Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-15835 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Collect Inkasso OÜ esitas 09.04.2009. a Harju Maakohtule hagiavalduse Rxxxxx Kxxxxxxxx vastu põhivõla 16 617,12 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 4368,31 krooni, leppetrahvi 3000 krooni ja kahjuhüvitise 500 krooni nõudes. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista ka viivise 0,053 % päevas põhinõudelt alates 10.04.2009 kuni põhinõude täitmiseni. Harju Maakohus keeldus 24.04.2009. a määrusega hagi menetlusse võtmast ja saatis hagi kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohtu 03.06.2009. a määrusega võeti hagi menetlusse ja kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Kohtul ei õnnestunud kostjale hagimaterjale ja kirjaliku vastuse nõude määrust kostja teadaoleval elukoha aadressil kätte toimetada. Dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kohtutäituri vahendusel 24.08.2009. a kätte kostja töökohal raamatupidajale. Tööandja menetlusdokumente ei tagastanud. Seega loeb kohus TsMS § 323 lg 1 alusel menetlusdokumendid kostjale sel kuupäeval kättetoimetatuks. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagis tagaseljaotsuse tegemist TsMS § 407 lg 1 alusel, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hageja ja AS Sampo Pank sõlmisid 16.03.2007. a limiidilepingu, mille alusel võimaldas pank kostjal 15 000 krooni suuruse limiidi kasutamist ja käsutamist. Pank loovutas lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale. VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 167 lg 3 sätestab, et nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile.

2-09-15835 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 näeb ette, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja jättis krediidilepingust tuleneva maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 3 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on kokku leppinud viivisemääras 19 % põhivõlalt aastas. Hageja on esitanud viivise nõue hagi esitamise seisuga 09.04.2009.a. Kohus saab viivise välja arvestada kohtuotsuse tegemise seisuga 02.20.2009.a. Kohus leiab, et hageja on arvestanud viivise päevamäära valesti ja õige päevamäär on 19:365=0,052% päevas (aastas on 365 päeva). Otsuse tegemise seisuga on kostja viivituses 672 päeva. Seega on viivise suuruseks 5806.08 krooni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seetõttu tuleb viivis kohtuotsuse tegemisel järgnevast päevast välja mõista protsendina põhivõlalt. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud hagiavalduses menetluskulude kindlaksmääramist; hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 4000 krooni ja kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasutud riigilõiv summas 420 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.