Tsiviilasja number
2-08-9593
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2009, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere, Kaupo Paal
Tsiviilasi
Mait Kõrgmaa hagi KÜ Tuuleveski vastu liikmelisuse tuvastamiseks ja 06.09.2007 juhatuse otsuse punkti 4 tühisuse tuvastamiseks
Apellatsioonkaebuse hind
26 700 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.01.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mait Kõrgmaa apellatsioonkaebus
Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja Mait Kõrgmaa (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xx-x xxxxxxx xxxxx), esindaja KalleKaspar Sepper Kostja KÜ Tuuleveski (registrikood xxxxxxxx, xxxxxxx xxx xx xxxxxxx), esindaja Monika Sulg
Harju Maakohtu 07.01.2009 otsus jätta lõppjäreldustes muutmata, s.o muuta osaliselt otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud ja hageja nõue Mait Kõrgmaa esitas 14.03.2008 Harju Maakohtule hagi KÜ Tuuleveski vastu liikmelisuse tuvastamiseks ja 06.09.2007 juhatuse otsuse p 4 tühisuse tuvastamiseks. Hageja ja S. K. ühisomandis on Tallinnas Xxxxxxx xxx xx-x asuv korter. 24.07.2007 esitasid hageja ja S. K. kostja juhatusele avalduse, milles teavitasid juhatust asjaolust, et hageja ja S. K. on kokku leppinud, et S. K. lõpetab oma liikmelisuse korteriühistus ja korteriühistu liikmeks on hageja. Hageja ja S. K. palusid ülaltoodud kirja käsitleda kui Xxxxxxx xxx xx-x korteriomanike ühist avaldust ja kirjalikku kokkulepet korteriühistu liikmeks olemise suhtes ja teha vastav muudatus kostja liikmete registris. Kostja 07.01.2008 vastusest nähtub, et kostja nimetab jätkuvalt korteriühistu liikmeks S. K.d. Kostja põhikirja p-de 2.2, 2.9 ja 2.15 järgi pidanuks kostja juhatus võtma S. K. väljaastumisavalduse osas seisukoha hiljemalt 24.08.2007 ning edastama vastavasisulise otsuse ärakirja avaldajale kümne päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Hageja korteriühistu liikmeks astumise avalduse osas pidanuks kostja võtma seisukoha samuti hiljemalt 24.08.2007. Arvestades asjaolu, et hageja ja S. K. on kostjale esitanud tahteavalduse, mille kohaselt nad soovivad, et korteriühistu liikmeks on hageja, tuleb tuvastada, et hageja on korteriühistu liikmeks. 08.01.1999 sõlmisid AS K.S. ja kostja notariaalselt ostu-müügi lepingu, millega AS K.S. müüs kostjale 1,9% temale kuuluvast ehitisest XXXXXXX XXX XX. 06.09.2007 kostja juhatuse koosoleku protokolli p-st 4 nähtub, et KÜ Tuuleveski juhatus otsustas lõpetada koheselt selle koostamise algusest alates AS K.S. ja KÜ Tuuleveski vahel sõlmitud lepingu kui tühise tehingu, mida pooled ei saanud ega pea täitma. Hageja nõuab kostja juhatuse 06.09.2007 koosolekul vastuvõetud otsuse p 4 tühisuse tuvastamist. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 lg 4 ja kostja põhikirja p 5.3.10 kohaselt puudus kostja juhatusel pädevus teha tehinguid kostja kinnisvara või registrisse kantud vallasasjadega. Käesoleval juhul on kostja juhatus teinud otsuse, millega on lõpetanud AS K.S. ja kostja vahel üheksa aastat tagasi sõlmitud lepingu kui tühise tehingu. Selline kostja juhatuse otsus on nii formaalselt kui ka sisuliselt seadusega ja korteriühistu põhikirjaga vastuolus ja selle tõttu tühine. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Vastavalt 12.10.1995 notar Maive Ottase juures sõlmitud ostu-müügilepingule on korteri Xxxxxxx xxx xx-x vallasasjana omandanud S. K.. Ehitisregistri andmestiku kohaselt seisuga 01.11.2007 on korteri Xxxxxxx xxx xx-x kui vallasasja omanik S. K.. Lähtudes korteriühistu seaduses sätestatust loetakse korteriühistu liikmeks isik, kelle kohta on tehtud kanne kas kinnistusraamatusse või vallasjana korteri osas ehitisregistrisse. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 2 võib tuletada ka asjaolu, et vallasasjana korteri omandanud isik on korteriühistu liige ning liikmelisusest välja astumiseks on eelduseks korteri võõrandamine. S. K. ei ole korterit võõrandanud ning seega ei ole korteriühistul alust lugeda korteriühistu liikmeks hagejat. Samuti ei ole tõendatud asjaolu, et korter aadressil Xxxxxxx xxx xx-x kuulub mitmele omanikule. Ei oma tähendust, kas hageja on esitanud kostjale tahtevalduse korteriühistu liikmeks astumiseks või mitte, kuna KÜS § 5 lg 1 kohaselt ei saa olla korteriühistu liikmeks isikud, kelle kohta ei ole tehtud kannet kinnistusraamatusse või vallasjana korteri puhul ei ole kantud vallasasja omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja ei ole kostjale esitanud abikaasade kokkulepet hageja arvamiseks ühistu liikmeks. Otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamise tähtaeg on möödunud. Hageja peab täpsustama, kas taotleb otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist. Tühisust ei saa osaliselt tuvastada.
