Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2.Välja mõista D O ́ilt põhivõlgnevus 1856.05 krooni ja viivis 185 krooni OÜ A kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud panna 51% ulatuses kostja kanda.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtajaga.

Poolte seisukohad. Hageja andmetel on kostja jätnud mobiiltelefoniteenuste eest tasumata. Lähtuvalt eeltoodust palus hageja kostjalt 1855.05 kroonise põhivõla ja 1855.05 kroonise viivise välja mõista. Kostja palus kohtuotsuse tegemisel arvestada, et ta on püsivalt töövõimetu.

Kohtu seisukohad lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. AS Tja kostja vahel on sõlmitud leping, mille järgi hageja kohustus saadud mobiiltelefoniteenuste eest hagejale tasuma. Võlanõue on lepingu alusel hagejale loovutatud. kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. lg 8 kohaselt saab viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Võlgnevuse olemasolule ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Samas on kostja palunud arvestada tema püsivat töövõimetust ja kehva majanduslikku seisundit ning nõuet vähendada. Püsiv töövõimetus on tõendatud töövõimetuse tuvastamise otsusega . Nõude vähendamine on võimalik lg 8 alusel üksnes viivise vähendamise kaudu. Seega kuulub hagi osaliselt rahuldamisele. Vastavalt lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulud jagab kohus võrdelise jagamise printsiibi alusel ja jätab need 51% ulatuses kostja kanda. Kohtunik Epp Haabsaar

Sarnased lahendid

Võlaõigus