatud 27.05.2008. Täitemenetlus on lõpetatud

29.05.2008. Kohus teostas kohapeal vaatluse 11.mail 2009. Paikvaatlusel kohus veendus, et Uuetoa kinnistu omanik on umbes 50 m ulatuses kaevanud teelt kruusa tee serva ja selle tulemusena on sellel osal teed raske autoga liigelda. Kohus leiab, et tuleb arvestada asjaolu, et kostja on teinud takistusi juurdepääsutee kasutamiseks ka ajal, mil hagejale oli tagatud juurdepääs oma kinnistule hagi tagamise määruse alusel. Seetõttu kohus leiab, et tasu juurdepääsuõiguse talumise eest tuleb välja mõista alates kohtuotsuse kuupäevast s.o. alates 07.oktoobrist 2009. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja esindaja tegi ettepaneku, et poolte kulud jäävad poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestada tuleb asjaolu, et kostja vaidles hagi vastu ja ei olnud nõus juurdepääsu võimaldamisega hagejale üle kostja kinnistu. Alles 08.10.2008 teatas kostja esindaja vandeadvokaat Raul Tosmann kohtule, et kostja tunnistab hagi. Kostja on nõus kohtuvälise kokkuleppega ja soovib juurdepääsu eest tasu 2500 krooni aastas. Pooled kokkulepet ei saavutanud. Kohus leiab, et kohtukulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.