Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Epp Haabsaar

Otsuse avalikult

30.09.2009.a, kohtukantselei kaudu

teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-08-91044

Tsiviilasi

OÜ A(10746479) hagi D O ́i (ik XXX) vastu 1856.05 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Hagihind 1856.05 krooni. Hageja esindaja Silver Eensaar

Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtajaga.

Poolte seisukohad. Hageja andmetel on kostja jätnud mobiiltelefoniteenuste eest tasumata. Lähtuvalt eeltoodust palus hageja kostjalt 1855.05 kroonise põhivõla ja 1855.05 kroonise viivise välja mõista. Kostja palus kohtuotsuse tegemisel arvestada, et ta on püsivalt töövõimetu.

Kohtu seisukohad TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. AS Tja kostja vahel on sõlmitud leping, mille järgi hageja kohustus saadud mobiiltelefoniteenuste eest hagejale tasuma. Võlanõue on lepingu alusel hagejale loovutatud. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 113 lg 8 kohaselt saab viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Võlgnevuse olemasolule ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Samas on kostja palunud arvestada tema püsivat töövõimetust ja kehva majanduslikku seisundit ning nõuet vähendada. Püsiv töövõimetus on tõendatud töövõimetuse tuvastamise otsusega . Nõude vähendamine on võimalik VÕS § 113 lg 8 alusel üksnes viivise vähendamise kaudu. Seega kuulub hagi osaliselt rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulud jagab kohus võrdelise jagamise printsiibi alusel ja jätab need 51% ulatuses kostja kanda. Kohtunik Epp Haabsaar