Märkimata on, millisel moel rikub otsus hageja huve. Arusaamatu on, miks hageja esitab nõude kolmanda isiku huvides. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja luges hageja kostja liikmeks S. K. asemel. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja juhatuse 06.09.2007 otsuse p 4 tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. S. K. ja hageja on abikaasad alates 03.11.1987. Xxxxxxx xxx xx-x korteri ostis S. K. 12.10.1995 ostu-müügilepingu alusel. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg-st 1, §-st 16 ning § 17 lg-test 1 ja 2 on Tallinnas, Xxxxxxx xxx xx-x korteriomand S. K. ja hageja ühisvara, mille valdamise, kasutamise ja käsutamise toimub nende kokkuleppel. 24.07.2007 kokkulepe on kooskõlas PKS ühisvara reguleerivate sätetega. Kostja rikkus põhikirja p 2.2 hagejat S. K. asemel ühistu liikmeks mitte võttes. Kostja seisukoht, mille kohaselt hageja ei ole korteriomanik, on vastuolus perekonnaseadusega. Kostja seisukoht on vastuolus ka KÜS § 5 lg-ga 5, kuna nii S. K. kui hageja on korteriomandi omanikud, on neil õigus omavahel kokku leppida, kes neist tuleb võtta korteriühistu liikmeks. Hageja poolt vaidlustatud otsusega lõpetati AS K.S. ja kostja vahel sõlmitud leping kui tühine tehing. Tegemist on 08.01.1999 sõlmitud 1,9% ehitise ostu-müügilepinguga. Otsuse p-st 4.1.1 järeldub, et tegemist on vallasvaraga. Õige ei ole hageja seisukoht, et juhatusel puudus pädevus teha tehinguid registrisse kantud vallasvaraga. Juhatuse pädevus tuleneb MTÜS § 27 lg 4 alusel põhikirja p-st 5.13.12, mis ei seo vallasvaraga seonduvaid tehinguid vara registrisse kandmisega. Apellatsioonkaebus Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja uue otsusega rahuldada ka hageja nõue tuvastada KÜ Tuuleveski juhatuse 06.09.2007 koosoleku protokolli p-s 4 vastuvõetud otsuse tühisust. Samuti tühistada otsus menetluskulude jaotuse osas ja uue otsusega jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning vääralt hinnanud esitatud tõendeid. MTÜS § 27 lg 4 kohaselt võib mittetulundusühingu juhatus ühingule kuuluvaid kinnisasju ja registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel, kui põhikirjaga ei ole ettenähtud teisiti. Seega on MTÜS mõttes vajalik eraldi täpselt ja selgelt põhikirjas sätestada juhatuse pädevus registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks. Käesoleval juhul sellist pädevust põhikirjas sätestatud ei ole. Seadusandja on mittetulundusühingute seaduses pidanud vajalikuks käsitleda vallasasju ja registrisse kantud vallasasju eraldi. Seejuures on seadusandja käsitlenud registrisse kantud vallasasju võrdsetena kinnisasjadega. Selline seadusandja tegevus on ka igati põhjendatud, sest antud sätte eesmärgiks on kaitsta mittetulundusühingute liikmeid ja võlausaldajaid ühingu juhatuse omavolilise tegevuse eest registrisse kantavate kui tavapärastest vallasasjadest väärtuslikumate vallasasjade võõrandamisel. Kostja põhikirja p 5.3.10 kohaselt on kinnisvaraga tehingute tegemise pädevus vastustaja üldkoosolekul. Kostja põhikirjast tulenev juhatuse pädevus vallasasjadega tehingute tegemisel ei laiene registrisse kantud vallasasjadele, sest vastavasisuline selgesõnaline pädevusnorm põhikirjas puudub. On ilmne, et põhikirja p 5.13.12 hõlmab vaid igapäevase majandamisega seotud vallasasjadega tehingute tegemise õigust ning ei laiene registrisse kantud vallasasjadele. Kostja
06.09.2007 juhatuse otsusega on rikutud mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet (MTÜS § 27 lg 4) ning seega on otsus MTÜS § 241 lg 1 alusel tühine. Maakohus ei ole otsuses viidanud õigusnormile, millele tuginedes on jõudnud järeldusele, et hageja taotlus hagiavalduses nimetatud tehingu tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus on otsuses täielikult jätnud käsitlemata hageja seisukohad, mille kohaselt vaidlustatud otsusel ei saa olla õiguslikke tagajärgi nii seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu kui ka otsuse sisu tõttu. Kuna AÕSRS § 13 lg 6 kohaselt peavad ehitisega seonduvad tehingud olema notariaalselt tõestatud, on vaidlustatud juhatuse otsus