Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetlusabi taotlemise kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel võlgnevuse summas 30 000.00 krooni ja viivise summas 29 900.00 krooni ning menetluskulud, mis koosnevad hageja poolt hagiavalduse eest tasutud riigilõivust summas 5022.00 krooni ja riigilõivust hagi tagamise avalduse esitamise eest 450.00 krooni, hageja esindajale makstud õigusabi eest summas 12 269.34 krooni ning hagi tagamise tagatisest summas 2995.00 krooni. Kostja vastuväited Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 05.06.2009.a. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 396lg 1, mille kohaselt kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga, 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja kulud jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Võttes arvesse asja vähest keerukust ja töömahtu on kohus seisukohal, et vastavalt TsMS § 175 lg 1 tuleb kostjalt mõista välja hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulutused, mis kohtu hinnangul on 2000 krooni. Samuti kuulub väljamõistmisele hagiavalduse eest tasutud riigilõiv. Tasutud tagatis ei kuulu kostjalt väljamõistmisele, vaid hagejal on seaduses sätestatud juhul võimalik esitada selle tagastamise taotlus. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.