Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Menetluse käik EAS esitas 01.07.2009.a. Harju Maakohtule hagi TS’i vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled elektrienergia ostu-müügilepingu, millega hageja võttis endale kohustuse müüa kostjale elektrienergiat ja osutada võrguteenust. Kostja kohustus maksma elektrienergia ja võrguteenuse eest kokkulepitud tasu. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale vastavalt lepingule ja kooskõlas osutatud teenustega igakuiselt arveid. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 11 856.20 krooni ja viivised summas 4817.68 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale on hagimaterjalid edastatud 27.08.2009.a., mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Dokumendid võttis vastu kostja isa. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust hagile kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-ga 1, §-ga 94, § 113 lg-ga 1, §-ga 100, § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 11 856.20 krooni ning viivis summas 4 817.68 krooni. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja 2(3)

kohtuvälised kulud. Hageja on palunud jätta kostja kanda kõik hageja poolt kantud menetluskulud kokku summas 7500.00 krooni, s.o riigilõiv 3000 krooni + esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 4500 krooni (esindaja poolt väljastatud arve alusel). TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud kogusummas 4500.00 krooni, s.o riigilõiv 3000.00 krooni + põhjendatud õigusabikulud summas 1500.00 krooni.

Mare Kõlvart Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.