2-08-73168/2 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue NT esitas 05.11.2008.a kohtule hagi V V vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 2000 krooni ja intressi 3800 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 25.09.2009.a esitas hageja avalduse nõude suurendamiseks, milles suurendas intressinõuet 1200 krooni võrra. Kohtu põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud 06.04.2009.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue põhivõla väljamõistmise osas on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 2000 krooni. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on palunud mõista kostjalt välja intressi alates septembrist 2005.a kuni käesoleva ajani määraga 0,05% tagastamata summalt kuus. Seisuga 25.09.2009.a moodustab hageja poolt nõutav intress 5000 krooni. Kohus on

seisukohal, et hageja nõue intressi summas 5000 krooni väljamõistmiseks ei ole põhjendatud. Kohus selgitab, et intressi näol on tegemist tasuga raha laenamise eest. Riigikohus on oma otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-137-06 märkinud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad kokku leppinud ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise arvestamine. Hageja on andnud kostjale 02.09.2005.a laenu 2000 krooni tagastamise tähtajaga 30.09.2005.a. Seega on hagejal õigus nõuda intressi üksnes 2005.a septembrikuu eest. Pooled on kokku leppinud intressimääras 0,05% 2000 kroonilt kuus, seega 1 kroon kuus, mitte 100 krooni kuus, nagu väidab hageja. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 1 kroon. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2001 krooni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja menetluskulu summas 2199 krooni, mis koosneb õigusabi kuludest summas 1500 krooni, riigilõivust 450 krooni, väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ teate avaldamise eest tasutud riigilõivust summas 100 krooni ja postikuludest summas 49,50 krooni. Kohus ei pea põhjendatuks mõista kostjalt välja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ kohtuteate avaldamise tasu, kuivõrd hagimaterjale ei ole kostjale väljaande „Ametlikud Teadaanded“ vahendusel kätte toimetatud. Hagejal on õigus esitada kohtule taotlus kõnealuse toimingu eest tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 1999,50 krooni.