tühine. Lisaks tuleb lepingu lõpetamise avaldus teha lepingu teisele poolele ning kostja juhatuse otsusega ei saa lepingut lõpetatuks lugeda. Lisaks ei ole kohus võtnud seisukohta hageja käsitluse osas, mille kohaselt kostja juhatusel puudus ka sisuliselt võimalus lõpetada AS K.S. ja kostja vahel üheksa aastat tagasi sõlmitud leping „kui tühine tehing“. TsÜS § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. TsÜS § 99 lg 1 sätestab tehingu tühistamise tähtajad, milleks on ähvarduse, vägivalla või raskete asjaolude ärakasutamise korral kuus kuud, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas, ja pettuse või eksimuse korral kuus kuud, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust ei või tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. On ilmne, et isegi kui kostjal oleks olnud õigus antud tehingut tühistada, siis on ta selle õiguse minetanud seaduses sätestatud tähtaegade möödalaskmise tõttu. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid kohtuotsuse põhjendusi tuleb hageja teise nõude rahuldamata jätmise osas muuta. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 muudab ringkonnakohus vastavas osas kohtuotsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu organi, s.h ka juhatuse, otsused vaidlustada kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 7 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1-6 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingute teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Viidatud tähtaega tuli hagejal ka antud nõude puhul arvestada. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et hagi esitamise ajaks oli seadusest tulenev kolmekuuline tähtaeg möödunud. Hageja esitas hagi 06.09.2007 juhatuse otsuse vaidlustamiseks kohtule 14.03.2008. Seega tuli hageja vastav nõue jätta aegumise tõttu rahuldamata.
Kuigi kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu otsus on kaevatavas osas nõuetekohaselt põhjendamata ega sisalda viidet vastavale õigusnormile, ei ole hageja esitanud nõuet tehingu tühisuse tuvastamiseks, nagu väidetakse kaebuses (4. lehekülje ülemine lõik), vaid vaidlustanud kostja juhatuse koosoleku otsuse (paludes kohtul tuvastada selle tühisus). Kehtiv õigus sätestab juriidilise isiku organi otsuste vaidlustamiseks erisused, võrreldes muude tehingute ja õigustoimingute kehtetuks tunnistamise ning tühisuse tuvastamisega. Tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 1 võib kohus tunnistada juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Seega erinevalt seadusega vastuolus olevast tehingust, mis on teatud juhtudel tühine (TsÜS §-d 87), on juriidilise isiku organi seadusega vastuolus olev otsus vaieldav. Nii on see sätestatud ka TsÜS §-s 38, mille lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub võlausaldajate kaitseks või muu avaliku tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Hageja väitel on vaidlusalune otsus hinnatav tehinguna, mille sooritamisel on juhatus rikkunud seadusest ja põhikirjast tulenevat keeldu. Seaduse kohaselt on huvitatud isikul õigus nõuda sellise otsuse kehtetuks tunnistamist. Neile asjaoludele, mis võimaldaksid hagejal taotleda otsuse tühisuse tuvastamist, s.o eelkõige protseduuriliste normide rikkumisele otsuse vastuvõtmisel, ei ole hageja tuginenud. Alused, millega on hageja tühisust põhjendanud, võivad anda küll alust seada kahtluse alla otsuse kehtivus, kuid ei võimalda tuvastada selle tühisust. Seega tuli hagejal ka käesoleval juhul järgida seadusest tulenevat tähtaega. Eeltoodud põhjustel ei mõjuta käesoleva vaidluse lõppjäreldust asjaolu, kas kostja juhatusel oli õigus teha tehinguid registrisse kantud vallasasjadega või mitte. Küll ei saanud juhatus kahepoolset tehingut oma otsusega „lõpetada“, nagu ka apellant oma kaebuses õigesti märgib, mistõttu ei ole sellel otsusel õiguslikke tagajärgi 08.01.1999 ostu-müügilepingule. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis kooskõlas TsMS § 171 lg-ga 1 jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi kanda.
Ü. Jänes
R. Allikvere
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.